Noor Insener 37

ER SIS ILE SE HT AS TU JA LE

NOOR INSENER nr 37 / november 2007

20 08

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! TRANSPORDITEADUSKOND

MINA JA TTK

ÕPPEKAVAD: AUTOTEHNIKA Eriala sisu: autode ehitus, masinaehitus, autode hooldus ja remont, liiklusõpetus. Tööjõuturg: autode tehnohoolduse ja remondi meister, mootorsõidukijuhi koolitaja,mootorsõiduki projekteerija. TRANSPORT JA LOGISTIKA Eriala sisu: transpordi tehnoloogia, logistika, maanteetransport, intermodaalne transport, juhtimine. Tööjõuturg: logistik on majandusharidusega insener või inseneriharidusega ärijuht, müügiinsener, ekspedeerija, transpordikorraldaja, laooperaator. RAUDTEETEHNIKA Eriala sisu: automaatika ja sidetehnika, raudteeveerem, liikluskorraldus, raudtee ja raudteemajandus, raudteelogistika. Tööjõuturg: raudtee ettevõtte juht, juhi asetäitja ja abi, raudtee ettevõtte insener, jaamaülem, jaamakorraldaja, liikluskorraldaja IV, V, raudteeautomaatik IV.

LOGISTIKAFIRMA TOETAB TTK ÜLIÕPILASI TTK kirjutas 10. detsembril 2005 alla koostöölepingule ASiga Schenker, mille kohaselt maksab firma kahele üliõpilasele stipendiumi. ASi Schenker juhatuse liige Meelis Arumeel ütles, et ei ole kunagi pidanud pettuma TTK lõpetanute töövõimes ja -oskustes. Tehnikakõrgkoolis osatakse tema sõnul hariduse andmisel tulevasi insenere suunata tööandjate vajadustega arvestama ja tehnika kiires arengus optimaalseid lahendusi leidma. Lepingu üks punkt näeb ette kahele üliõpilasele, kes on suvisel praktikal olnud ASis Schenker ja õppimises edukad, maksta ettevõttepoolset stipendiumi. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni. Tallinna Tehnikakõrgkool korraldab

MATEMAATIKA KURSUSE ! ! ! ! !

keskkooli- ja gümnaasiumiprogrammi matemaatika kordamiseks ja süvendamiseks; kursused on tasulised, mahuga 64 tundi; loengud toimuvad laupäeviti ja algavad 26. jaanuaril ning lõpevad 12. aprillil.; kursus lõpeb eksamiga 26.aprillil; kandideerimisel Tallinna Tehnikakõrgkooli annab eksamitulemus alates 20 pallist vastavalt punktide arvule 1-3 lisapunkti; ! info Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleheküljel www.tktk.ee (täiendkoolitus) või telefonil 6664569, küsimused saate saata [email protected]; ! registreerimine alates 7. jaanuarist 2008 www.tktk.ee (täiendkoolitus).

Inimene õpib 50% OMA vigadest, 30% kogemustest ja 20% koolist. Inimene on oma loomu poolest egoist. Kui mingi tegevus teda otseselt edasi ei vii ega teeni tema isiklikke huvisid, siis ta ei pinguta selle nimel eriti. Kui õpid midagi abstraktset,

siis pingutad just niipalju, et läbi saada. Kes paremate, kes halvemate hinnetega, aga sinuni see suurt ei jõua. Kui aga tunned omal nahal ebameeldivust ja vajadust kindlate teadmiste järgi, siis algab tõeline õppimine. TTK puhu l meel dib mull e nend e lähenemine kõigepealt algteadmised lõhna tundmiseks (esimene aasta) ja siis suvel kohe praktikale. Kui kooliaastal võid endale rusikaga rinnale taguda ja tunda ennast „kõva mehena (naisena)”, siis praktikal näed, kui palju on veel minna. Nii sa siis oma esmaste algteadmistega nikerdad peamiste probleemide kallal. Sügisel kooli jõudes tead, millele rohkem tähelepanu ja energiat pöörata. Aimad ka, mis valdkond sind rohkem huvitab (logistikas nt ostmine, ekspedeerimine, reisijatevedu jne). Teise aasta lõpuks on rohkem teadmisi, siis maadled ka raskemate probleemidega. Ja nii see areng toimubki. Ehk kui saad haiget (teed vigu), siis sa enam ei taha haiget saada = sa õpid ja võtad omaks.

Töötan ise hetkel ostu- ja logistikaspetsialistina (juhina). Enda naha peal tunnen Jüri Suursoo (logistika õppejõud) lause paikapidavust, mida ta ütles kolmanda kursuse lõpus: „Iga uus (noor) töötaja tekitab ettevõttele teatava rahalise kahju.” Kui suur on see kahju ja kas sina oled väärt ettevõttele sellist kahju üle elama, sõltub sinust endast. Kool ei määra meie tulevikku, me ise teeme seda. Lõpuks on inimeses endas kõik kinni, kes või mis tast saab. Kas ta on ettevõtja, tubli reatöötaja või askeetliku eluga asotsiaal. On ennegi olnud inimesi, kes lõpetavad erin evad (aka deem ilis ed) kõrg hari duse d selle ks, et leida tõde elus. Lõpet avad asotsiaalidena, et saavutada täius askeetluse juures. Sa saad seda, mida endale sihiks sead! Palju toredaid mõtteid ja tarkust otsuste tegemisel, KRISTIINA RÄÄGEL TTK vilistlane 2007

Rakendusarhitektuuri õppekavale kandideerimisel tuleb lisaks sooritada joonistamis- ja kompositsioonikatsed (21. ja 22. juulil). Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanutel peab eesti keele riigieksami tulemus olema vähemalt 60 palli. Profileeriva suunitlusega kutseõppeasutuste lõpetanud kandideerivad päevasesse õppevormi eraldi pingereas lõputunnistuse emakeele, matemaatika, füüsika ja

PRAKTIKA PRAKTIKA ON ON PARIM PARIM ÕPETAJA ÕPETAJA

FIRMA OOTAB TTK TUDENGEID PRAKTIKALE Olen ise TTK vilistlane, alustasin tolleaegse nimeg a Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis oma õp in gu id 19 94 . a as ta l j a lõp eta sin tra nsp ord ilo gis tik a eriala 1998. a. Minu diplomipraktika tegemise ja diplomitöö koostamise kohaks sai kullerfirma TNT Eesti, kus asusin ka peale edukat diplomitöö kaitsmist tööle dispetðer- veokorraldajana. Nüüdsek s olen lä bi erinevate ametite liikudes, seda nii transpordi, kui ka süsteemiarenduse vallas, saanud operatsioonide osakonna juhatajaks. Juba tuvumispraktika ajal peale esimese kursuse läbimist sa in om an da da er in ev ai d transpordis ja laomajanduses vajalikke praktilisi oskusi, al us ta de s tr an sp or di al as e dok ume nta tsi oon i vor mis tamisest ja lõpetades teekonnalehtede arhiveerimisega, mis on mulle hilisemas tööelus kindlasti kasuks tulnud. Kooli üheks

tuge vuse ks pe angi suvi seid ettvõttepraktikaid peale iga kursuse läbimist. TNT Eesti on läbi aastate pakkunud tudengitele suviseid praktikakohti. Nendel praktikatel osalejate hulgast oleme leidnud oma ko llekt iivi u usi tu blisi d töötajaid, kes on aastatega ar en en ud ar ve st at av at ek s transpordiala spetsialistideks. Peale 1. kursuse läbimist 2001. aasta kevadel tuli meile tutvumi sprakti kale transpo rdilogistika tudeng Risto Valkenklau. Samal ajal tuli meile praktikale ka kolmanda kursuse üliõpilane Reeda Suik. Tänu suurepärasele õppimisvõimele ja koolis omandatud teadmistele jätkasid nad mõlemad sügise saabudes meie juures osalise ajaga töötamist. Algul saadud kergemad tööülesanded asendusid peagi üha keerukamate ja rohkem oskusi ning teadmisi nõudvamatega ning praeguseks on saanud Reeda igapäeva-

tööks vastu tusri kas tö övald kond, milleks on kontaktide hoi dmi ne m eie kli ent ide ga, nende nõustamine transpordivaldkonnas ja ettetulevate erinevate probleemsete olukordade asjatundlik lahendamine. Risto töökohustuste hulgas on juba erinevate arendusprojektide ettevalmistamine ja käivitamine. Head baasteadmised transpor divallas üldiselt ning sa mu ti er in ev at e a rv ut iprogrammide hea valdamise on nii Risto kui Reeda omandanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Ise ütleb Reeda mõned aastad ta ga si lõ pe ta tu d Tal li nn a Tehnikakõrgkooli kohta et kooli üheks suu rematest eelistek s teiste sama eriala õpetavate koolide ees on igasuvine praktika, mis võimaldab juba kooli ajal elada sisse reaalsesse töökeskkonda ja aitab kaasa ka hilisemale töökoha leidmisele. Õppeko rraldu ses peavad nii Risto kui ka Reeda suure-

