Noor Insener Spinno 38

SP ER INN IL O E

NOOR INSENER nr 38 / november 2007

HT

PAINDLIKKUS, TOOTLIKKUS, KVALITEET aluseks ei ole mitte ainult seadmed, kui sellised vaid ka inimesed, kes tahavad ja oskavad neid seadmeid otstarbekalt ja professionaalselt kasutada. See eeldab vastava õpikeskkonna väljaarendamist, kus on ühendatud kaasaegne materiaal-tehniline baas, koolitamise metoodika ja professionaalsed koolitajad.

nr 38 november 2007

Oktoobrikuus tekkis auditooriumi 116 uksele silt: HTEC Haas Technical Education Center

KUIDAS SPINNOL LÄHEB?

Haas Koolituskeskus TTK peahoone fassaadile paigaldati firma HAAS logo. Mis peitub nende sõnade ja ukse taga?

Eesti arengustrateegia üldiseks eesmärgiks on kujundada Eestist 2013. a-ks innovatsioonisõbralik, uuendusmeelsete ettevõtetega riik. Uuendustegevus ehk innovatsioon peab hõlmama nii uute teadusarendustöö saavutuste kui ka olemasolevate oskuste ja tehnoloogiate täiustatult, uudsel viisil kasutamise. Nende eesmärkide elluviimiseks suureneb aga nõudlus kvalifitseeritud teadlaste, inseneride ja oskustööliste järele, kes on suutelised arendama uusi tooteid, tehnoloogiaid ning neid edukalt rakendama. Probleemiks on siin aga meie hariduspoliitikaalane mahajäämus kui näit. Soomes ja Rootsis moodustavad kõigist kaitstud magistritöödest insneriteaduste aladel tehtud tööd 21%, siis Eestis ainult 8,3%! Ja tagajärg kui insenertehniliste ja teenistujate osakaal Soome metallija masinatööstuse ettevõtete töötajate arvust moodustab 30% (sh arendusbüroode jms koosseis), siis Eesti samas tööstusharus on vastava osakaalu määraks ca 10%. Arengu eesmärkide saavutamise peavad tagama eeskätt inimkapitali arendamine, ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamine ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse tõhustamine. Arendustegevust ja innovatsiooni kannustavaks uueks jõuks on konkurentsi kõrval tänapäeval ettevõtetevaheline ja kõrg- ja ülikoolide ning arendusfirmadega toimuv koostöö (võrgustik) sh rahvusvahelisel tasemel. Peatun siinjuures ühel suunal, millega tegeletakse TTK mehaanikateaduskonnas. Teaduse, tehnika ja infotehnoloogia areng on andnud tootmissüsteemide kasutusse arvprogrammjuhtimisega seadmed. Neid seadmeid teenindavad kõrgelt kvalifitseeritud insenertehnilised töötajad ja töölised. Uus tootmissüsteem kasutab võrreldes hulgitootmisega vähem tootmispinda, väiksemad on materiaal-tehnilised varud ja inimtööjõu vajadus. Arvjuhtimisega seadmete kasutuselevõtt tagab ettevõtjale konkurentsivõime, mis toetub tootlikkusel, paindlikkusel ja kvaliteedil. Edukuse

21. juunil 2007.a. TTK ja Abplanalp Estee OÜ, kes esindab Eestis firmat HAAS, sõlmisid koostöölepingu eesmärgil ühiselt välja arendada Haas Automationi koolituskeskuse (HTEC Haas Technical Education Centre), kus saab erinevate koolituskavade alusel korraldada alg- ja täienduskoolitust arvjuhtimisega seadmete operaatoritele ja CAD/CAM inseneridele. Koolituskeskus on tänaseks välja arendatud. Koostööpartneri poolt on üle antud ja paigaldatud:

!

kaks arvjuhtimisega pinki (üks SL-10 trei- ja üks MiniMill freesimistöötlemiskeskus) komplektis rakiste, lõikeriistade, tarvikute ja abivahenditega;

!

koolitustarkvara CNC plus TRAINING treimine

!

koolitustarkvara CNC plus TRAINING TURNING

!

koolitustarkvara CNC plus

CNC plus õppematerjalid inglise ja vene keeles ; Postprotsessor Treimine; Postprotsessor Freesimine ; 10 simulaatorit koos firma Haas Automationi vastava pingi juhtsüsteemi installeerimisega (pingi juhtpuldi imitaatorid).

Õppejõud läbisid 23. - 27. juulini 2007. aastal vastava koolituse. TTK omalt poolt:

!

sisustas auditooriumi 116 vastava õppeotstarbelise inventariga (tahvel, grafoprojektor, ekraan, digitaalne projektor, toolid, töölauad, 13 personaalarvutit jne);

TUTVUMAS INNOVAATILISE TÖÖKORRALDUSEGA FIRMAS ICOPAL OY Külastasin koos ehitusteaduskonna lektori Jelena Mironovaga 20.-21. augustil käesoleval aastal Euroopa ühte võimsamat katusekattematerjale tootvat ja paigaldavat firmat Icopal. Lähetuse põhieesmärgiks oli kontaktide loomine ning ettevõtte töökorraldusega tutvumine, et oleks võimal ik saadud teadmi si edasi arenda des pakkuda oskusteavet ka kodumaistele ettevõtetele. Veidi firmast. Icopal on maailma juhtiv hüdroisolatsiooni ja katusekatete tootmisele ja paigal dusele spetsi liseer unud ettevõ te, mis tegutseb näiteks Soomes juba 75 aastat. Kogu hiiglaslikus kontsernis on üle maailma 53 tehast, firmas töötab umbes 3500 inimest. Iga-aastase kogukäibe suurusjärguks on umbes 12miljardit eesti krooni. Meie külaskäigu edukusele aitasid igati kaasa firma tegevjuht Martti Vainio ja TTK üliõpilane Eldar Allev, kes läbis antud firmas inseneri-

MILLING

freesimistööd 12 litsentsi;

! ! ! !

praktika t. Nende toetusel tutvusta ti meile ettevõtte nn köögipoolt äärmiselt detailselt ja saime võimalus e koguda väärtu slikku infot. Kahepäevase programmi käigus tutvusime firma eelarvete koostamise metoodikaga, han kek orr ald use ga, kat use kat tem ate rja lid e tootmise ja katsetamisega ning väga põhjalikult ehituskorralduse ja kvaliteedi seire süsteemiga. Soome ehituskorraldus on teadagi maailma tipp ja saime sellele tedmisele veelkord kinnitust. Kui püüda ühe lausega võtta kokku nähtut, siis võiks väita, et toimub rahulik ja äärmiselt mõtestatud to im et am in e, mi da to et ab pi de v pü üd uuendustele. Meile kui ehitusinseneridele oli loomulikult väga huvitav tutvuda ka katusekatte töödega ehitusobjektidel, kuid tulevikule mõeldes võib väita, et suurima kasu saime tehnosiiret silmas pid ade s jus t ehi tus kor ral dus e val dko nna s konsulteerides Eesti ehitusfirmat suudame nüüd analüüsida nt hinnapakkumiste koostamise tehnoloogiat, projekteerimise ja ehituse juhtimise meetodeid jne ning pakkuda Icopali külaskäigu valguses toimivat süsteemi. LAURI PEETRIMÄGI ehitusteaduskonna lektor

õppe

eesmärgil mehaanikateaduskonna üliõpilastele

ja

täiendkoolituse korraldamiseks. Valdkond kutsestandardi keskselt:

treimistööd 12 litsentsi;

kontrollimiseks; on kindlustatust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Võttes aluseks toote elutsükli, tuleb kõne alla HAAS koolituskeskuse kasutamine peale õppeaine „APJ seadmete programmeerimine“ sidusõppeainete õpetamine: ! lõiketöötlemine ja lõikeriistad; ! seadmed ja rakised; ! metallide lõiketöötluse praktika.

!

kulud.

ettevõtete töötajate esmase väljaõppe ning

freesimine 12 litsentsi; koolitustarkvara CNC plus

kannab kõik ruumi kasutamisega seotud jooksvad

Koolituskeskus on eelkõige kasutamiseks

12 litsentsi;

!

!

