Noor Insener 40

NOOR INSENER nr 40 / aprill 2008

Mida arvad ühikast ja mida muudaksid ??? Küsitlesid MIKK LELBRED ja ALEKSEI TIHHONOV

TTK pürgib TudengiGladiaatoriks

TRIIN KUKK

Maria

MUUTUVAS MAAILMAS VAJAB KA HARIDUS MUUTMIST

Mina olen ühikaga üsna rahul. See on hea, et pole ranget külastajate kontrolli ja nii see võikski jääda. Parkla võiks suurem olla. Samuti võiksid parklas kaamerad olla. Ja teed võiksid korras olla ühika ümber!

ainult sel juhul, kui see neile endile majanduslikku huvi pakub. See nõuab kõrghariduselt selget visiooni teaduse rollist jätkusuutlikus arengus ja hõlmab peamiselt visiooni teadustöö iseloomust üldiselt ja teadustöö orientatsiooni lühikeses, keskmises ja pikaajalises plaanis. Oodatakse, et teadustöö kõrghariduses toetaks teadustöö tegemise neid etappe, kus erafirmad veel ei ole (rahaliselt) huvitatud panustama. Esitatud joonis näitab, kuidas toimib jätkusuutlikule arengule orienteeritud teadustöö koostoime mudel kaheteljelises koordinaatsüsteemis: teadusharude vaheline koostöö ja teadustöö väljundi ühiskondlikkus.

Teadustöö ühes valdkonnas

Kena küsimus. No meie ühikatoa akna peal on vahtraleht. Niisiis see ühikas pole oma kõiki võlusid meile raudselt veel paljastanud. Koost pudeneva „vannitoa“ ja mini-sipelgatega harjub vaikselt ära. Ükski lärmaja pole nagu häirinud ka. Kui ühikast kunagi välja saan, on üsna lihtne paremaid tingimusi leida et nagu ülesmäge liikuda. Lisaks sellele võib pimedates koridorides vahest uusi tuttavaid leida. Jah, täitsa koduseks on muutunud see 47 maja. P.S. Tervitaks Nimetut.

Indrek Tahaks korralikku turvasüsteemi ühikasse. Sissepääs peaks olema kaardiga. Ehk siis korralikud uksed majal. Korruseuksed võiksid ka kaardiga olla.

Aivar autasustamisel

VALIMISED!!!!!!! Tere kallikesed! Kes veel ei tea ja nendele, kes olid tublid, 10.–20. märtsil toimusid meie koolis üliõpilasesinduse valimised. Sellel aastal oli meil kümme kandidaati üliõpilasesinduse viiele kohale. Valimas käis 118 meie kooli tudengit, mis moodustab 4,73 % kogu üliõpilaste arvust. Valimised kestsid kokku kaks nädalat. Pikka ja mahuka koostöö tulemusel

valituks said kandidaadid: nr 1 Ege Reinson TD-21(11 häält), nr 2 Triin Kukk TD-21(14 häält), nr 4 Anastassia Teder EA-21(18 häält), nr 5 Martin Alles TEI-42 (21 häält) ja nr 7 Aleksei Tihhonov EA-41 (21 häält). Vaatamata nii pikale valimisperioodile, langes osavõtuprotsent 5,2-st 4,73-le. Tuletaks meelde, et

Koha maksumus TTK ühikas Üliõpilaselamu kui isemajandav struktuuriüksus peab majandustegevuses jälgima põhimõtet, et tulud peavad katma kulusid. Üliõpilaselamu prognoositav tulu 2008. aastaks on ca 4, 5 mil krooni ja planeeritud kulud 4, 9 mil krooni. Antud prognoositavad tulud ei kata planeeritud kulutusi 400 000 krooni ulatuses. Selleks, et tagada üliõpilaselamu isemajandav funktsioon, peame leidma vahendid puuduva 400 000 krooni leidmiseks. Ainus tuluallikas üliõpilaselamul on majutusteenuse pakkumine üliõpilastele. Hetkel kehtivad ühikas koha maksumused TTK tudengitele suuruses 570 krooni ja teiste kõrgkoolide üliõpilastele suuruses 650 krooni koht. Üliõpilaselamu peamised kuluallikad (küte, vesi, prügi, valve, töötasud) on tõusnud kohati ligi 50%. Seda arvesse võttes otsustas TTK nõukogu tõsta üliõpilaskoha maksumust alates 01.05.2008 - TTK tudengitele kuus 700 krooni (tõus 23%) ja teiste koolide tudengitele kuus 800 krooni (tõus 23%).

eelmine aasta olid valimised ainult üks päev. Siinkohal tahaks küsida, et mida võiks järgmine aasta teha teistmoodi, et inimesed käiksid valimas? Samas tahaks tänada kõiki, kes valimas käisid. Kui teil on aga mingeid ettepanekuid või pretensioone, tulge esinduse ruumi 310. Teeme ära, koos!