võõrkeele hinnete alusel vastava õppekava rii gie ela rve lis tel e õpp eko hta del e, mis moodustavad kuni 20% õppekohtadest. Kaugõppesse kandideerimisel arvestatakse keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse emakeele, matemaatika, füüsika ja võõrkeele hindeid, minimaalne konkursipall on 12. Mitte-eesti õppekeelega keskharidust andva õppeasutuse lõpetanul on vajalik eesti keele oskus kesktasemel. Kau gõ pp es se ka nd id ee ri mi se l sa av ad profileeriva suunitlusega kutseõppeasutuste lõpetanud 3 lisapunkti ja kandideerivad teistega ühes pingereas riigieelarvelistele õppekohtadele. Kandideerida saab kahe õppekava riigieelarvelisele ja ühe õppekava riigieelarvevälisele õppekohale, märkides avaldusele oma esimese eelistuse. Avaldusi saab esitada kõrgkoolis Pärnu mnt 62, 101 35, Tallinn v õi elek trooni liselt ineterneti aadressil www.sais.ee. Kandidaadid, kelle lõputunnistuse hindeid ja

riigieksamit ei ole riiklikus andmebaasis, peavad tulema isiklikult kohale ning esitama avalduse, keskharidust tõendava dokumendi, riigieksamitunnistuse (li sap unk tid e saa mis eks päe vaõ ppe s), isikutunnistuse (pass või ID kaart) ja nimemuutusel vastava dokumendi. TTK tasulise matemaatika kursuse lõpueksami edukas sooritamine annab 1 kuni 3 lisapunkti ja kandidaat, kes esitab avalduse ain ult ühe õpp eka va rii gie ela rve lis ele õppekohale saab 1 lisapunkti kindla valiku eest. Vastuvõtu ajakava 2. juunist 18. juulini 2008 kaugõppe riigieelarvelistele (tasuta) ning transpordi ja logistika riigieelarvevälistele (tasulistele) õ p p e k o h t a d e l e . Va s t u v õ e t u t e pingeread avaldatakse 19. juulil. ! 25. juunist 18. juulini 2008 päevaõppe ri ig ie el ar ve li st el e õp pe ko ht ad el e. Vastuvõetute pingeread avaldatakse 19. juulil, rakendusarhitektuuri õppekaval 25. juulil.

!

!

KIRI TEELAHKMELE

päraseks et tunde annavad ja kogemusi jagavad oma ala spetsialistid. Oma ala spetsialist ei p ruu gi a lat i ol la p ari m pe da go og , ag a lo en gu te s toodud näited ja olukorrad elust enesest on õpetliku mad kui mistahes teoreet iline arutluskäik. Ük s me el de jä äv am ai d tegevusi kooliga seoses on kõigile Eesti transpordilogistika inimestele suunatud logistikaseminari korraldamine, milles Risto osales mitmel korral. Risto ja Reeda on tänu koolis omandatule ja iseseisvalt juurde õpitule omandanud kõrge proffessionaalsuse ning kujunenud väärt spetsi alistiks TNT Eesti jaoks. Usun et nad on koolist saadud hariduse toel meie tööjõuturul igati konkurentsiv õimelis ed ja seda ka väljaspool transpordisektorit.

21. juulist 31. juulini 2008 kõrgkooli riigieelarvevälistele õppekohtadele (v.a kau gõp pe t ran spo rt j a lo gis tik a). Vastuvõetute pingeread avaldatakse 1. augustil.

Üliõpilaskandidaat peab kinnitama oma õppima asumist või loobumist teatises toodud kuupäevaks, tehes seda SAISis või andes kehtestatud tähtajaks allkirja v a s t u v õ t u k o m i s j o n i s . Va b a d e õppekohtade täitmine toimub konkursi pingerea alusel kuni õppeaasta alguseni septembris. Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetutega sõlmitakse tasulise õppe lepingud alates 21. juulist kuni 15. augustini. Õppeteenustasu osaline esmamakse (1000 krooni) tuleb tasuda lepingus toodud kuupäevaks, tähtaegselt tasumata jätmisel kaotab üliõpilaskandidaat oma õppekoha. Täpsemat teavet vastuvõtutingimuste kohta saab lugeda TTK koduleheküljelt www.tktk.ee, küsimused saab saata meilile [email protected] või helistada 6664569.

ANTS – ANDEKAS NUTIKAS TTK SIPELGAS

Tere, keskkoolide õpilased ja gümnasistid! Kas te olete mõelnud sellele, et teie olete need, kes kujundavad Eesti elu paarikümne aasta pärast?

TAAVI TALI TNT Eesti, TTK vilistlane

VASTUVÕTUTINGIMUSED Päevaõppesse kandideerimisel moodustub konkursipall keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse emakeele, matemaatika, füüsika ja võõrkeele hinde liitmisel, kusjuures matemaatika hinne korrutatakse kahega. Võõrkeele hindena arvestatakse inglise või saksa keele hinnet. Matemaatika riigieksami tulemus 20100 palli annab 1 kuni 3 lisapunkti.

nr 37 november 2007

Tulevik algab täna. Õigemini algas eile. Ei, koguni siis, kui te õppisite lugema! Tuleb ikka ja jälle korrata banaalset tõdemust: kaasaeg vajab kõrge kvalifikatsiooniga asjatundlikke tegijaid. Mida rohkem neid on ja mida mitmekesisem on nende haridus, seda parem. Hea oskustööline on sama nõutav kui kõrgharidusega spetsialist ja sageli pole ka nende palganumbrites olulisi erinevusi. Ja veel. Eesti haridussüsteem on üles ehitatud selliselt, et seal tupikteed puuduvad. Kunagi pole hilja katkenud haridusteed jätkata või soovi korral uuele teele asuda. Aga see, kui kaugele te oma teel jõuate, sõltub sellest, kui kiiresti te leiate selle just teie jaoks õige teeotsa. Huvialad ja majanduse üldpilt Kuna tunnen kõrghariduse probleeme paremini kui kutseharidust, siis järgnevalt räägiksin siiski vaid sellest. Olen aastakümneid õpetanud ehitusmehaanikat ehitusinseneridele ja arhitektidele, sellest viimased kümme aastat Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Elukutse valikul tuleks ikkagi eelkõige lähtuda oma huvidest ja võimetest. Valida on kahe suure suuna vahel: kas humanitaarse kallakuga erialad või loodusteaduste mitmesugused suunad ja nende rakenduslik pool inseneriteadused. Selle esimese valiku olete tavaliselt ära teinud juba pärast põhikooli lõpetamist, valides kas humanitaarerialadega või reaalkallakuga keskkoolid või gümnaasiumid. Kes on oma valikus kindel olnud ja õpib eriklassis, sellel on oma eakaaslastega võrreldes väike edumaa. Kui aga selgub, et see õpitav kohe kuidagi ei istu, siis valikut muuta pole hilja ka pärast keskhariduse omandamist. Ei juhtu ka midagi hirmsat, kui peate õppimises hoopiski vahe ja lähete tööle või sõjaväkke, et seda kindlamalt asuda nüüd juba tuntud meelepärast eriala omandama. Seades esikohale vaid tulevase töö prestiiþi või oodatavad palganumbrid, võite hiljem tööturul sattuda hämmingusse: ootused pole täitunud. Nii on praeguseks ilmselt tekkinud kõikvõimalike nõustajate ja müügispetsialistide tugev ületootmine. Need on erialad, millede järgi tunti suurt puudust meie uue iseseisvusaja alguses. Siis algas majanduse keeramine käsumajandusest turumajandusse, aga