Ar vj uh ti mi se ga

(APJ) metallilõikepinkide operaator. Kavas on välja arendada arvjuhtimisega pinkide operaatorite algõppe õppekava 240 tunni mahus, mis sisaldab sidusaineid ja sihtotstarbelisi täiendkoolituse programme mahus 24, 32, 48 ja 64 tundi, kaasa arvatud täiendkoolitust CAD/CAM inseneridele. Ka ettevõtete esindajatel on võimalus HAAS töötlemiskeskustega ja koolitusvõimalustega tutvumiseks külastada koolituskeskust. HAAS koolituskeskuse väljaarendamise tulemusena TTK mehaanikateaduskonnal on õigus taotleda keskuse akrediteerimist Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori KUTSEEKSAMIKESKUSENA , kuna ! on valmisolek kutsekvalifikatsiooni eksami läbiviimiseks, on valmidus teoreetiliste teadmiste kontrollimiseks; ! on valmidus praktiliste oskuste kontrollimiseks (töökoht, seadmed, tööriistad, mõõte- ja abivahendid, töökeskkond); ! on valmidus arvuti kasutamise oskuste

Arvestades HAAS koolituskeskuse kompleksset väljaarendamist ühe maailma juhtiva arvjuhtimisega pingitootja ja tehnikavaldkonna rakendusliku kõrgkooli poolt tuleb kõne alla selle nimetamine vastavaks regionaalseks kompetentsikeskuseks. VALDUR VESKI mehaanikateaduskonna dotsent

TEKSTIILISEADMETE MESSIL MÜNCHENIS Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna lektor Diana Tuulik osales Spinno raames 13.-20.09 2007 Sa ks am aa l M ün ch en is t o i mu n u d r a h vu s v ah e l is e l tekstiiliseadmete messil International Textile Machinery Affair. ITMA on suurim ja tähtsaim tekstiili- ja õmblustööstuse seadmete nä it us ma ai lm as , m id a korraldatakse alates 1951. a iga nelja aasta tagant. Messi moto oli “ The place for innovation”. Messil osalemise tingimus on, et seadmeid, mis on eelnevalt kasutusel olnud, esitleda ei saa. Seadmete elav presentatsioon toimus 16-s paviljonis. Uusimaid tulevikutooteid ja -tehnoloogiaid selles valdkonnas esitlesid masinate seadistajad ja insenerid isiklikult. Valdkond hõlmas laialdast valikut tekstiilitööstuse seadmetest, sealhulgas tekstiili laboratoorsed kontroll- ja mõõdistamisseadmed, tekstiili- ja rõiva testimise seadmed, erinevate tekstiilmaterjalide tootmise, töötlemise, viimistlemise ja üm be rt öö tl em is e se ad me d ja ab iv ah en di d transportimiseks, laadimiseks, ümberlaadimiseks, säilitamiseks ja pakkimiseks, samuti juhtimisteadmiste, tootmisjuhtimise ja varustusturundusjuhtimise tarkvara süsteemid. Uurimus-

hariduslikus sektoris (Research & Ed uc at io n A ri a) to im us id informatiivsed foorumid professionaalsete mõttevahetustega uurimuslikest t ee ma de st ja tö öd es t s el le s valdkonnas, teadmiste vahetamise ja kvalifikatsiooni tõstmise võimalustest. Tead usl ik- uur imu sli kud instituudid ja õppeasutused omasid võimalust messi programmi raames esineda lahtiste temaatiliste diskussioonidega laiale publikule. Messi külastuse peamiseks eesmärgiks oli tutvumine tekstiilkiudude ja -materjalide testimise seadmetega, et teha eeltööd sisseseade hankimiseks rõiva- ja teks tiil itea dusk onna rake ndus like uuri ngut e ja õppetööks vajalike laboratoorsete tööde tegemiseks. Põhjaliku ülevaate tekstiiltoodete testimise, kvaliteedi kontrolli ja laboratoorsetest seadmetest tegi ülemaailmselt tuntud selle valdkonna seadmeid tootev ettevõte SDL Atlas. Nende Skandinaaviamaade esindaja Ari Ilmakunnas OY abiga oleme juba koostööd teinud ja saanud esimesed pakkumised lab ori sea dme te m ure tse mis eks kom ple kss elt uuringute tegemiseks firmale AS Wendre. DIANA TUULIK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna lektor

Vas ta va lt Et te võ tl us e A re nd am is e Sihtasutuse otsusele osaleb Tallinna Tehnikakõrgkool alates 01.10.2004. a Eur oop a Lii du rah ast ata vas Spi nno programmis. Programmi aluseks on Eesti Vabar iig i tea dus ja are ndu ste gev use strateegia „Teadmistekeskne Eesti“ . Programmi üheks lõppeesmärgiks on TTK Tehnoloogiasiirdekeskuse (TTK TSK) loomine, mis on ka programmi täitmiseks koostatud Spinno projekti nimetus. Projekti lõpptähtaeg on 31.12.2007, mida ilmselt pikendatakse ühe kuu võrra s.o kuni 31.01.2008. a. Kuidas eesmärkide täitmine on kulgenud ? Projekti algfaasis võttis käivitamistegevus natukene rohkem aega ja kuna toimus ka meeskonnaliikmete vahetusi, siis tekkis mõningane mahajäämus plaanitust. Edaspidi meeskond stabiliseerus ja 2006. a lõpuks jõuti planeeritud tegevuste graafikusse. Projektis on 5 tegevusvaldkonda eesotsas valdkondade juhtidega ja iga teaduskonda esindab projektis teaduskonna koordinaator, kes koordineerib Spinno projekti ja teaduskondadevahelist koostööd. Kuna transporditeaduskonna koordinaator lahkus selle aasta suvel töölt ja projekt on lõppemas, siis toimub infovahetus teaduskonna dekaani Priit Siitani kaudu. Tegevusvaldkonna nr 1 (juht Agu Eensaar) poolt on välja töötatud ja TTK nõukogus vastu võetud 12 dokumenti tehnosiirdealase töö korraldamiseks ja selle kõrge kvaliteedi tagamiseks. Internetis on avatud Spinno kodulehekülg ja valminud on Spinno registrite infosüsteem. Vastu on võetud TTK Tehnoloog iasiirde keskuse põhimäärus ja luuakse ka keskus. Loodav tehnosiirdekeskus on TTK tugistruktuuriüksus, mille põhitegevuseks on TA rakendusteadus- ja arendustegevuse so od us ta mi ne TT Ks , vä lj at öö ta tu d tehniliste lahenduste õiguslikule kaitsele kaasaaitamine, koostöös teaduskondadega liikmeskonna T&A tegevuse kommertsialiseerimine ja koostöö arendamine ettevõtlusega. Tegevusvaldkond nr 2 (juht Agnes Udumäe) Valdkonna ülesandeks oli liikmeskonnale ja koostööpartneritele uute teadmiste andmine koolituste näol. Kui kogu projekti jooksul oli ette nähtud korraldada 66 koolitust, siis praeguseks on neid korraldatud 70. Peale selle on toimunud palju koolitusi ka kursustel väljaspool TTKd. Projektimeeskond on 2 korda korraldanud tööseminari välismaal (Soomes) ja ühel korral on toimunud Jena Ametikõrgkooli Steinbeisi Tehnosiirdekeskuse koolitus TTKs. Teiste hulgas toimus 2007. a jaanuaris TTK-s Soome konsultandi Arto Tuomas Juva koolitus SWD-5 (Standard Work Data). Koolitusel osales 12 ettevõtet üle Eesti. Koolitused on avardanud osavõtjate silmaringi ning ergutanud innovaatilist mõtlemist asjade ja protsesside üle. Tegevusvaldkond nr 3 (juht Jaan Kollist) Valdkonna tegevuseks on liikmeskonnale