Esimene valija

ISICuid saab alates aprillist, igal teisipäeval kl 10.00 16.00 ja igal kolmapäeval kl 10.00 17.00

Toimetajad: SIGNE KIRT TOOMAS VAKS NATALJA ILAVSKAJA MIKK LELBRED ALEKSEI TIHHONOV TRIIN KUKK

Mõjuks varguste osas positiivselt. Koridorid võiksid kindlasti valgustatud olla ka. Mõjuks positiivselt.

31.märtsist 2.aprillini toimus Barcelonas rahvusvaheline kõrghariduskonverents “Uued võimalused ja tulevikusuunad kõrghariduses“. Konverentsi põhiorganisaator oli GUNI Global University Network for Innovation (Ülemaailmne ülikoolide innovatsioonialane koostöövõrgustik), kuhu kuulub 120 liiget viielt mandrilt. Liikmete hulka kuuluvad UNESCO kõrghariduse õppetoolid, kõrgharidusasutused, kõrgharidusega seotud teadustöö keskused ja -võrgud. Igal aastal antakse välja kataloog “ Kõrgharidus maailmas“, mis koostatakse Barcelona konverentsil esinenud maailma juhtivate haridusspetsialistide ettekannete põhjal. Seekordse aasta konverentsi korraldas Kataloonia Tehnikaülikool. Konverentsile kogunesid GUNI koostöövõrgustiku aruande (kataloogi) autorid üle maailma, et vahetada mõtteid ja jagada kogemusi kõrghariduse ja teadustöö korraldamise hetkesisust ja tuleviku suundumustest. Kõrgharidust pakkuvate institutsioonide roll on aja jooksul muutunud: austusväärsete teadmiste säilitaja rollist siirduti kõigepealt majanduskeskkonna poolt dikteeritud kõrgete kutseoskustega spetsialistide ja teadustöötajate ettevalmistajaks. Viimasel ajal räägitakse üha enam kõrghariduse laiast paradigmast, nimelt ühiskondliku ümberkujundaja ja arengu mõjutaja kontekstis. Barcelona konverents andis laiapõhjalise ülevaate kõrghariduse võimalustest 21. sajandil. Autorid olid 80 riigist: 11Aafrikast, 10 Araabiast, 15 Aasiast, 30 Euroopast, 12 Ladina-Ameerikast, USA-st ja Kanadast. Ettekandeid oli väga palju, lisaks põhiettekannetele ka stendiettekanded ja samuti võimalus osaleda töörühmades.

Jätkusuutlik teadustöö Jätkusuutliku teadustöö intrigeerivaim element on pikaajalise koostöö loomine mitmete teadusharude vahel nn interdistsiplinaarsed uuringud ning teisalt uurimisasutuste ja ettevõtete integratsioon teadustöös. Probleemid, nagu alati, tekivad finantseerimisega. Firmad töötavad sageli kontseptsioonid välja, kuid osalevad finantseerimisel

Ettevõttele orienteeritud protsessi innovatsioon

kitsas

Ühiskondlik

Ettevõttele orienteeritud toote innovatsioon

lai

Sektoriaalne (osaline) süsteemi innovatsioon

avar

arusaam

Strateegiline süsteemi innovatsioon

Koostöö riigiasutustega

Kaija

väike

Valdkondadevaheline koostöö

Andres, Erik ja Phillip) oli läbisaamine küllaltki hea. Arvan, et kui kellegagi kaasvõistlejatest kokku peaks põrkama, oleks heietamist omajagu. – Mis muljed on lõppvõistlusest? Mis oli kõige raskem? Ei, lahe oli! Veidi varem oleks võinud pihta hakata lihtsalt - väsimus oli peal juba enne algust. Oodata tuli poole kaheni ning ajaviiteks pidu panna ka eriti ei tahtnud, sest muidu poleks laval minust enam asja olnud. Eks ma olen juba vanaks ka jäänud, et klubis pidutseda. J Paintball ja nuiavõitlus olid tegelikult suhteliselt õnnemängud, kuid kavalust ja head reaktsiooni oli ka vaja. Tundus, et midagi minus ikka peidus on, sest muidu poleks ikka mõlemat duelli nii puhtalt ja kiirelt võitnud. Tulistamises tabasin Phillippi kaks korda kolmest südame piirkonda (keegi teine ei saanud sinna lähedalegi) ning nuiavõitluses lükkasin tugeva merekaru Andrese suhteliselt kiiresti laualt maha. Kõige raskem oli loomulikult takistusterada. Juba proovis ei jõudnud ma seal lava kohal ahvi mängida - vaja oli ju toorelt kätejõuga ennast lava konstruktsioonil üle tandri vinnata. Sellest ka teine auhinnaline koht Rauli järel. Mis sa kontorirotist paremat ikka tahad. J – Mis kogu ettevõtmise juures meeldis? Mis mitte? Kõige toredam oli loomulikult eelnädal, kus sai palju lõbusaid ja huvitavaid asju teha. Sukeldumine oli kõige asjalikum. Aga loomulikult meeldis mulle see teine koht lõppvõistlusel. 1000 krooni eest kardisõitu ja 1250kroonist Swatch´i kella igapäev ikka niisama ei anta. Mittemeeldimise kohapealt vast oligi see, et finaalshow Hollywoodis oleks võinud veidi varem pihta hakata. Tööinimest võiks ikka natuke austada - hommikul tööpostile asudes oli haigutus päris kerge tulema. – Millise kogemuse üritus andis ja kas jäid tulemusega rahule? Kogemus oli vägev! Pole elus nii suure rahva ees esinenud ja tulemuseks veel teine koht ka saada - see on lausa fantast! Samuti tõi üritus uusi tutvusi (konkurendid-korraldajad), mida saab ehk tulevikuski kasutada. Loodan, et järgmine esindus mind jälle kuskile rakendab. J Suur aitäh Aivarile tubli tulemuse eest!