selleks vajalikke spetsialiste nõukogude süsteemis ei koolitatud. Nüüd on enamus sellist haridust nõudvad kohad täidetud noorte teotahteliste hea haridusega asjatundjatega, kelle pensionieani on veel kaua oodata! Majanduse normaalse jätku korral selliste spetsialistide järele vajadus edaspidi pigem väheneb kui suureneb. Teisiti on lood vanade ja mehiste insenerierial adega . Nõuko gude ajal harid use saanu d inseneridest enamus on tõest anud oma head ettevalmistust oskusega kiiresti kohaneda muutunud normdokumentide, tehnoloogiate, seadmete ja materjalidega töötamisel. Paraku aeg nõuab oma ja suur osa nendest hakkab oma kohta loovutama noortele. Noorte tegusate inseneride järele on tekkinud suur vajadus. Ülikool või rakenduskõrgkool? Kui olete otsustanud teha valiku insenerierialade kasuks, on tarvis endale selgeks teha üks põhimõtteline küsimus: kas asuda õppima ülikoolis või rakenduskõrgkoolis. Pragmaatilisemad noored vaatavad selle järele, et ülikoolis saate diplomi 5 aastaga, rakenduskõrgkoolis 4 aastaga. Kui hoiate kokku aasta, siis jääte ilma automaatselt lisanduvast ülikooli magistrikraadist. Magistrikraad kõlab hästi, kuid milline on selle väärtus tööjõuturul? Eestis asutakse üha rohkem hindama inseneride oskusi kutsestandardite järgi. Ja kõrgeima, V kutsestandardi omandamine on võimalik nii magistrikraadiga ülikooli lõpetajal kui rakenduskõrgkoolist tulnul. Mõlemil on selleks vaja oma oskusi tõestada praktikas, kuid rakenduskõrgkooli lõpetajal on tarvis läbida veel teatud täienduskoolitus. Seda juba töö kõrvalt ja tunduvalt väiksema ajakuluga kui aasta ülikoolis. Kuid milles on siis ikkagi põhiline erinevus ülikooli ja rakenduskõrgkooli vahel? Põhiline erinevus on valmisolekus asuda tööle oma esimesel töökohal. Rakenduskõrgkooli õppekavas on suurem osatähtsus praktilistel õppeainetel ja otsesel praktikal nii õppetöökodades kui tootmisettevõtetes. On loomulik, et üldteoreetiliste ja alusainete õppimine on siis mõnevõrra väiksemas mahus kui seda tehakse ülikoolides. Lõputööeelse praktika läbib rakenduskõrgkooli üliõpilane reeglina selles asutuses, kus on ka tema tulevane töökoht. Nii on ta sisuliselt alates esimesest päevast pärast kooli lõpetamist valmis asuma tööle ja mingit ettevalmistusaega ei ole vaja. Seetõttu hindavad paljud tööandjad rakenduskõrgkooli lõpetajaid kõrgemalt kui ülikooli diplomit. Vähemalt Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetajate hulgas on töötus tundmatu nähtus. Ülikooli õppekavades on märgatavalt suurem osakaal kõigil teoreetilistel õppeainetel. See on ka loomulik, sest ülikoolide lõpetajad peavad andma järelkasvu meie tehnikateadlaste vahepeal üsna ahtaks jäänud kihile. Ülikoolides õppimisel on rakenduskõrgkoolidega võrreldes praktikaga ja praktiliste teadmistega seotud õppeainetel reeglina väiksem osakaal. Ja nii on tehnikaülikooli lõpetaja, kui ta pärast lõpetamist asub tööle praktilise tootmisjuhina, mõnevõrra

saamatum kui tema endine koolivend, kes tuleb sama tööd tegema rakenduskõrgkoolist. Edasine sõltub tegijast. Tavaliselt suudab ülikooli lõpetanu selle praktilise osa puudujäägi tasa teha mõneaastase tööga. Määrab inimene, mitte diplom Kuid on ka töökohti, kus insenerilt nõutakse suuremat teoreetilist pagasit. Need on sellised ametikohad nagu näiteks projekteerija või tehnoloog või koguni uurimisasutuses teadur, kus töötatakse välja homse päeva tehnikat. Sinna tööle asumisel on ülikoolide lõpetajatel omakorda eelisseisund. Ja seal võib esialgu rakenduskõrgkooli lõpetaja jänni jääda. Kuid vaid esialgu. Rakenduskõrgkooli õppekavad on üles ehitatud selliselt, et teooria algtõed on antud edasise iseseisva visa tööga võib jätkata juba kõrgemate tippude vallutamist. Alus selleks on loo dud . Mit med TTK lõp eta nud töö tav ad juhtivkonstruktoritena või muudel kõrgeid teoreetilisi teadmisi nõudvatel ametikohtadel. Sageli esitatakse küsimus, et kumb kool on siis ikkagi etem, kas ülikool või rakenduskõrgkool. Minu arvates on selliselt küsimuse püstitamine vale. Mõlemad on head ja kindlasti vajalikud koolid ja nende lõpetajad täiendavad tööturul teineteist. Küsimus on selles, et millise ülesande me püstitame lõpetaja ette ja millist panust me temalt ootame. Lühidalt. Kui on tarvis tänapäeva tehnikat hästi tundvat tootmisjuhti, kes oskab alati vastata küsimusele kuidas mingit protsessi juhtida või kuidas mõnda konstruktsiooni valmistada, on eelistatud rakenduskõrgkooli haridusega insener. Kui tuleb vastata küsimusele miks see protsess niimoodi toimub ja kas seda on võimalik ka kuidagi teistmoodi käima panna, tuleks eelistada ülikoolilõpetajat. Samas, nende mõlema edasise töökäigu määrab ikkagi ära mees, mitte diplom!

Infot Tallinna Tehnikakõrgkoolist Tallinna Tehnikakõrgkoolis on moodustatud üliõpilaste teadus-tehniline ühing HEUREKA, kus üliõpilastel on võimalik asjatundlike juhendajate käe all lisaks tavalisele õppetööle teha esimesi katsetusi teadustöö vallas. Aastate jooksul on meie üliõpilaste tööd võitnud palju hinnatavaid kohti vabariiklikul üliõpilastööde konkurssidelt. Tallinna Tehnikakõrgkool on vanim ja suurim Eesti rakenduskõrgkool. Tänapäeval kasutavad meie lõpetajad võimalust magistrikraadi omandamiseks kodumaistes ja välismaistes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Paljudega nendest koolidest on sõlmitud vastavad koostöölepingud. Lähiaastail osutub võimalikuks omandada magistrikraad ka paljudel olulistel erialadel meie oma koolis. On ju meie kool seadnud endale ambitsioonika eesmärgi saavutada rahvusvaheliselt tunnustatud rakendusteadusliku õppeasutuse maine. Kuidas see meil õnnestub, sõltub juba ka teist, meie tulevased üliõpilased.

JAAN ROHUSAAR TTK Professorite Kogu vanem

Kord ammusel ajal, kui taas oli kätte jõudnud sügis, ilmad veel ilusad ja selged, hakkas Tallinna Tehnikakõrgkoolis, nagu alati, vilgas sagimine pihta. Tudengid, kel pead suviselt puhanud, jooksid mööda treppe üles alla, aina ühest loengust teise tarkust koguma. Õppejõud tegid oma igapäevatööd, jagades teadmisi. Ka väikeses ruumis, numbriga 310, käis juba suur töö. Nimelt oli seltskond üliõpilasi sinna kogunenud, et otsida meie koolile maskotti, kes väljendaks meie kooli vilgast igapäevaelu ja suudaks edasi anda meie peamist sõnumit praktika on parim õpetaja. Pärast pikka mõtlemist ja kaalumist, leiti selleks just sobiv putukas töösipelgas. Kui maskott leitud, oli vaja talle nimi panna. Sooviti, et nimi oleks võimalikult eestipärane ja lihtne. Nii saigi sipelgas endale nimeks Ants, ehk Andekas Nutikas TTK Sipelgas. Maskott sai valmis tänu rõivaste tehnilise disaini teise kursuse üliõpilase Triinu Simkini nobedatele näppudele. Aitäh!

LOE LÄBI JA JÄTA MEELDE TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RIIKLIK KÕRGKOOL RAKENDUSKÕRGHARIDUS ÕPPETÖÖ ON EESTI KEELES ÕPPEAEG 4 AASTAT, ÕPPETÖÖ MAHT 240 ECTS AINEPUNKTI LAHTISTE USTE PÄEV: 18. MÄRTSIL 2008 KELL 13 DOKUMENTIDE VASTUVÕTT PÄEVAÕPPESSE 25.06.-18.07.2008 DOKUMENTIDE VASTUVÕTT KAUGÕPPESSE 02.06.-18.07. 2008 Avaldusi saab esitada elektroonse infosüsteemi SAIS kaudu aadressil www.sais.ee ööpäevaringselt OTSI VÕI KÜSI JULGESTI LISAINFOT: KODULEHELT – www.tktk.ee TELEFONIL – 666 4569 MEILIAADRESSIL – [email protected] TULE ISE KOHALE – Pärnu mnt 62, ruum 110 (avalikkussuhted), ruum 106 (vastuvõtuspetsialist) TTK üliõpilashotellis Nõmme tee 47 jätkub kohti kõigile

NOOR INSENER nr 37 / november 2007

Õppekavad: Rakendusarhitektuur

! Arvutiprogrammid ArchiCAD, AutoCADjne ! Erinevad praktikad ! Maketeerimine

Eriala sisu ! Joonistamine ja maalimine ! Ehitussõlmede konstrueerimine ! Hoonete ja rajatiste projekteerimine ! Maa-alade üld- ja detailplaneerimine ! Haljastus ! Ehitusökonoomika

Tööjõuturg ! Arhitektid ! Arhitekt-tehnikud ! Tehnikud ! Projekteerijad ! Arhitekt-planeerijad ! Ehitusnõunikud

NOOR INSENER nr 37 / november 2007

Tehnoökoloogia

Eriala sisu ! Erinevad keemiad ! Ökoloogia, ökosüsteemid ! Keskkonnakaitse, keskkonnapoliitika ! Keskkonnamõjude hindamine ! Jäätmekäitlus, jäätmekäitlusseadmed ! Biokäitlustehnoloogia ! Saastunud pinnase tervendamine ! Reoveekäitlustehnoloogia ! Erinevad praktikad

Õppekavad:

Tööjõuturg ! Keskkonnaspetsialist ! Ettevõtte keskkonnajuht ! Jäätmekäitlusspetsialist ! Omavalitsuse keskkonna- ja jäätmekäitlusspetsialist

: Mehaanikateaduskonnas saab õppida kahe õppekava alusel: masinaehitus ja tehnomaterjalid ja turundus. Mõlemad on akrediteeritud 2006. aastal.