RAK

Eesti Riiklik Arengukava

Toetab Euroopa Liit

tugiteenuste pakkumine teadmistepõhiste äriideede selgitamiseks, nende arendamiseks ja testimiseks. TTK liikmeskonnale toimuvad kõik konsultatsioonid ja nõustamised tasuta. Leiutustegevuse aktiviseerimise tulemusena anti TTK-le 2006. a detsembris kätte esimene rakendusliku kõrgkooli kasuliku mudeli tunnistus Eestis ja oktoobris 2007 prof Jaan Rohusaarle ja Siim Randmäele teine kasuliku mudeli tunnistus.Menetluses on 1 kaubamärgi tunnistus ja 3 patenditaotlust. Loodud on 2 Spin-off ettevõtet. Tegevusvaldkond nr 4 (juht Malle Jürves) Valdkonna eesmärgiks on tegeleda aktiivselt TTK liikmeskonna teadmiste ja oskuste turustamisega, selleks teavitada ja tutvustada ettevõtlusele TTK koostöövaldkondi ja võimalusi. Koostöövõimaluste otsimiseks oleme läbi viinud regionaalsed infopäevad Valgas, Raplas, Rakveres, Paides ja Haapsalus. Korraldati ettevõtete küsitlusi, auditeid, teaduskondade infopäevi, ühisüritusi jms. Infopäevade tulemusena oleme saanud edastada teavet TTK tegevuse kohta, kuid oleme leidnud ka koostööpartnereid. Koos praegusega on välja antud 3 ajalehe Noor Insener Spinno eriväljaannet ja mitmesugust infomaterjali. Tegevusvaldkond nr 5 (Viktoria Toomik) Valdkond tegeleb teadmiste ja tehnoloogiasiirdealase koostöö ning kogemuste vahetamisega kohalike ja välismaiste partnerite vahel. Toimub välispartnerite ja koostöövõrgu otsing. Eesmärkide täitmiseks on Spinno meeskonna liikmed ja Spinno eesmärke toetavate tegevustega seotud liikmed käinud lähetustel Soomes, Saksamaal, Valgevenes, Taanis, Rootsis, Prantsusmaa, Ukrainas, Leedus jm. Välismaistest firmadest on praegu konkreetne leping transporditeaduskonnal Soome firmaga A-Test. Korraldatud on tööseminare välismaal ja välisesindajate poolt TTK-s. Teaduskondade suuremad koostööpartnerid 2007. a on Aeroc AS, Wienerberger AS, Sami AS, Päästekeskus, Argonic AS, Heko Põld OÜ, A-Test (Soome) jt. Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" ja selle rakendamiskava on ühe peamise Eesti majanduse ja

ühiskonna eesseisva väljakutsena esile tõstnud ettevõtete innovatsiooniteadlikkuse suurendamise. TTK koostöö ettevõtlusega toimib ja areneb edasi, kuid arengutempo peaks olema palju kiirem. Ettevõtluse poolelt tuleb arendada innovatsiooniteadlikkust massilise koolitustegevuse kaudu, siis suureneb ka valmisolek koostööks. Eestis on viimastel aastatel ostetud ettevõtetesse rohkesti uusi seadmeid ja tööpinke. Nüüd tuleb järjekindlalt tegeleda innovatsiooni arendamisega, et seadmeid ja tööpinke efektiivselt kasutada toodetele ja teenustele uue väärtuse andmisel. TTK liikmeskonna huvi on sellesse protsessi omapoolse panuse andmine. Selleks peame teaduskondade teadus ja arendustegevuse planeerimisel arvestama, et tehtavad uuringud ja tehnoloogiad ol ek si d et te võ tl us el e va ja li ku d ja rakenduslikud. Spinno projekt hakkab lõppema, mis saab edasi? TTK on otsustanud taotleda toetust ka Spinno jätkuprogrammile SPINNO PLUS aastateks 2008 2010. Jätkuprogrammi eesmärgiks on Eesti ülikoolides ja muudes TA asutustes ning rakenduskõrgkoolides väljatöötatud intellektuaalse omandi är il is te l e es mä rk id el ra ke nd am is e kvaliteedi ja mahu tõstmine litsentseerimise, spin-off ettevõtluse loomise ja ettevõtetele konsultatsiooniteenuste osut amis e kaud u. Sell eks toet atak se tehnoloogia- ja teadmistesiirde professionaalset ja tulemuslikku osutamist ning se ll ek s va ja li ku in im re ss ur si vä lj akujundamist ja toimimist. Toetatakse ett evõ tlu sõp pe süs tem aat ili sem at ja järjepidevamat arendamist Eesti üli- ja rakenduskõrgkoolides. Kogu teadus- ja arendustegevu se edu kus nin g ko ost öö a ren dam ine ettevõtlusega sõltub aga kogu TTK liikmeskonna valmisolekust koostööks. Nii nagu tootmises, nii on ka TTK T&A tegevuses konkurentsivõimeliste tulemuste saavutamise eelduseks koostöö. TEET JAANUS TTK Spinno projektijuht

Patendiameti peadirektor Matti Päts andis TTK aupäeval 9. novembril rektor Arvi Altmäele järjekorras teise kasuliku mudeli tunnistuse väikegabariidiliste ehituskonstruktsioonide ja mudelite katsestendi eest. Pildil annab rektor autoritunnistuse üle TTK professor Jaan Rohusaarele ja Siim Randmäele, kes on nüüdseks juba kõrgkooli lõpetanud.

TTK VÕIMALUSED KOOSTÖÖKS ETTEVÕTLUSEGA 28. novembril 2007 toimub Tallinna Tehnikakõrgkoolis konverents TEADMISTEST TEHNOSIIRDENI. Konverentsi eesmärgiks on tutvustada ettevõtlusele TTK võimalusi koostööks, anda infot uute innovaatiliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks toetuste saamise võimalustest ja saada infot ettevõtluselt nende vajaduste ja koostööd takistavate probleemide kohta. Konverentsil saab arutada ettevõtete ja TTK koostöö kõiki aspekte diskussioonidel konverentsisaalis kui ka ümarlaudadel teaduskondades. http://tsk.tktk.ee [email protected] tel +372 666 4542

PULBERMETALLURGIA KONGRESSIL TOULOUSE'S Mehaanikateaduskonna dekaan Vello Vainola ja SPINNO koordinaator Toomas Talving viibisid Spinno projekti raames 14.18.10.2007 Prantsusmaal Toulouse's, et osaleda rahvusvahelisel pulbermetallurgia kongressil ja näitusel: „International Powder Metallurgy Congress & Exhibition EURO PM 2007“. Eesmärk oli saada ülevaade ja uusi teadmisi pulbermetallurgia valdkonna uutest suundadest, mida edaspidi kasutada tehnoloogiasiirdeks tööstusettevõttesse, rakenduslikeks uuringuteks ja teoreetilisteks ning tehnoloogilisteks lahendusteks. Samuti tutvuda kaasaegsete seadmete, instrumentide ja rakistega pulbermetallurgia tootmise valdkonnas ning uute kontaktide loomine rahvusvahelisel tasemel. Kongressi käigus osalesime töörühma „Hard Materials“ seminaridel, näiteks: „Special Seminar on Hard Materials for Advanced Application“. Kuulasime vastava töörühma teadusasutuste ja tööstusettevõtete spetsialistide ettekandeid ning osalesime posterite esitlusel sh koostöös TTÜ uurimisrühmaga valminud poster „Abrasive Wear Perfomance of Carbide Based Composites“, mis on valminud uurimisteema „Titaankarbiidsete kermiste tribokarakteristikud“ uurimustulemuste põhjal. Uurimisteema näeb ette kulumiskindlate materjalide kulumisuuringuid erinevates tingimustes – abrasiiv-, abrasiiv-erosioonkulumine jt. ning selle alusel kulumiskindluse kaardistamist, mis on vajalik tehniliselt ja majanduslikult õigustatud materjalivalikuks või erinevate materjalide kulumiskindluse prognoosimiseks. Artikkel käsitles erinevate WC kõvasulamite ja TiC-,Cr3C2 -kermiste tribotehniliste omaduste sõltuvust materjali struktuurist ja faasikoostisest. Keraamilis-metalsete komposiitmaterjalide kulumist keerulistes pingeolukordades (sellistes tingimustes töötavad näiteks lõike- ja survetöötlustööriistad), eriti aga kõrgetel temperatuuridel on seni vähe uuritud. Käesoleval ajal on teostatud katsed abrasiiv ja abrasiiv-erosioonkulumise osas. Testiti karbiidkomposiite, millised võiksid leida kasutamist metallide survega töötlemisel sh lehtstantsimisel. On tuletatud kompleksne tugevuskarakteristik nn rakendussitkus, mis näitas head usaldusväärsust ja kõrget struktuuritundlikkust rasketes lehtstantsimistingimustes töötavate kõvasulamite töökindluse prognoosimisel-hindamisel. Näitusel tutvusime pulbermetallurgia tootmise valdkonna seadmete, instrumentide, rakiste, tehnoloogia ja tootenäidistega. Näitusel olid esindatud suured ja tuntud firmad, näiteks „Höganäs AB“, „Uddeholm Tooling AB“, „Cremer“. Huvipakkuvamaks osutus firma „Cremer“ tootmisliin. Loodud kontaktid firma esindaja Harald Cremer`iga, kes tutvustas tootmisliini evitamist ja saadab TTK TSK-le täiendavat infomaterjali, mida on võimalik kasutada tehnoloogiasiirdeks meie koostööpartnerettevõttes AS Sumar. Kongressi töö käigus külastasime Toulouse'i lennukitehast, kus toodetakse maailma suurimat reisi- ja transpordilennukit A-380, mille valmistamiseks kasutatakse ligi 30% innovaatilisi komposiitmaterjale. Kongressi ajal tarniti Singapuri esimene mudel, mille maksumus on ligi 3,2 miljardit US $. VELLO VAINOLA mehaanikateaduskonna dekaan TOOMAS TALVING SPINNO koordinaator