Masinaehituse eriala võimaldab masinaehitusinseneril töötada ettevõtetes konstruktorite ja tehnoloogidena või tootmisinseneridena, projektijuhtidena, automaatikainseneridena, spetsialistidena või inspektorina järelvalve- ja kontrollorganites ning samuti erineva astme juhtidena. Eriala sisuks on masinate ja seadmete ehitus, masinate konstrueerimine ja valmistamine, erialase infotehnoloogia rakendamine masinaehituses, ettevõtte majanduslik juhtimine ning ettevõtluse alused.

Tehnomaterjalide ja turunduse eriala on universaalne ja võimaldab turundusinseneril töötada ettevõtetes väikeettevõtjana, turundusinsenerina, Hea mehaanikahuviline noor! Pane tähele!

ETTEVALMISTUSKURSUSED Üliõpilaskandidaadid saavad 49 tunni jooksul õppida joonistamist ja üldkompositsiooni. Kursused toimuvad veebruarist maini laupäeviti üle nädala – kokku 7 õppepäeva a` 7 akadeemilist tundi. Algus kell 10, teaduskonna ruumides. Kursused on tasulised. Kursustele toimub eelregistreerimine 3.-31. jaanuarini. Telefoni teel 666 45 32 või 58 020 720 Malle Palm. Vajalikud töövahendid: harilik pliiats, kustutuskumm, kleeplint, käärid, tuubis kummiliim, must marker, (paberi)nuga. Erinevad paberid on kooli poolt. Kogu õppe edukalt läbinud kursuslastele antakse võimalus konkureerida kursuse lõpuhinnete ja vastuvõtukorras sätestatud tingimuste alusel. Märkus: Juulis, nädal enne sisseastumiskatseid, toimuvad joonistamises ja üldkompositsioonis tasulised konsultatsioonid sisseastujatele.

VILISTLANE VÕTAB SÕNA Väide – TTKs on hea õppida. Eeldus – TTKs saab õppida. Mujal saab ka õppida. Inimene tahab õppida. Tõestus – läbi teaduskonna vilistlase kogemuse, kes loodab tulevikus arhitektiks saada. Valikud Nagu iga inimene, kes on endale selgeks teinud, mida oma järelejäänud elunatukesega peale hakata, olin ka mina veidi üle 4 aasta tagasi valiku ees. Kuna pilt oli üldjoontes selge, siis oli tol hetkel kaks valikut – Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool – ainsad kaks kõrgkooli, kus haritakse tulevasi arhitekte.

Uurisin pikalt õppekavasid ning pika juurdlemise peale õnnestus välja selgitada, et need on sarnased. Distsipliinid üldjoontes samad, kuid rõhuasetus TTKs praktilisel ja EKAs teoreetilisel suunitlusel. Filosofeerimine ja targutamine on omaette teema ja maailmaparandamine pole mulle kunagi võõras olnud, kuid sellegipoolest kaldus sedakorda kaalukauss pigem praktilisuse suunas. Nimelt otsustasin, et (õhu)losside ehitamine ilma praktiliste teadmisteta ei ole proovimist väärt. Arhitektide juures on alati olnud kogemus see, mis maksab. Kool – Tallinna Tehnikakõrgkool Ma ei peatuks üldainetel. Need tunduvad igavad ja tüütud nagu ikka aga. Tahaks me kõik ju nendest loobuda ja kuulata pigem erialaseid loenguid. Õnneks on nad olemas ja valmistavad meid ette raskusteks, mida hiljem ületada. Palju olulisem on ikka ja alati eriala, miks me siin oleme. Ma ei ütle kindlasti, et kool oli selle nelja aasta jooksul, mis ma siin veetsin, ideaalne. Ei olnud ju minagi hea tudeng, kes probleemideta siit seinte vahelt läbi jalutas ja suurde ellu trügis. Arenes kool ja arenesin mina ning see ei ole enam sama kool, kui see, kuhu ma neli aastat tagasi sisse astusin. Aga ma ei kahetse! Pigem vastupidi. Ja selleks on omad põhjused: alustame pisiasjadest, mis on siiski olulised – spordisaali remont, auditooriumite remont ja lisandumine, juurdeehitused, õppetoolide lisandumine. See teeb kogu kooli avaramaks ja valgusküllasemaks ning loob paremad ja avaramad tingimused tudengite põhitööks – õppimiseks. Õppejõud – neid on arhitektuuri õppetoolis selle aja jooksul vahetunud mitmeid. Olnud olid head – tundsid oma eriala ning suutsid seda tudengitele arusaadavaks teha. Uued on paremad nad suudavad lisaks eriala sügavustesse tungimisele üliõpilase panna igale oma tõmmatud joonele põhjendust leidma ning arutlema selle üle, miks nad midagi teevad. See on see, mis tulevikus arhitekti elukutse juures määravaks saab. Kõigele tehtule peab olema põhjendus ja loogiline ning ratsionaalne seletus. Selge on see, et nelja aasta jooksul ei suuda ükski õppejõud noorest inimesest arhitekti koolitada. Ja polegi vaja. Arhitektiamet on sarnane arsti elukutsega. Pärast kooli lõpetamist tuleb ennast kogu aeg edasi koolitada ning täiendada

ja tõestada. Nii nagu öeldi lõputööde kaitsmise järel – arhitekt on elukutse kogu eluks. Seda ütlesid needsamad õppejõud, kes kõik oma erinevate käekirjadega tahavad üht ja seda sama – luua paremat ja el atavamat kes kkonda ning s eda soovi ka tudengitesse süstida. Leppida tuleb ka sellega, et igaühest ei saagi arhitekti. Nii mõnigi leiab ennast kaugemas tulevikus ehk hoopis muult erialalt, kuid see analüüsioskus, mis koolist kaasa anti, tuleb kasuks igal erialal. TTKs ei ole hea õppida TTKs ei ole hea õppida. Ei ole jah. Ei ole nendel, kes ei taha õppida, nendel, kes on tulnud siia selleks, et oma kooliaega pikendada ja ellu astumist edasi lükata. Ei ole ka nendel, kes ei tea, miks nad siia tulid. TTKs on hea õppida Johtuvalt eelpool öeldust – TTKs on hea õppida kool areneb, õppejõud arenevad, üliõpilased arenevad. Ja tänu viimaste arenemisele areneb omakorda kool ja arenevad õppejõud. Ja mis kõige olulisem – õppejõud tahavad õpetada. Ja üliõpilased tahavad õppida. Ja tahavad, et kool areneks. Seda näitab kooli elujõulisus jakooli püüdlusedveelgi paremaksmuutuda. MOTT PRIIT HAMER lõpetanud rakendusarhitektuuri eriala 2007

TEHNOÖKOLOOGIA – VASTUS GLOBAALSELE SUUTMATUSELE Maailm muutub ja järjest rohkem hakkab kimbutama keskkonna saastumine ja ressursside lõppemine. Tarbimisühiskond on jõudnud ummikusse, kus nii tooraine, ökoloogilise tasakaalu kui ka sotsiaalsed probleemid muutuvad järjest aktuaalsemaks ja teravamaks.