NOOR INSENER nr 38 / november 2007

NOOR INSENER nr 38 / november 2007

INIMDIMENSIOONIST TOOTEARENDUSES

LOOVA TÖÖ TEHNIKATEST

Möödunud sajandi 70ndatel aastatel hakati otsima võimalusi uute toodete loomise kiirendamiseks. Seda tingis üha ägenev hinnakonkurents ja suurenevad nõuded toodete funktsionaalsusele ning paindlikkusele. Samuti ka tarbijate üha kasvavad nõuded toodete kvaliteedile ja tootja vastutu sele. Seni kasutus el olnud järjest iktegevustel põhinev tootearendusskeem asendati võimalikult samaaegselt toimuva kolme paral leels e tege vuseg a toot e turu nduse -, projekteerimise- ja toote valmistamise suundadel. Hilje m lisa ndus n eljan daks s iia ve el kog u tootearendusprotsessi finantseerimise suund. Sellist ühtse juhtimise all toimuvat toodete lo om ep ro ts es si on ha ka tu d ni me ta ma integreeritud tootearenduseks (Olsson 1976, Andreasen 1980). On loodud ajaliselt veelgi kokkusurutum - integreeritud tootearenduse dünaamiline mudel (Ottosson 1995). Integreeritud tootearendus Integreeritud tootearendus kui uus lähenemisviismõtlemisviis on kaasaegses käsitluses tooteloome, turunduse, toote valmistamise ja kogu selle protsessi finantseerimise sünergialine ühtsus toodete loomiseks, mis oleksid konkurentsivõime lised maail matur ul. Tootea rendu s on inimesekeskne, sest inimene on nii toote looja kui ka selle tarbija. Tootearenduse juhtide oskustest leida ja õigesti rakendada sobivad inimesed sõltub suuresti tootearenduse efektiivsus. Tootearenduse õpetamine aga peab tagama teadus- ja insenerikogemuse efektiivse vahendamise. Tootearendus on pigem filosoofia, see eeldab avatust mõtlemises, paindlikkust, loovust avatust kõigele uuele, eriti uutele ideedele, koostöövalmidust, koostöövõimet, eneseusku ja enesekindlust. Tootearenduses on tähtis süstemaatilise ja loova probleemide lahendamise oskuse omandamine. Tihti on raske vabaneda kartusest eksida ja teha vigu. Õppurid on varasema kasvatus- ja haridussüsteemi survel harjunud järgima norme ja reegleid, alluma kasvatajateõpetajate juhistele, käskudele ja keeldudele, siin on loovusel ja innovatiivsusel vähe kohta olnud. Probleemide lahendamine on kui “Tõetrepp”. Iga järgmine aste on eesmärgile lähemal, ometigi on see “viga”, mida tuleb tunnistada. Miks mõned firmad on edukamad? Käesolevas kirjutises vaatleme tootearenduse meeskonna moodustamise mõningaid inimlikke aspekte. Küsimus: miks mõned firmad on suutelised kiiresti ja efektiivselt turule viima edukaid tooteid samas aga teised, raisates tohutult vahendeid, jäävad turule lootusetult hiljaks, või osutuvad nende tooted konkurentsivõimetuteks? Ja seda ka oludes kus firmade võimalused ja töötajate võimed on võrreldavad? Miks on see sageli nii? Edaspidi vaatleme kuidas kasutada töötajate võimeid võimalikult suures ulatuses. Edukamad on firmad (tootearendusprojektid), kus töö ja töökeskkond pakuvad

Küllap tunneme siit ära nii iseenese kui mõne tuttava mõtlemiseelistusi, mis on looduse poolt meile kaasa antud. Inimestest on keskmiselt 7% ühe mõtlemiseelistusega, 60% kahe, 30% kol me ja 3% nel ja mõt lem ise eli stu seg a. Mõtlemiseelistuste vahel ei ole rangeid piire. Vastavate testide abil saab määrata mõtlemiseelistused. Inimesed on enam võimekad just oma mõtlemiseelistuste suundades. Valdavalt analüütilise mõtlemiseelistusega töötajal on tunduv alt ras kem oll a eduka s rekla ami ja müügitööl võrreldes inimesekeskset mõtlemist omava inimesega. Kujutleva mõtlemiseelistusega loovinimeselt on raske oodata edu täpsete instruktsioonide koostamisel või nende järgimisel. Mõtlemiseelistused ei ole seotud inimese üldise võimekusega ega võrdu kompetentsusega, need näitavad vaid suundi kus inimesel on teatud eeldused millegi saavutamiseks. Kompetentsus tuleb, kui on tahe midagi õppida, ja kui on võimalus ka õpitut praktikas omaseks harjutada. Joonis 1. Aju mõtlemiseelistuste piirkonnad (Ned Hermann 1986)

inimestele paremaid eneseteostamise võimalusi, kus töötajad tunnevad ennast edukatena, kus on vähem stressivõimalusi, kus keskkond soodustab inimese arengut jne. Sageli on tootearenduse ebaedu põhjuseks vead inimfaktori- ehk inimese dimensiooni arvestamises. Ilmunud on palju töid personalivalikust, juhtimisest ja meeskonnatöö korraldamisest, vähem on aga räägitud rollide jagamise spetsiifikast innovatiivse inseneritöö gruppides.

planeeri tud, konserva tiivsed, struktue eritud, täpsed, detailsed, distsiplineeritud aga ka küllalt jäigad. Neile meeldivad hästi struktureeritud, loogiliselt järjestatud sisuga distsipliinid. Nad räägivad: Me oleme alati nii teinud... Standarditest ja eeskirjadest juhindudes.. Enesedistsipliin on vajalik... Riski tuleb vältida… jne. Sageli on nad pedantsed, isegi norivad Nende kultuuritaust on traditsiooniline, bürokraatlik, kindel, usaldatav.

Mõtlemiseelistused Milline pe aks olema t ootearend aja? Kuidas komplekteerida töögrupp? Abiks on siin professor Ned Hermanni mõtlemiseelistuste käsitlus. Professor Ned Hermann jaotab inimese aju parema ja vasema poolkera, omakorda kaheks osaks. Nii koosneks aju tinglikult neljast, A, B, C ja D piirkonnast, neid nimetatakse vastavalt Aanalüütilise, B- järjestikulise, C- inimesekeskse ja D- kujutleva mõtlemiseelistuse piirkondadeks. Joonisel 1 on näidatud mõtlemiseelistuste piirkonnad ühes neid ise loomustavate märksõnadega.

C Inimesekesksed mõtlejad on inimestele, tunnetele, vaimsetele väärtustele orienteeritud inimesed. Nad on emotsionaalsed, liikumistaj umu sli kud , hä sti suh tle vad , us kli kud , sümboolsed, tundeid ja tunnetust kasutavad. Neile meeldivad sotsiaalteadused, muusika, tants, draama ja tööinimestega. Nad räägivad: Perekondlikud väärtused.. Meeskonnatöö, inimese arendamine. Vaimsed väärtused. Usk... jne. Nad räägivad, räägivad. Sageli on nad õpetajad, õed, sotsiaaltöötajad, muusikud, näitlejad, treenerid. Nende kultuuritaust on humaanne, tundeline, avatud ja koostöövalmis.

Töögrupi edukus sõltub ülesannete jaotamisest Üles anne te jaot amin e grup itöö s vast aval t töö taj ate mõt lem ise eli stu ste le suu ren dab töögrupi edukust. Paraku ei tea inimesed enamasti oma mõtlemiseelistusi ega ei tunne juhid piisavalt oma alluvaid. Seetõttu võibtöögruppi juhtuda liialt palju ühesuguse mõtlemiseelistusega inimesi. Hästi ei tööta nt. vaid loovinimestest koosnevad grupid või grupid, kus enamuses on väga head kriitikud.