Looduses valitseb tasakaal, seal ei teki hiiglaslikus koguses jäätmeid. Ökosüsteemides toimub ainete ringlus. Inimtegevuse mõjutatud keskkonnas aga on tootmise ja tarbimise tulemuseks tohutud hulgad jäätmeid. Kuidas viia keskkonnaprotsessid tasakaalu nõnda, et säiliks elamiseks sobivaid piirkondi ja ressursse ka sajandite, aastatuhandete pärast? See on küsimus, millele tehnoökoloogid püüavad vastust leida. Tehnoökoloogia on tööstusprotsesside analüüsimine ja hinda mine biolo ogili ste tasak aalul iste ökosü steem ide talitlemise analoogial. Eriala süvatähelepanu on suunatud ainete tagastamise võimaluste mõistmisele aineringesse, kasutades selleks kaasaegseid teadmisi ainete töötlemise võimaluste kohta, uusimaid jäätmekäitluse tehnoloogiaid. Eriala ülesehitus lähtub jäätmeh ierarhi ast, kus esmasek s ülesand eks on jäätmetekke vähendamine ja alles seejärel tuleb korduvkasutus, taaskasutus ning prügilasse ladestamine. Tehnoökoloogia õppekavas pööratakse suurt tähelepanu keskkonnaga seonduvate probleemide tuvastamisele ning neile võimalike lahenduste otsimisele. Tugevad üld- ja alusained (füüsi ka, keemia , matema atika jne), mille käsitl emisel arvestatakse eriala vajadusi ja spetsiifikat, rajavad kindla aluse erialaainete omandamiseks. Erialaainetena õpitakse erinevaid tehnoloogiaid, jäätmehooldusega seotud kursusi, õppekavas on seaduste ja regulatsiooni kursused, majandusained ja väga nõutuks on osu tun ud kes kko nna pla nee rim ise ala sed tea dmi sed . Üliõpilased saavad ka vajalikud alusteadmised organisatsiooni, person ali- ja kvalit eediju htimis est, et paremi ni mõista organisatsioonis toimuvat ning seeläbi muuta ettevõtte tegevust keskkonnasõbralikumaks. Lisaks loengutele toimuvad väljasõidud, ekskursioonid, õppepäe vad, kus analüüs itakse teoreet ilistes loengut es paku tava ja reaa lse elu suhe t. Tutvu taks e er inev ate keskk onnao rgani satsi oonid e ning samut i jäätm ekäit luse ettevõtetega. Oluliselt tähtis osa õppetöös on praktikatel igal kursusel toimuvad praktikad, mis viivad üliõpilased kokku reaalse eluga.

TTK ehitusteaduskonna missioon on koolitada konkurentsivõimelisi ehitusspetsialiste ning olla kompetentseks partneriks ehitusettevõtetele nii rakendusuuringute läbiviimises kui ka personali täienduskoolituses. Spetsialiste koolitatakse nii päeva- kui ka kaugõppe kolmes valdkonnas: hoonete ehitus, teedeehitus ja rakendusgeodeesia. Kokku on teaduskonnas rohkem kui 900 üliõpilast, kes on aktiivsed ja ettevõtlikud. Korraldatakse teabepäevi, osaletakse õppekavavälistes uurimistöödes, Interreg IIIa ja SPINNO projektides, ülekoolilistes ettevõtmistes. Tööle saamisel mängib olulist rolli see, et ligi 30% õppest moodustab praktika, mis tagab ettevalmistuse reaalseks tööeluks. Juba õpingute ajal tutvutakse ettevõtete innovaatiliste tehnoloogiatega ja kujunevad head suhted tulevaste tööandjatega. Akadeemiline õpe on tihedalt seotud praktikumidega väga hea sisustusega õppe- ja teadustöölaborites. Uuringute põhjal korraldatakse teaduskonverentse ja seminare nii üliõpilastele kui ka insenerkonnale. Õppe- ja teadustöös on kujunenud hea koostöö ameti- ja tehnikakõrgkoolidega Soomes, Taanis, Saksamaal jne. Eesti õppeasutustest on meil eriti töised suhted TTÜga.

EHITUSINSENER – ÕIGE VALIK Kui ma TTKsse õppima asusin, polnud ma alguses päris kindel, kas tegin ikka õige valiku, kuna ehitus on siiski karm ala ja naistel keerulisem hakkama saada sellises valdkonnas. Ometi tundus see just põnev. Otsus TTK kasuks tuli ka osaliselt sellest, et juba esimestel kursustel on võimalik asuda osalise koormusega erialasele tööle ja niimoodi natukene taskuraha teenida. Kui koolis tekkis mingeid muresid, siis sai alati minna teisel korrusel asuvasse dekanaati, kus hea meelega aitas kõikides küsimustes alati dekaani abi. Loomulikult võisin julgelt ja alati pöörduda oma küsimustega õppejõudude poole, aidati heameelega. Oma esimesel praktikal töötasin eelarvestusfirmas, diplomieelse praktika tegin ehitusfirmas objektiinsenerina. Olen siiani selles firmas. Koolieluga tutvumine koos alusainete õppimisega võttis mul aasta. Piisas vaid väikesest aktiivsuse ülesnäitamisest, kui teise kursuse alguses haarati mind ka iga-aastase ehitusseminari korraldamisse. Mitmesuguseid üritusi oli kooli lõpuni. Tänu sellele sain väga palju uusi tuttavaid ja sõpru teistelt kursustelt ja ka vilistlaste hulgast. Koolis tegutseb üliõpilasesindus ja üliõpil aste teadus- tehnili ne ühing HEUREKA . Osalesi n HEUREKA referaatide esitamise päevadel ja sain tänu sellele tasuta reisi Rootsi, järgmisel aasta Lätti ja Leetu. Ehitusteaduskonnas on ka oma üliõpilasselts Ericius. Algul suhtusin ettevõtmisesse kui uude projekti, mille tegemistes on huvitav kaasa lüüa, kuid juba aasta hiljem istusin koos teistega seltsi juhatuses liikmetega üliõpilaste oma ruumis ja võtsin vastu seltsi puudutavaid otsuseid. Nüüd olen küll juba vilistlane, aga ikkagi selle seltsi juhatuse liige. Lugege meie kohta aadressilt http://www.ericius.planet.ee/! PILLE HAMBURG hoonete ehituse eriala vilistlane 2007

EHITAMISEST FILOSOOFILISE KANDI PEALT Kõik me oleme kinnisvaraga seotud, oleme kas omanikud või üürnikud. Mis on kinnisvara - selle all mõistame enamasti hooneid ehk ehitisi. Vastavalt seadusele on Ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Rõhk sõnal ehitatud!

Ehitamisega seonduvad detailplaneeringud, projekteerimis- ja ehitustööd, ehitusmaterjalide tootmine, haldustööd, kinnisvara müük ja vahendamine, arendustegevus. Kõikide nende tegevuste aluseks on insenerlik mõtlemine, süsteemsus ja suure hulga töö tegemine. Läbi aegade laotakse kivi ikka samamoodi kivi peale. Ei saa salata, natukene on sajandite jooksul meetodid ja segud muutunud, kuid põhiprintsiibis on tegevus jäänud samaks. Ehk tekib küsimus- kuidas mõned on edukamad kui teised. Jättes vahele sügavad filosoofilised analüüsid jõuame lihtsate põhitõdede juurde ehk asjade (loe: tööde) korraldamise juurde – nimetagem seda objekti-, projekti,- või inimeste juhtimiseks. Need kolm taset saab põhismõtteliselt lahterdada ka lihtsamalt – nagu vanasti – õpipoiss, sell ja meister. Meil kõigil tuleb olla õpipoiss ehk alustada algusest. Kuigi me ise sageli arvame, et võiksime kõrgemalt lennata, siis kõrge lennu aluseks on olulised elementaarsed teadmised ja oskused- alates sellest kuidas valmistatakse mingit segu ja millele töömees tagumiktundide ajal mõtleb ning lõpetades keeruliste suhtlemis ja juhtimisoskuste omandamisega. Ära muretse kui algus on raske - edasi läheb kõik juba loomulikku rada pidi. Kõige huvitavam ja keerulisem on juhtida inimesi, kes juhivad inimesi. Parafraseerides J. F. Kennedyt, siis ära küsi, mida annab Tallinna Tehnikakõrgkool, küsi, mida saad Sina sellest ajast võtta ... Lõpetuseks. Julge mõtelda suurelt. Edu ja kohtumiseni valitud radadel! ÜLLAR HINNO 1Partner Kinnisvara investeeringute juht

TÖÖANDJA ON RAHUL RAKENDUSGEODEESIA PRAKTIKANTIDEGA TTK rakendusgeodeesia eriala paar-kolm üliõpilast on igal suvel läbinud oma praktikaid firmas ELISOR AS. Tudengid saavad praktika käigus erialaseid töökogemusi, samuti kinnistub ja täiendub koolipingis õpitu. TTK tudengid on meeldivad ja oma erialast väga huvitatud noored. Kiiresti omandatakse vajalikud töövõtted vastava elektrontahhü meetritega ises eisv aks tööt amis eks ja teos tata kse kinn istu te piir ipun ktid e koordineerimisega seotud geodeetilisi mõõdistamisi ja arvutigraafilist osa. See näitab, et juba esimese kursuse lõpetanud üliõpilane omab häid

Oled oodatud mehaanikateaduskonna infopäevale 3. jaanuaril 2008, algusega kell 14.00. Infopäeva eesmärk on muuta otsustamine sinu jaoks lihtsamaks ja julgustada sind valima mehaanika erialasid. Infopäeva käigus tutvustatakse mehaanikateaduskonna õppekavasid ja laboreid, kus hakkavad toimuma sinu õpingud kui valid TTK. Kell 14.00 algab õppekavade tutvustus ja kell 14.30–15.30 külastatakse kõik koos erinevaid laboreid (metallide kuumtöötluse-, lõiketöötluse-, keevitustehnoloogia laborid, arvutilabor, tehnomaterjalide labor, sellel sügisel avatud Haas õppekeskus jne). Tule kohale ja laienda oma silmaringi!