Mõtlemise ümberlülitamine aju poolkerade vahel on aeglane, diagonaalsuundades A C ja B D aga hoopis vaevaline, s eepärast tuleb grup itöös ideegenereerimine hoida rangelt lahus kriitilisest analüüsist. Üheaegselt ei ole võimalik olla loov ja kriitiline, see oleks sama, nagu püüaksime autole samaaegselt sisse lülitada nii edasi, kui tagasikäigu. Küllap oleme igaüks kogenud juhi vajalikkust grupitöö suunamisel. Millised mõtlemiseelistused on aga kõige soodsamad insenerile, tootjale, kunstnikule? Seda näitab kokkuvõtlikult innovatiivse töögrupi mudel joon is 2. Kuns tnik una t uleb siin mõis ta innovaatilist inseneri, sest insenertöö on oma sisemiselt olemuselt kunst. Tootearenduse töögrupp tuleks koostada nii, et seal oleksid tasakaalustatult esindatud kõigi mõtlemiseelistustega inimesed. Ideaalsesse tootearenduse töögruppi peaks kuu lum a C, D mõt lem ise eli stu seg a nn. KUNSTNIK, kes genereerib võimalikult palju ideesid . Ideid a itab gen ereerid a ka A, D eelistustega INSENER, kes analüüsib teostatavust ja loob võimalikud lahendid. Parimad lahendid valib välja A, B eelistustega HINDAJA. Parima lahendi teostab B, C eelistustega TOOTJA, kes koostab töö- ja müügiplaani ning organiseerib too tmi se. Näi dat ud on ka LEI UTAJ A ja JUURDLEJA mõtlemiseelistuste paiknemine. LEMBIT ROOSIMÖLDER TTÜ Masinaehituse Instituudi direktor

Joonis 2. Innovatiivse töögrupi mudel (whole-brain Team Ned Hermann)

Mõtlemiseelistuste lühikirjeldused: A Analüütilised mõtlejad on saavutustele (tegususele) orienteeritud inimesed. Nad on analüüsivad, kriitilised, ratsionaalsed, tehnilised, akadeemilised, faktitundjad, loogilised, kvantiteeti hindavad. Neile meeldib: aritmeetika, algebra, arvuti d ja arv utused , tehni ka, tea dustöö , õigusteadus, pangandus... Nad räägivad: Proble emi põhijoon on.. Toetudes faktidele.. Kriitiliselt analüüsides.. jne. Nende kultuuritaust on materialistlik, akadeemiline, autoritaarne. B Järjestik ulised mõtlejad on tootmisel e (tulemusele) orienteeritud sihikindlad inimesed. Nad on organiseeritud, järjekindlad, kontrollitud,

D Kujutlevad mõtlejad on uuendustele ja tulevik ule or ienteer itud i nimesed . Nad on visualiseerivad, tervikut nägevad, innovatiivsed, loovad, k ujutleva d, intuit siooni ja mõisteid kasu tava d, ruum ilis elt taju vad, pain dlik ud, sünteesijad, iseseisvad, sõltumatud, riskijad, unistajad. Neile meeldivad kunstid (maalimine, skulptuur), geomeetria, konstrueerimine, poeesia, arhitektuur, disain. Nad räägivad: Ideede mäng.., Võime unistada.., Vaja muuta või leiutada uus.. Nende kultuuritaust on sõltumatu, uuriv, uuendav, leiutav, tulevikku suunatud, mängiv ja riskile minev.

PAEUURINGUD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLIS Paeuuringute labor töötab meie koolis neljandat aastat. Paekivi rakendusuur ingud said meie k oolis alata ruumide eraldamise ja sisustamisega ehitusteaduskonnas. Nende uuringute algus ja edu on olulisel määral tulenenud tänu rajatiste õppetooli juhataja Jaan Kollisti vahendatud sponsorite abile lõ ik ep in ki de , li hv im is se ad me te , pu ur id e jm töötlemistehnika ning erimööbli muretsemisel. Praegu on paek asutus ega seo tud uur ingud koondunud kolme valdkonda. 1. Lasnamäe ehituspaestu ki ht -k ih il is ed detailuuringud Tallinna ümbruses Paldiskist Valklani, paekaldast Kohilani selektiivse sihipärase kasutuse eesmärgil vanade meistrite tarkust taas ellu äratades. 2. Ordoviitsiumi \ Siluri ladestu piirikihtide uued kasutusvõ imalused nii vi imistlusk ivi ku i kill ustiku tootmisek s Rapla- Järv a- ja Virum aal, mis po le kasutamist leidnud ligi sada aastat. 3. Raikküla lademe muutliku koostise ja ehitusega paekihid Märjamaalt Pandivere ja Põltsamaani, mida ul at us li ku lt ka su ta ta ks e ni i Ee st i hi nn al is im a skulptuur ide toormena (Orgita dolokivi) kui ka killustiku valmistamiseks Rõstlas ja Kalanas. Peatselt lisanduvad kasuliku toorme allikana ühisuuringute viljana Lipametsa ja Saduküla kandi lubja- ja dolokivid. Rakendusuuringute käigus on avanenud väga head või mal use d mit met e tea dus lik e süv auu rin gut e jätkamiseks paekivi tekkeloo eripärade selgitamisel. Rida olulisi uusi tahke on selgunud dolomiidistumis- ja ränistumis-protsesside uurimisel. Mitmeid detaile on avanenud arvukate kunagises kivistunud merepõhjas katkestus-pind adel esinevate elujälgede uurimisel. Oktoobris leidsime inseneribüroo Steiger tellimust täites Aravete lähedal Neitla vana kruusaaugu põhjas esmakordselt Ordoviitsiumi \Siluri ladestu piirikihtide paljandi, mida geoloogid on aastakümneid asjatult otsinud kogu avamuse ulatuses Virumaalt Hiiumaani.

Nende rakendusuuringute käigus on paeuuringute laboril kujunenud kindlad koostöösidemed selliste tootmis- ja uurimisühendustega nagu Pärtli Paas, Lossikivi, Saare Dolomiit ja Väokivi, Paekivitoodete Tehas, Raplamaa teedevalitsus, Salveesia, inseneribüroo Steig er, OÜ Vir u Grup p, sam uti re a koha like muuseumitega, nagu Rebala, Põltsamaa, Järvamaa, Kuressaare, Kohtla Kaevanduspark, ühendustega Eesti Paeliit, Kohila Aidasõprade Selts. Mi tm et ah ul in e ko os tö ö se ob me id Ee st i Ge ol oo gi ak es ku se ga , TÜ ja TT Ü Ge ol oo gi a Instituudi ga. Kõigi ne ndega on sõl mimisel püs iv koostööleping. Senisteks tellimusteks on valdavalt uute lu ur e- pu ur sü da mi ke de ta il ne st ra ti gr aa fi li ne liigestamine ja skaneerimine, mis eeldab südamiku pesemist, järjestuse kontrolli ja korrastamist ning poo lit ami st j ärg nev a pi nna töö tlu seg a. Teis eks sagedamaks tellimuseks on konsultatsioonid kohalikes uuritavais paljandites kihtide lademelise ja kihistikulise (s.o vanuselise) kuuluvuse selgitamiseks. Puursüdamike lihvitud ja poleeritud pikilõigete uurimisel koos üliõpilase Andrus Rähniga juurutasime uudse skaneerimisviisi otse kivi kuivalt poleeritud pinnalt ja sellele järgneva digitöötluse, mida sellisena pole seni kusagil rakendatud. Fotografeerimise senise vaheastme välistamine tõstab kivipildi kvaliteeti ja võidab oluliselt aega ning vahendeid. Kevadel kaitses Andrus sellel meetodil tehtud paeuuringu põhjal edukalt lõputöö kõrgemale hindele. Kaks aastat tagasi esitas Madis Annus lõputöök s põhjalik u paekivie hitiste uuringu Hiiumaalt, mida vormistuse korrektsus e eeskujuna üle kooli esile tõsteti. Praegu jätkab ta edukalt samasuuna lisi uuringuid r estaureer imise suunas magi stra ntuu ris. Nime tatu d lõpu tööd e auto rite uurimistööst on olulisem osa „Keskkonnatehnika“ ajakirjas rea ühisartiklitena trükis avaldatud. Lisaks neile on ka üliõpilaste Elar Allevi ja Henri Pihti kursustöödena

esitatud puursüdamike detailvaatlused samas ajakirjas ava lda tud . Om a tr üki ste tut vus tam ise ks k ool i avalikkusega oleme kujundanud stendi Pae Hääl. On avaldatud arvamust, et sellisena võiksid ka teised teaduskonnad oma teadustöö vilju laiemalt tutvustada, tõstes teadustöö kui akadeemilise elulaadi populaarsust üliõpilaste seas. Tõsiseks eelduseks teadustööle on rikkalikud kivikollektsioonid, mis üle toodud TTÜ Geoloogia Instituudist ja alles ootavad korrastamist, töötlemist ja süsteemset ladustamist. Suvel sai selleks päästetud kooli remondi käigus likvideerimisele kuulunud riiuleid ja kappe. Korraliku mööbli massiline hävitamine ruumide remondiks vabastami sel ei kõnele küll säästliku mõtteviisi toimimisest, mis kahjuks uuskapitalismi sünniga Eestis on üldlevinud. Kasutuskõlblik mööbel leiaks kindlasti tänulikke taaskasutajaid, kui sellest aegsasti informeeritaks. Puu rsü dam ike ja kiv imp ala de töö tle min e uurimisteks vajalike poleeritud pindadeni on suure kogemusega kivimeister Ülo Kestlase käe all ladusalt sujunud. Kahjuks halvas selle vajaliku eeltöö viieks kuuks lubamatult kauaks veninud palgata sundpuhkus ja kapitaalehitusest pikale veninud tööseisak kivitöökojas, mille peale lepingupartnerid on õigustatult pahased ja viivitavad väljamaksetega. Praegu ähvardab tõsiseks takistuseks saada kivitöötlemiskoja uue ruumi remondi ven imi ne. Kiv ipi nda de uud se ska nee rim ise ja digitöötluse koormus on seni lasunud põhiliselt Andrus Rähni õlgadel, kes jätkab õpinguid TTÜ magistrantuuris. Koormuse suurendamine on raskendatud ja toimub ikka jälle inimliku vastutuleku ja entusiasmi alusel...

REIN EINASTO ehitusteaduskonna professor

Kivinäitus äsjasisustatud paeuuringute laboris.

Rebala muuseumi korraldatud paekasutuse teabepäeval Pärtli murrus vanade paemurdjate tööviisidega tutvumas.

„Kogu elu on probleemilahendus.“ Karl R. Popper, teadusfilosoof

Loovusesse loovalt suhtumisest Loetakse loomulikuks, et ilma treeninguta ja spetsiaalse tehnika omandamiseta sportlane edu ei saavuta, olgu ta kuitahes heade eeldustega. Et muidu tugev poiss, näiteks Gerd Kanter, viskaks ketast ilma tehnikat omandamata ja treeninguta maailma tasemel, on mõeldamatu. Kui teine maailmameister, Andrus Värnik, kaotas tehnikas kindluse, ei küündinud ta ka kusagile. Mistahes ametimees peab omandama oma võtted ja tehnika, et edukalt tasemel olla. Ametit, näiteks inseneriametit, õpitakse aastaid koolis ja järgnevalt spetsialiseerutakse töökohal. Jällegi aastaid. Millegipärast loovuse kohta arvatakse, et see on „taevast antud“ ja loova töö tehnikaid harjutada ja omandada polegi vaja. Kõik on juba sündides targad? Meie TTK on tõstnud kilbile loosungid – suhtugem loovalt, innovaatiliselt kõigesse. Tõstetakse esile mõni leiutis, mis on siin tehtud. See on õige. Tänapäeval teisiti ei saagi. Samas on meil veel küllalt arenguruumi just selles suunas. Inimtegevuse iga külg, ka vaimse mõttetegevuse osas, on õpitav ja arendatav. Tuleb valida, millistele meetoditele ikka oma kallist aega raisata. TTK m ehaanikateaduskonnas õpetatakse, tänu dekaani Vello Vainola initsiatiivile, kõigile tudengeile kursust „Loova töö tehnikad“. Selle käigus saadakse mingil määral teada, kuidas võidelda loovustakistustega, mõttebarjääridega inimeses eneses, professionaalse kretinism iga, seejärel kuidas paremini süsteemselt mõelda, ajurünnakuid läbi viia, kasutada loomepsühho loogi at elu edend amise ks. Omand ataks e uusima leiutava probleemilahenduse TRIZ põhitõdesid. Leiutav probleemilahendus TRIZ TRIZ teeb maailmas suurt edukäiku, on mahukas uus suund, ja siinne kursus annab sissejuhatuse sellesse, sest aega paratamatult põhjalikumaks kätteharjutamiseks napib. Peab ju andma noorele inimesele ka teada, mis on üldse leiutis kasuliku mudeli ja patendi näol, millised on muud intellektuaalse omandi kaitse vormid. Praktiseeritakse ka seda, kuidas vormistada leiutist (esimesed tulemused on tudengileiutistena ka juba tekkimas). Kursuse põhilisemaid eesmärke on, et saadaks üle alaväärsuskompleksist et mis nüüd meie, kõik on välismaal juba tehtud, jms! Et ei kardetaks toodangut, tehnoloogiat, organisatsiooni arendada. Ole n kin del , et näi tek s iga vii es mehaanikateaduskonna lõpetanu on võimeline töötama maailma, s.o leiutise tasemel, kui ta satub vastavasse keskkonda ja endale oma võimed teadvustab. Aga seda on tingimata vaja! Praegusel perioodil lihtne taastootmine libiseb käest ära ida poole ja ei toida enam. Juht inseneriorganisatsioonis peaks teadma, kuidas ideegeneraatorit kasutada firma ja iseenese ühistes huvi des. Et luua E esti tööstus es omatoodangut, jõuda välja oma turunišini mistahes valdkonnas. Ka see teave on loovuse ja i nno vat sio oni õpe tus e os a. S ama s ei orienteeru õppejõud ise loovuse ja innovatsiooni põhitõdedes kuigivõrd, järelikult ei oska ka üliõpilasi innustada looma. Miks peljatakse pingutada metoodikate õppimiseks? Miks samas ikkagi targad inimesed ei hooli näiteks võimsaima mõtlemistehnika Leiutava Pr ob le em i- la he nd us e Teo or ia TR IZ i põhitõdede omandami-sest? Mingil määral üllatava vastuse sellele küsimusele saime ühest ettekandest TRIZfuture 2007 konverentsilt nove mbri s Fran kfur tis. Švei tsla se Pete r Schwei zeri psühho loogil ine trakta at avas silmad, miks vahetevahel hea ja kasulik meetod inimestele kuidagi peale ei lähe. Meetodid aitavad meil paremini mõelda ja meie mõtleme

selleks, et teha paremaid otsuseid.Tehes paremaid otsuseid, leiame paremaid lahendusi. Seega paremad meetodid aitavad meil paremini elada. Peter Schweizer küsib, miks, põrgu päralt, inimesed ei taha paremini elada? Kui me vaatleme keskkonda, siis meie aju konstrueerib situatsiooni mudeli. Väljastpoolt saabuvad signaalid läbivad meie aju kogemuste ja emotsioonide filtri. Meie aju konstrueerib mudeli, mis vähemal või rohkemal määral vastab meie ootustele. Näiteks me näeme joonisel 1 valget ruutu, mis eksisteerib vaid meie kujutluses ja mida tegelikkuses ju pole! (Arvutile sellise näilise ruudu äratundmist õpetada on võrratult raske!).