Kommentaarid Eriala valik on oluline otsus iga inimese elus. Eesti majanduse jõukuse ja heaolu tagab innovatsioon ja konkurentsivõimelised tooted, mille tagab kõrgtehnoloogiline tootmine ja tootlikkus ning efektiivne turundus igas valdkonnas. Tehnikavaldkonna ettevõtetel on hetkel suur vajadus kaasaegseid materjale, seadmeid, tehnoloogiaid ja ettevõtlust tundvate spetsialistide järele, keda koolitavad mehaanikateaduskonnas tootmis- ja ettevõtluskogemusega õppejõud. Mehaanikateaduskonnas on välja arendatud kaasaegne õpikeskkond ning õppekavad on küllaltki laiapõhjalised ja võimaldavad ka tulevikus laias spektris rakendust leida. Teaduskonnast saadud teadmiste rakendatavust näitavad ka lõpetanute toimetuleku uuringud, kus tulemuseks on 100%line tööhõive ja enamasti on see erialane. Lõputööde kaitsmiskomisjon sh välisliikmed on kinnitanud lõputööde kõrget taset ja praktilist väärtust. 2007 aastal oli 97% lõputööde teemadest otseselt seotud ettevõttega. Meie lõpetajatele on uksed avatud magistriõppeks nii Eestis kui ka välismaal. VELLO VAINOLA, mehaanikateaduskonna dekaan „...väga hea tasemega lõputööd ja kompetentsed üliõpilased näitavad selgelt TTK kõrget koolitustaset ja on heaks eeskujuks igapäevatöös.“ MARTIN KEERNIK, Alas-Kuul AS müügiinsener, lõputööde kaitsmiskomisjoni esimees „Mehaanikateaduskonna masinaehituse eriala annab laialdase põhja tegelemaks edukalt ükskõik millise tehnikaga seotud valdkonnas. Saadud teadmised on aluseks tehnoloogiliselt keeru kate seadm ete proje kteer imise l ja valmi stami sel. Masinaehituse eriala on huvitav ja pakub palju eneseteostuse

Mina läksin elukutsevalikul oma isa jälgedes, kes oli Tartus ja Jõgeval teemeister. Olen märganud, et paljud meie kontserni 650 töötajast on pidanud õigeks, et nende lapsed õpiksid teedeehitust. Pikemat aega on teedeehitajaid peetud musta töö tegijateks, kuid viimase kümne aastaga on see valdkond palju prestiiþikamaks muutunud ja siin liiguvad küllalt suured rahad teedeehituse aasta eelarve ulatub miljarditesse. See on väga loominguline valdkond, kus läheb vaja organiseerimisoskust, logistikaalaseid teadmisi ja seepärast on hakatud meie tööd nimetama ka insenerehituseks. Tõesti, kui oled teedeinseneriks õppinud, siis oled laiema avalikkuse ees tunnustatud ja aktsepteeritud. Teedeehitus on väga huvitav, eeldab mõnigi kord nädalaks või paariks komandeeringus käimist. Kui mõelda, mis ootab teedeehitust lähiaastatel, näiteks aastal 2010, kui praegused gümnaasiumilõpetajad võiksid pärast TTK lõpetamist inseneridena tööle asuda, siis päris kindlasti jätkub neile tõeliselt huvitavat ja samas väga hästi tasustatud tööd. Siinsed suuremad teedeehitajad on Teede REV2, Aspi, Skanska EMV, Tref AS, Tallinna Teede AS, Koger & Partnerid Teedeehitus. Ühiste jõududega tuleb Tallinnas välja ehitada ridamisi uusi ristmikke ja liiklussõlmi, ringtee ümber Tallinna tuleb muuta kahesuunaliseks jne. Palju tööd seisab ees ka mujal Eestis. Kuna teedeehitaja tegutseb justkui lahinguväljal, mis mõnigi kord on küllalt ohtlik, siis peab ka väärikas kompensatsioon korvama selle vaeva, mida tuleb näha mõnigi kord väljas, pimedas ja külmas töötamise eest. Aga kinnitan veel kord see töö on väga loominguline ja huvitav. PEETER VILIPUU Teede REV-2 AS nõukogu esimees

MIKS ON KASULIK TULLA ÕPPIMA MEHAANIKATEADUSKONDA?

*Kolmandiku õppetööst moodustab praktika, mis tagab ettevalmistuse reaalseks tööeluks. *TTK mehaanikateaduskonna lõpetanud insenere eelistatakse tööturul, kuna koolis õpetatu vastab reaalsetele vajadustele. *Lõpetajate tööhõive on olnud viimastel aastatel 100%, kusjuures enamik on erialasel või erialalähedasel tööl. *Mehaanikateaduskonnas õpetatavad erialad on universaalsed ja võimaldavad lõpetanutel leida rakendust keeruka tehnoloogilise seadme operaatorist või müügiinsenerist ettevõtte asutaja ning juhini. *Eestis on tulevikku innovatiivsetel eksperimetaalettevõtetel, mis arendavad tulevikutehnoloogiat, seega on masinaehituse eriala valinutel võimalus saada osa kõige värskematest tehnoloogiamaailma ideedest. *Teaduskonnas on kaasaegne õpikeskkond. *Mehaanikateaduskonna masinaehituse eriala annab kindla taseme ja oskuse inseneritööks mistahes masinatega seotud valdkondades, mis on klassikaliste Eesti tööstusaladega seotud. *Masinaehitus annab stabiilse leiva, mis ei sõltu eriti moetuultest ja annab vaba voli ka loovuse rakendamiseks. võimalusi“ JANIS PIIRITALO, masinaehituse eriala vilistlane „Siin koolis õpitu on laiendanud vägagi palju mu silmaringi ja andnud oskusi nii tehnilise poole kui ka majanduspoole pealt“ ANDRUS RÄHNI, tehnomaterjalid ja turunduse eriala vilistlane „Õppimine ja himu teadmiste järele on väga individuaalne, kuid siiski mõjutatav. TTKs õppides oli alati võimalik õppejõududega jutule saada, jagati hea meelega kogemusi ning soovitati teisi omaala asjatundjaid. Õppekorraldus oli loogiliselt üles ehitatud ning alati võis teada, millal pidi koolitöid esitama või eksamipingis istuma. Kui tarvis abi, siis ka selle jaoks olid omad inimesed olemas. Eelkõige oli TTKs tore seepärast, et ei tekkinud tunnet justkui peab, teadmised saadi ka läbi kogemuste“ TAVO KANGRU, masinaehituse vilistlane „Siin koolis ei toimu ainult kuiva teoreetilist õpet, vaid on ka praktikad, kus oma oskusi proovida, näidata ja teadmisi kinnistada. Koolil on väga hea ligipääsuga asukoht kesklinnas ja kogu õppetöö toimub ühes hoones. Ühiselamu koht on olemas kõigile. Suurte kogemuste ja teadmistega õppejõud on abivalmid ja nendega suheldes hätta ei jää“ OLAVI VÄLI, tehnomaterjalide ja turunduse eriala tudeng „Siin on professionaalsed ja toredad õppejõud, mõistlik õppeprogramm ja õppegraafik, suurepärased söögid sööklas, hea asukoht, palju üritusi ja pidusid, kooli siseselt on võimalik läbida autojuhi kursused jne jne.“ OLIVER MARMA, tehnomaterjalide ja turunduse eriala tudeng „Siin saadavad praktikad aitavad palju paremini aru saada teooriast ja kinnistavad seda. Moodsad õppeklassid ja head suhted paljude erialaste firmadega üle Eesti aitavad ka head ja

huvitavat praktika kohta leida“ HENDRIK ROSS, masinaehituse eriala tudeng „Koolis on võimalik õpitut ka ise omal käel proovida. See seob õpilast rohkem huvi tundma ja kuulama. Ise saab laborites kõik läbi katsetada: puurida, freesida, treida, keevitada, erinevaid pinke proovida jne.“ VIRGO VASEMÄGI, masinaehituse eriala tudeng