Joonis 1. Mida me näeme ja mida sellest mõtleme. Kui mudel meie ajus ei vasta meie ootustele, ja „kuidas asjad on“ ei ole samaväärne meie ootusega „kuidas asjad peaks olema“, siis aju pro dut see rib neg ati ivs eid emo tsi oon e, skeptitsismi, hirmu, agressiivsust, paanikat jne. Need emotsioonid mõjuvad meie filtrile, takistavad loogiliselt mõtlemist. Siit võib järeldada, et situatsioon ise ei ole olulisim. Ainult kui me võrdleme seda oma kogetuga, väärtushinnangutega ja ettekujutusega, saab see tähenduse. Meie probleemid olenevad meie haridusest, välismõju tugevusest, haritusest, kokkuvõttes kultuurist. Kuidas me oma probleeme lahendame? See oleneb sellest, kui suur on erinevus „kuidas asjad on“ ja „kuidas nad peaksid olema“. Minu probleemid tuleb lahendada ikkagi minul enesel. Erialaliselt on lahendusteedel erinevusi: · Insenerid püüavad muuta maailma. Nad reorganiseerivad ümbritsevaid süsteeme. · Psühholoogid ja müügimehed keskenduvad tajule, arusaamisele. Vaata mu pakkumise positiivsele poolele, vaata maailma heledast küljest, mõtle positiivselt! · Poliitikud, preestrid, eetikud jutlustavad, mis on moraalselt õige või vale. Teid saadetakse põrgusse, kui te ei mõtle nii nagu nemad. Järeldus: me ei taha lahendada probleeme, me pigem tahame kinnitust, et meil on õigus. Mis aga saab siis, kui meil pole õigus? On kaks võimalust: · Kasutada juhust, et meil on midagi juurde õppida enese ja oma maailma kohta. · Reageerida psühholoogilise kaitsereaktsiooni rakendamisega.

harmoonia järgi (et vältida häiringuid). Tean ülemusi, kes iga kord vihastavad, kui kohe aru ei saa, milles on küsimus. „Ah tahad mind lolliks teha!“ Eks siin on vist ka põhjus, miks ennemuiste halva sõnumi tooja maha löödi. Teise rea moo dus tav ad str ukt ura als ed põhjused: majanduslik võitlus, organisatsioonilised põhjused, vales suunas liikuv süsteem, ideoloogia ja religioon. Üllatav võib olla ka inimeste olemasolu, kes lõikavad kasu lahendamata probleemidest majanduslikul või emotsionaalsel põhjusel. Kui neile pakutakse lahendusvarianti, tekitab see mõningase paanika. Seega, kui uue idee pakkumisel mingit vastuseisu ei teki, vähemalt esimesel hetkel, on see märgiks, et idees polegi vast midagi uut! Siia sobib paar mõtet tulevikuvisioone esitavast populaarsest raamatust: · Neli ahvi pandi ühte ruumi, mille keskel oli post banaanidega selle otsas. Automaatseade kallas banaanideni roninu üle külma veega. Kõik ahvid proovisid, kuni loobusid. Kui üks ahvidest välja vahetati, proovis uustulnuk ronida, kuid teised tirisid ta alla. Kui kõik aja jooksul välja vahetati, kinnistus siiski teave, et ronida ei saa. Miks, seda enam ei teatud. Autorid kommenteerivad: „Me ei pea tegevjuhte muidugi ahvideks...“ · Üksikisikud ei tea, mida nad ei tea. Nad ei tea, et nad ei tea. Just see, mida Xerox ei teadnud Canoni vaadetest koopiamas inatootmisele või Detroit Jaapani autotootjate eesmärkidest, sai saatuslikuks traditsioonide kammitsais ettevõtetele. Olulised teadmised polnud kättesa amatud, need jäid lihtsal t olemasolevast juhtimisraamist välja. Loova mõtteviisi TRIZ ülesehitus TRIZ on väga paindlik ja me võime seda kasutada mitmel viisil. Võime kasutada üht tööriista, mis aitab juhtida ajurünnakut, aga ka täiel ikke süste maati lisi prots eduur e, mi s aitavad meil defineerida, mis see on, mida me peame tegema, kuidas valida õige tööriist toetamaks lahenduse genereerimist, kuidas luua ja väärtustada parimat lahendust. TRIZil on hulk tasemeid ja tööriistu (joonis 3).

Joonis 3. TRIZi hierarhia. Kaitsereaktsioon Kaitsereaktsioon on väga loomulik asi. Iga süsteeem, et säilida looduses, püüab kaitsta oma terviklikkust. Kui see muutub, siis ähvardab see selle originaalset eksistentsi, mis kutsub automaatselt esile kaitsereaktsiooni. Minu personaalsus, minu „mina“ on mudel, mis eksisteerib minu ajus. See on see, mida ma mõtlen, kes ma olen siin maailmas. Kui uus info ja eriti uued ideed häirivad minu „mina“, järgneb kahtlemata ebamugavus ja kaitserefleks. Eriti, kui see teeb küsitavaks minu senise mõtlemisviisi: Eks ole see hirmutav? See on nagu rünnak minu intellekti vastu, mis on seni olnud piisav edukalt toime tulekuks? Psühholoogilise kaitsega seotut võib kujutada graafiliselt (joonis 2).

Joonis 2. Psühholoogiline kaitse ja sealt tulenev Ülalkirjeldatu seletab ka opositsiooni tekkimise igale uuele ideele. Opositsiooni tekkepõhjusteks loetletakse isikulisi põhjusi: harjumused, professionaalne ebakompetentsus, emotsioonid (hirm), kadedus, armukadedus, mõtlemise mugavus, vajadus

TRIZiga alustamiseks on kasulik teha selgeks mõned kategooriad, millega selles tegeldakse, mille abil on kasulik mõelda, probleeme lahendada. Vastuolud. Evolutsiooni fundamentaalne dünaamika juhindub edukast vastuolude ja konfliktide tuvastamisest ja lahendamisest. Head lahendu sed kõrvald avad vastuol ud, konfl iktid ja kompr omiss id. On olema s süstemaatilised teed lahenduste leidmiseks. Seetõttu peame igas olukorra s aktiivsel t vastuo lusid o tsima, neid is egi mõn ikord mõtteliselt teravdama, et siis leida parimaid lahendusi. Ideaalsus on süsteemi headuse mõõt. See on määratletud kui suhe kasu ja kulude (maksu mus + kahjud) vahel. Süsteem id arenev ad ideaal suse suuren emise suunas rohkem häid asju ja vähem halbu. Iga süsteem muu tub pis ita sa k val ite ets ema ks j a ka tootmistehnoloogia arengu tõttu odavamaks (kui me ei räägi paralleelsetest aren gukõ vera test , kus süst eem m uutu b keerukamaks). See, kuidas süsteemid selles suunas liiguvad, on suuresti ennustatav. Funktsionaalsus. Kõik süsteemid eksi stee riva d sel leks , et t äita kasu likk e ülesandeid. Ostjad ostavad funktsiooni, mida asjad täidavad, mitte asju endid. Funktsionaalsus on seega eriti tähtis. Ressursid. Targad lahendused kasutavad paremini olemasolevaid ressursse. Isegi asi, mis on halb, võib leida kasutamist kasulikuna, kui me sellest õieti mõtleme. Ruum, aeg, keskkond. Meie vaad e olukorrale mängib väga tähtsat rolli otsitava lahenduse leidmisel. Seetõttu on tähtis osata vaadata asjadele mitmest eri vaatenurgastmitte ainult füüsikaliselt ja ajaliselt, vaid ka suhteid ja omavahelisi mõjusid silmas pidades. See on sama tähtis kui asjad ise.