Masinaehituse kiituseks

Astudes 1993. a mehhaanikateaduskonda, oli minu peamiseks sihiks õppida midagi enda jaoks sootuks uut (varem olin pühendunud muusikaõpingutele) ja n-ö uues stiilis rakenduslik kõrgharidus oli toona moesõna. Masinaehituse eriala kasuks otsustasin juba varases eas ilmnenud süvendatud huvi tõttu kõiksugu masinate ja seadmete vastu. Sõna “masinaehitus” mainimisel assotsieerusid minu eakaaslastele esimestena õli, mustus, müra ja ”vene värk”, võrdkujuks määrdunud tunkedega morn tegelane hämaras ja kõledas töökojas, ühesõnaga - hirmutav perspektiiv. Õppetöö alates ei olnud enam aega ega ruumi mingitele kõhklustele esimestel kursustel olid kavas üsna suurt tähelepanu nõudvad üldained matemaatilisest analüüsist ja üldfüüsikast kuni majandusainete ja filosoofiani. Iseäranis väärtuslikuks pean mitmete erinevate praktikumide esinemist õppekavas: põgusalt sai tutvust teha lukksepatööga, metallilõikepinkidega, sepatööga, keev itus ega. Samu ti pean täht saks ette võtt e-pr akti kat lihttöölisena, kus kogetu võib hiljem ka juhtivtöötajale suureks abiks olla, sest otsused, mis sünnivad vaid kabinetivaikuses, ilma reaalset tehnoloogilist protsessi oma nahal kogemata, on tihti lihtsustatud v liiga “akadeemilised” ega paku parimat lahendust probleemidele. Kindlasti olid väga olulisel kohal ekskursioonid

tootmisettevõtetesse. Kontrastsemate näidetena meenuvad Ilmarise valutsehh, Dvigateli kompleks ja AS Tööriistavabrik. Viimane jättis mulle esmakülastusel eriliselt uudse ja uskumatult kõrge tehnoloogilise tasemega ettevõtte mulje, millest kasvas välja julgus end sinna diplomieelsele praktikale pakkuda. Tänaseks olen nimetatud ettevõttes, mille toodanguks on seeriatootmise rakised, konstruktorina töötanud 8 aastat. Kooli oluline roll igapäevatöös seisneb selles, et TTK valmistas mind ette iseseisvaks ülesannete püstitamiseks ja lahendamiseks, st andis suuna või võtme, kuidas ja kust otsida küsimustele vastuseid ning millised on seosed nähtuste vahel, mul on oma tööks vajalikud ba asteadmised (materjalide omadused, ökonoomika,arvutioskus jne). Tahan julgustada gümnaasiumilõpetajaid edasi õppima tehnikaerialasid. See valik ei taga küll kiiret rikastumist, kuid kindlustab minu arvates autoriteetse ameti ja enesele konkurentsivõimeliste elamistingimuste loomise EV-s, lisaks laia valiku tööjõuturul. Leian, et TTK masinaehituse eriala lõpetajal on väga laiapõhjaline haridus, mis võimaldab rakendust leida keeruka tehnoloogilise seadme operaatorist (kes peab omama vägagi kõrget kvalifikatsiooni) ettevõtte asutaja või juhini. Veel üks, võib-olla noorte seas hetkel mitte kõige populaarsem argument õppida midagi praktilist on see, et valides insenerikutse, tehakse ka isamaaliselt tähtis otsus, sest riigile väga tähtsate struktuuride (õ pe ta ja d, ar st id , po li ts ei , so ts ia al ho ol ek an ne jn e) finantseerimine ja seega meie kõigi heaolu sõltub suurel määral kõr gte hno loo gil ise töö stu sto oda ngu eks por dis t, mil le suurendamisele TTK lõpetaja kahtlemata kaasa aitab - ta toodab lisaväärtust. JAAN ENOK, AS Tööriistavabrik CAD-insener, vilistlane 1997

RÕIVA- JA TEKSTIILITEADUSKOND Õppetöö toimub kahe õppekava alusel: 1. Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia (spetsialiseerumistega)

teoreetilisi erialaseid teadmisi. Paari nädalaga selguvad iga üliõpilase tugevad ja nõrgad küljed, selgub ka see, milline töövaldkond üliõpilaselepraktikandile enam sobib, kas välitöö või töö arvutil. Edasise praktika läbimise osas on firma oma töökorralduses üliõpilaste individuaalsuse ja soovidega alati arvestanud. Pean koostööd TTKga igati õnnestunuks. TOOMAS PÕDER ELISOR AS juhatuse esimees

MIKS TASUB ÕPPIDA TEEDEEHITUST?

turundusjuhina, tootmisjuhina, spetsialistina või inspektorina. Eriala sisuks on tehnomaterjalide ja kõrgtehnoloogia tundmaõppimine, ettevõtete rajamine, strateegiline juhtimine, ekspert- ja turundustegevus, inseneriteadmiste omandamine ja turundusjuhtimine.

Rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia õppekava alusel õpitakse lisaks üldainetele kõike, mis puudutab õmblustoodete valmistamist protsessis ideest valmistoodangu müügini: toote kujundamist, tehnoloogiat, tootmise organiseerimist. Spetsialiseerumine tehnilisele disainile (päevaõppes) Tehnilisele disainile spetsialiseerumisel on suurem osakaal humanitaarse kallakuga ainetel nagu rõivaste ajalugu, joonistamine ja maalimine, värvusõpetus ja kostüümikompositsioon, võrreldes tootmise analüüsi ja korraldusega. Põhjalikud teadmised saadakse materjaliõpetusest ja tehnoloogiast, samuti mudelite loomiseks ja tehniliste lahenduste väljatöötamiseks vajalikest arvutiprogrammidest. Eriala läbinu valdab erinevaid konstrueerimissüsteeme ja oskab valmistada rõivaste lõikeid, arvestades materjalide omadusi, töötlemistehnoloogiat ja tootmisseadmete võimalusi. Loominguline ja tehniline külg käivad sõbralikult käsikäes, täiendades teineteist ideest kuni teostuseni. Eriala lõpetanud võivad töötada õmblusettevõttes konstruktori, disaineri assistendi või tootetehnoloogina. Spetsialiseerumine tehnoloogiale (kaugõppes) Tehnoloogiale spetsialiseerumisel on suurem rõhk kvaliteedikorraldusel, tööuuringutel, tootmise analüüsil, normeerimisel, planeerimisel ja korraldusel, tootearendusel, logistikal, turundusel ja juhtimisel. Põhjalikud teadmised saadakse materjaliõpetusest ja tehnoloogiast, samuti tootmises kasutatavatest vajalikest arvutiprogrammidest. Eriala läbinu valdab tootmise efektiivset kor ral dam ist , sh too tmi se pla nee rim ist ,

tootmisprotsesside projekteerimist, tootmise efektiiv suse anal üüsi ja tö öuurimis t. Eriala lõp eta nu v õib töö tad a te kst iil i-, rõi va- , nahktoodete tootmisega tegelevas ettevõttes tootmisjuhina, tootmistehnoloogina, tööuurijana, tootmise planeerija või töökorraldajana. 2. Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse (ostu- ja müü git öö) õpp eka va alu sel oma nda tak se teadmised rõiva- ja tekstiilitootmise disainist, tehnoloogiast ja kaubandusest. Õppekava läbinu võib töötada ettevõtte tootearenduses, tegeleda tootmis- ja äritegevuseks vajalike materjalide, seadmete, protsesside ning toodete sisseostuga ja/või ettevõtte tootmis- ja äritegevuse tulemusena tekkinud toodete müügiga. Miks tulla õppima rõiva- ja tekstiiliteaduskonda? Traditsioonilisel rõivaalal toimub lähiajal areng laia lt le vinu d pak kumi ste s üste emil e, mi s võimaldab kangast, stiili ja tegumoodi valida virtuaaltehnoloogia abil. Seega rõivaala valinuid ootab ees tulevik, mis on paljus innovatsiooni ja loov use e dasi ses a rend amis es. T ippm oodi järgivates firmades on võimalik teha kollektsioo nide le lõik ed, mude li tehn ilin e d okumentatsioon või hoopis kujundada kollektsioonile hin d, kor ral dad a res sur sse kol lek tsi oon i tootmiseks ja müümiseks mistahes maailma punktis (osta materjale, osta tootmisvõimsusi, müüa tooteid). Rõiva- ja tekstiiliteadu skond valmistab õmblusfirmadele, tekstiilitööstuse le, naha- ja karusnahafirmadele ette spetsialiste - inimesi, kes hoolitsevad selle eest, et me saaksime tunda end kaunina ja mugavalt oma rõivastuses ning sisustada hubaselt oma kodu. Rõiva- ja tekstiiliala on globaalne – lihtsustatult võib tootearendust näha ka nii: moekunstnik ühes, tehni line d isain er tei ses, m aterj alide ostja kolm anda s, ko llek tsio oni m üüja nelj anda s, valmistajad-tootjad viiendas riigis või riikides. Seda kõike võimaldavad erialaprogrammid ja arvutiside võimalused. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna lõpetanud on tunnustatud ja oodatud spetsialistid kõikides valdkonna ettevõtetes.

Lõputöö kasulikkus ettevõttele Lõpetasin TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna käesoleva aasta kevadel. Töötan Eesti Kaitseväe

Logistikakeskuse materjaliteenistuse riide- ja erivarustuse sektisoonis varustusspetsialistina. Minu tööülesannete hulka kuulub tehniliste spetsifikatsioonide kirjutamine ja riigihangete lä bi vi im is ek s mo od us ta tu d ko mi sj on id es osalem ine nin g sisse tuleva kauba k ontrol l. Lõp utö öte ema ks oli „Mi lit aar kot id Ees ti Kaitseväele“. Teema on aktuaalne Eesti Kaitseväes ja on seotud minu igapäevaste tööülesannetega. Lõputöö ülesandeks oli õmblusprotsessi projek teerim ine milita arkott ide tootmi seks, kasutades kvaliteetseid ja kaasaegseid materjale. Nende mudelite järgi on suur vajadus, kuna kaitseväelased kasutavad neid kotte pidevalt. Antud projekti puhul on oluline kujundada toodete omahind konkurentsivõimeliseks osalemaks riigihangete konkurssidel. Lõputöö tegin AS Galvi-Linda baasil. Ettevõte toodab nahast, tekstiil- ja sünteetilistest materjalidest gala nter iika upu. Toodetak se er iots tarb elis i päästeveste, mida kasutatakse NATOs, killuveste ÜR O si ni ki iv ri te le , pü ss ik ot te , te lk e ja mäg iro nij ate sel jak ott e. Ees ti Kait sev äel e va lm is ta ta ks e s el ja ko tt e j a r ak me id . Militaarmudelid on testitud Eesti Kaitseväe poolt. Need on tõestanud end oma vastupidavuse, kvaliteedi ja funktsionaalsusega. Tellimuses on 2200 toodet, tööliste arv 30. Projekteeritud liini võimsus on 246 toodet päevas. Tellimuse täimiseks kulub 8,9 päeva. Töö koo sne s jä rgn eva tes t os ade st: tehnoloogiline, organisatsiooniline, töökorralduslik, majanduslik ja graafiline osa. Tehnoloogiline osa tutvustab patrullkotti, mida kaitseväelased kasutavad patrullimisel, suur kaarditasku on mõeldud kaartide ja selle juurde kuuluvate tar vik ute hoi dmi sek s ni ng v aru stu sek ott kaasaskantava varustuse jaoks. See osa käsitleb iga mudel i töötle mise tehnol oogil ist järjes tust, valmistamise skeemi ja tellimust. Organisatsioonilises osas on koostatud mudelite töömahukuse analüüs, mille järgi on valitud tootmisprotsessiks sobiv tüüp. Leitakse protsessi tsükli takt, mille alusel koostatakse mudelite tööjaotus. Kolmele mudelile on koostatud ühine m ont aaþ i gr aaf ik, teh nol oog ili ne s kee m, seadmete koondtabel ja tellimuste arvutused. Balansseerimise osas on tehtud operaatorite oskuste tabel. Oskustetabeli ja tehnoloogilise skeemi põhjal on teostatud eelbalansseerimine. Tööko rrald uslik us osas kirje ldata kse üldis t töökorraldust ettevõttes ja tsehhis. Teostatud on tööuuringud, tööliigutuste ja töövõtete analüüsid, normaalajauuringud ning selgitatud ergonoomilisi

nõudeid. Majanduslikus osas on välja toodud tel lim ust e ma ht, põh i- j a ab ima ter jal ide mak sum us, too det e tö ötl emi se t ööt asu arvutused, tüki- ja ajatööliste ning spetsialistide töötasu arvutused, toote hinna kujundamine ja kalkulatsioon. Lõputöö projektist järeldub, et edukaks tootmisprotsessi töö korraldamiseks on vaja teha pa lj u ee lt öö d. Ma te rj al id , tö öj oo ni se d, kasutatavad seadmed ja oskusteave on esmased, mille alusel saab tööprotsessi korraldada. On rumal ja hoolimatu maksta liiga palju, kuid samas naeruväärne ning mõistusevastane kulutada liiga vähe”. [John Ruston] MARIKA LENTS Eesti Kaitseväe Logistikakeskus

Õmblusettevõte ootab teaduskonna lõpetanuid AS Ilves-Extra asutamisaastaks loetakse aastat 1992. Firma on pidevalt laienenud ning kolme õmblejaga alustanud kooperatiivist on nüüdseks saanud üks Eesti suuremaid õmblusettevõtteid, kus töötab üle 350 inimese. Ettevõtte peamine kaubamärk ISC (Ilves Sportswear Company) on täna hästi tuntud nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. ISC toodete kõrget kvaliteeti näitab see, et neid kantakse nii olümpiamängudel kui ka Everesti tippu ronides. AS Ilves-Extra omandas 7. novembril 2002 esimese r õivatöös tusettev õttena Ee stis ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavussertifi kaadi. J uhtimis süsteem i sertif itseeri tud käs itlu sala on pe alis rõiv aste ja pe akat ete kavandamine, tootearendus, tootmine ja müük. AS Ilves-Extra on W.L. Gore&Associates, Inc. sertifitseeritud tootja litsents, mis lubab toota kõrgekva liteedil isi teibi tud õmblu stega vee kindlaid tooteid. Olukorras, kus odavat allhanketööd tehes kvalifitseeriutud õmblejate leidmine ja palgataseme säilitamine muutub järjest keerulisemaks, on õmblusettevõtte jaoks muutunud võtmeküsimuseks oma tootemärgi ja tootearendusmeeskonna olemasolul. Meil on oma disainer ja tootear endusju hid, kes töötava d vä lja uusi mudeleid vastavalt tellija soovidele ja loovad tootekollektsioone. Toote disainimiseks ja lõigete paljundam iseks erinevate sse suurustes se on kasutusel Lectra Modaris programm. Tänu Lectra Systems OY ja AS Ilves-Extra vahelisele lepingule

on meil kõigist Lectra programmidest alati kasutusel uusim versioon. Palju abi on meil kogu tegevusaja jooksul olnud endise Tallinna Kergetööstustehnikumi ja p r a e g u s e Ta l l i n n a Teh n i k a k õ r g k o o l i konstrueerimise ja modelleerimise ning rõivaala korralduse erialade lõpetanutest. Täna töötab meie firmas 42 selle kooli lõpetanut. See on üle 10% kogu töötajaskonnast. Paljudel juhtudel on tudengid juba meil õppe- ja diplomipraktikal viibides saanud esimese töökogemuse. Oleme rahul koolituse taseme ja sisuga. Lõpetanud töötavad konstruktoritena, liinikorraldajatena, projektijuhtidena, ostu- ja müügiassistentidena. Meil on hea meel, et rõivaala spetsialistide koolitus rakenduskõrghariduse tasemel jätkub TTks oma ala parimate asjatundjate juhendamisel. Tore, et koolitata kse ka ostu-müüg ispetsial iste, kuna materjalide ostmine kui rõivaste müümine nõuab täna palju rohkem spetsiifilisi teadmisi kui varem. Tänapäeva rõivatootmine kasutab järjest enam uusi tehnoloogiaid ja vajab tehnilisi teadmisi omavaid arenemisvõimelisi spetsialiste. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõud Diana Tuulik käis meie firmas staþeerimas. Diana Tuulik tutv us toot misk orra ldus ega ning uusi mate spordirõivaste tehnoloogiate ja materjalidega, et tutvustada kaasaegseid tehnoloogiaid ja uusi ma te rj al e r õi va - j a t ek st ii li te ad us ko nn a üliõpilastele. AS Ilves-Extra on jätkuvalt valmis pakkuma õpinguaegset praktiseerimisvõimalust, töökohti rõivaala tudengitele, samuti ootame rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõude meie ettevõttesse staþeerima. HELLE RAIDVEE AS Ilves-Extra tootmisjuht