Praegu ja tulevikus Esmaklassiline ülesanne ja selle lahendus, näit eks leiu tis, ei sünn i liht sa loog ilis e lahendusena ja insenerliku arendusena. Selles peab sisalduma üllatuslik, uudne “iva”, nn leiutistase. Kõigepealt aitabki TRIZ leiutada. Leiutab muidugi inimene ise, kuid TRIZ on tõhus tugi tehnilis-majanduslike vastuolude lahenda misel. Häguses t lähtesi tuatsio onist eraldatakse see tuum, kus on vastuolus kaks ainet ja nendevaheline väli. Seejärel saab leiutada lausa algoritmi järgi! TRIZi puuduseks on see, et pelgalt võtete ga tutv umises t ei pii sa. TRI Z on paljutahuline ja tema kätteharjutamine nõuab süstemaatilis t treeningut TRIZi spetsialisti juhendamisel harjutusülesannete najal. TRIZi lihtsustuskatseid, mida on ette võtnud näiteks Kalevi Rantanen ja Ellen Domb (vt nende raamat Simplifyed TRIZ), ei saa siiski väga õnnestunuiks lugeda. Osa vahedaid “relvi” läheb paratamatult kaduma.Oxford Creativity koolitajad Karen Gadd ja Henry Strickland pakuvad ühe või kahepäevalist sissejuhatavat TRIZi üldtutvustavat kursust, siis kahepäevast põhi kurs ust j a see järe l kol mepä evas t edasijõudnute kursust (millest allakirjutanul õnnestus tänavu osaleda). Seal pannakse rõhku eriti funktsionaalanalüüsi osale (www.triz.co.uk). Nii tuleb ka meil teha. Viie päev ase tsük liga kool itab ka Valery Soutchkov Hollandis, kusjuures võib valida ka maj and usü les ann ete kal lak uga kur sus t juhtidele. Hollandi koduleheküljel juhitakse tähelepa nu, tuginede s internet imaterja lide analüüsile, et idamaades on tärganud massiline huvi TRIZi vastu. See on häiriv hoiatus meile kõigile, kes me vastutame noorte ja Eesti tuleviku üle. Maailmas on palju tähelepanu äratanud Korea Samsung Electronicsi AS nn agressiivõppe kogemus. See firma palkas 5 lääne kogenud TRIZispetsialisti arvutiprogammide Inventive Machine tegijate seast. Korraldati õppus sajale insenerile 40 tunni ulatuses. Siis jätkati eht idamaise visadusega teise 40-tunnise ja lõpuks 60tunnise vooruga, koos ettevõtte konkreetsete ülesannete lahendamisega. Konverentsil anti teada mõtlemapanevatest tulunumbritest, sadakonnast leiutisest ja jõudmisest oma leiutistega USA esikümnesse. Nüüd plaanitakse seal laialdast TRIZi õpetamist ka tuhandetele töölistele! Jaapani Osaka ülikooli psühholoogiaprofessor Toru Nakakava arendab ka mitteinseneridele sobivat TRIZi “pehmet” versiooni ja toimetab Jaapani TRIZi kodulehekülge. Ameerika Ühendriikides on juhtiva Altshulleri Instituudi kõrval mitmeid teisigi keskusi. Üks sealseid TRIZi ideolooge on Ed Sickafus Fordi kompaniist. Iisraelis levitab ja müüb interneti teel oma koolkonna õppekirjandust professor Roni Horowitz Tel Avivi ülikoolist. Euroopa igaaastaseid konverentse TRIZfuture korraldab Cavalucci Prantsusmaalt, Euroopa TRIZi Assotsiatsiooni president Gaetano Casscini, Inglise tuntuim spetsialist Darrell Mann jt. Venemaalt pärit tuntuimad TRIZi teooria arendajad on J. Salamatov, M. Mejerovic, kuid M. Orlov, kes paistab tegutsevat Saksamaal. Eestis peetakse loova probleemilahenduse teooriatest ja innovatsioonist loenguid Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonnas, EMI-EWT Ida-Lääne koolituskeskuses, Mainori Kõrgkoolis ja TTÜ Arvutitehnika Instituudis. Paraku on meil puudus kvalifitseeritud õpetajatest, kel oleks endal leiutuskogemusi. Hädasti oleks tarvis sellealast magistrantuuri. Näiteks on selline magistrantuur olemas Strassbourgis Arhitektuuri ja Tehnikakõrgkoolis. Nende nimede toomise eesmärk siin on näidata, et TRIZ pole hetkeline moevool, vaid konkurentsitult leviv mõtlemisviis. Küllap siis ikka kasulik. Kuidas toimib Eesti? Väikese innovatiivse riigina on meil loova probleemilahenduse teooriate abil kindlasti võimalik üht-teist ära teha. Koolitus aitab psühholoogilist kaitsereaktsiooni kasulikuks keerata Peter Sweizer liigitab kaitsereaktsioone. Inimene kardab uut. Igaks juhuks lükkab tagasi.Toob näiteks ka lauseid TRIZi kohta: „Meil pole aega TRIZi jaoks!“ „Meie asutuses on kõik täiesti erinev!“ „Ma olen täielikult ülekoormatud ja keegi ei oota, et lisaks veel õpiks TRIZi!“ „TRIZ võib olla hea teistele, kel omal ideid pole!“ „On veel palju teisi meetodeid, milles siis TRIZ eriline on?“ Veel hüpoteese, miks TRIZiga asjad libedalt ei edene:

1. TRIZ ei ole uus idee, see on kompleksne meetod, seejuures traditsioonilise mõtlemise vastu. 2. TRIZ võtab aega õppimiseks ja nõuab jätkuvat treeningut. 3. Keskmine uurimis- ja arendustöö tegija pole piisavalt hädas uute ideede genereerimisega kuivõrd mõõtmestamise, konstrueerimise jne. rutiinse tööga. Alles hiljem, muide, kui eelarvamustest on lahti saadud ja TRIZiga on ikka sisuliselt tutvutud, leitakse, et ta koondab endas teisi meetodeid kõrgemal tasemel, ja võrdväärset nagu polegi. (Kui keegi teab, öelgu mullegi, kes ma Loova töö tehnikaid kogun ja õpetan?). TRIZi evitamine käib Peter Sweizeri arvates selle ala tšempionide (parem veel meeskonna) kaudu. On vajalik juhtkonna toet us. Jaap anla sed, muid e, alus tava dki juhtkonna õpetamisest põhikursuse tasemel. Eelarvesse tuleb vastav õpe plaanida. Peter Sweizer rõhutab järjekordselt: „Kui tahad olla edukas, müü inimestele seda, mida nad vajavad, mitte seda, mis nad küsivad“. Siia illustratsiooniks tuttava hea naisarhitekti kogemus – sageli tellija seab projekteerijale kõikvõimalikke tingimusi ja surub oma kaheldavat maitset peale. Arhitekt ei vaidle, teeb oma töö rahulikult ikka parimal omal viisil. Kohtumisel, mis enamsti toimub tüki aja pärast, projekti lõppfaasis, ütleb: „Näete, tegingi nii, nagu soovisite!“ Tellija jääb enamasti nõusse, et täitsa hea tuli välja. Kaitsereaktsiooni oma kasuks pööramiseks pakume koolitusi: · Ühe- või kahepäevane sissejuhatav kursus Loovus ja Innovatsioon I, II · Kahepäevane Leiutava probleemilahenduse põhikursus I, II. Harjutustega. · Kolmepäevane Leiutava probleemilahenduse edasijõudnute kursus III, IV, V. Lõpetuseks üks ülesanne mõtlemiseks. Idee on algatanud autonduse õppetooli juhataja dotsent Juhan Sein. Teatavasti on autode parkimisega sageli kitsas käes, ka näiteks TTK õues. Andsime tudengitööna kontseptuaalses sta adi umi s kon str uee rim ise ks kii kke ttkonveieri põhise autoparkla (joonis 4).

Joonis 4. Kettkonveierparkla Auto sõid aks k ande alus ele n ing n upul e vajutades tõstaks konveier selle üles ja hoiaks nagu riiulis. Pilt on ilus, lausa ideaalilähedane, kuid sisaldab tehnilise vastuolu. Nimelt on kasulik konve ieri samm vert ikaalis hoida minimaalne, nagu joonisel näidatud p. Samas nurga peal see samm peaks olema oluliselt pikem, sest nurgas autoplatvorm saab alla laskuda ainult siis, kui eelmine on eest ära liikunud. Lihtne geomeetriline arvestus näitab, et iga teine platvorm joonisel tuleks ära jätta, mis aga teeb ruumi kasutamise üpris hõredaks. Kuidas lahendada vastuolu, et konveierikett nurga l ja rõ htsas osas o leks p ikk, a ga vertikaalses osas lüheneks. TRIZ osutab siingi mõtle missu undi, mille st asjah uvili stel on võimalus lugeda. Mida pakuksite aga teie tehnilise lahendusena? George Bernhard Shaw on öelnud: „Mõistlik inimene kohandab end jätkuvalt tingimustele, mis teda ümbritseb. Ebamõistlik üritab kohandada ümbritsevat enda järgi. Seetõttu kogu progress sõltub ebamõistlikest inimestest.“ Kirjandust: 1. T i i de m a nn , T ii t 2 00 7 . Le i u ta v a probleemilahenduse teooria kui mõtteviis. Ajakiri Akadeemia nr 8 19. lk (13 nimetust kirjandust). 2. G.Hamel, C.Prahalad 2001. Võidujooks tulevikku. Fontes. 350 lk 3. Current Scientific and Industrial Reality. Proceedings of the TRIZfuture Conference 200 7. Fran kfu rt, nov. 6th ... 8th , kas sel university press GmbH, 290 lk.

TIIT TIIDEDMANN mehaanikateaduskonna professor, PhD.