Koostöö erafirmadega

19. märtsil toimus Club Hollywoodis TudengiGladiaatori 2008 valimine. Vägevaima välja selgitamisest võttis osa ka TTK tudeng Aivar Leppik, kes saavutas lõppkokkuvõttes 2. koha. Esimene koht läks sel aastal TTÜsse. Aivari enda kommentaarid ürituse kohta on vägagi positiivsed. – Miks otsustasid osaleda? Olen ammu tahtnud midagi sellist teha - esineda suure rahva ees millegi lahedaga. Võtsin siis julguse kokku ja haarasin härjal sarvist. Nagu kuulujutud räägivad oli tulemus suhteliselt hea. – Mis toimus enne finaali? Millega sina ja teised osalejad nädala aega enne seda tegelesid? Esimene kohtumine korralajate ja kaasvõistlejatega oli veidike üle nädal enne lõppüritust-teisipäeval, kus kogunesime Grete (üks korraldajatest) palvel kohta, nimega Lost Continental. Seal täitsime ankeedid (isikuandmed ja parameetrid) ja siirdusime edasi Viimsi FK sisekardirajale, kus veetsime ühe lõbusa ja küllaltki väsitava tunnikese kartidega sõites. Järgmine kohtumine leidis aset kolmapäeval linnahalli taga Copterline'i platsil. Sinna olid korraldajad tellinud autosauna, kus sai üheskoos leili visata ja niisama sotsialiseeruda. Kohal olid RED BULL-i tüdrukud, kes jagasid värskendavat energiajooki ja loomulikult ei puudunud ka kosutav humalavesi. Viimase kogunemisena olid korraldajad meile organiseerinud sukeldumise Jüri ujulas, kus eksperdi viisid läbi sukeldumise esmakoolituse, mis oli väga huvitav ja põnev. Kuigi me ei sukeldunud eriti sügavale (2 meetrit), oli see väga tore kogemus, sest iga päev akvalangivarustuses vee all ringi mulistada ikka ei saa . Sellega ka meie nn. action week, mille jooksul võistlejad läbi toredate ettevõtmiste omavahel sõbrunesid, lõppes. – Kuidas olid suhted konkurentidega? Suhted olin küllaltki head, mingit hõõrumist ja konkuretsi eriti ei olnud. Võidab see, kes võidab - oli motoks. Isiklikult sain kõige paremini läbi Rauliga, kellega ma ka finaalis 1. ja 2. koha pärast võistlesin. Saime hästi läbi juba esimesel kohtumisel Lost Continetalis. Kuid ka teistega (Sulo,

nr 40 aprill 2008

Kuna olen biker, siis ülekõige tahaks ühika juurde garaaži saada tsiklile. Selliseid bikereid ja rollerivendi on siin veel

Teadustöö dimensioonid kõrghariduses

küllaga, kes nii mõtlevad. Kaardiga uksed võiks ühikal kindlasti olla. Ühikaluba võiks ka selle kaardi peal olla, siis oleks kaks ühes ja oleks sellest ühikaloast kasu ka.

TOIMETAJA VEERG

L.Jansen

Muutused IT valdkonnas Väga suured muutused on toimumas IT valdkonnas. Informatsiooni kättesaadavus mitmete otsingusüsteeme abil on oluliselt muutunud. Kuidas selles olukorras õpetada? Konverentsi ühel seminaril „Erinevate IT tehnoloogiate kasutamine ühiskonna arendamiseks läbi õppeprotsessi“ keskenduti IT rollile kui teadmiste tehnikatele, ühiskondlike muudatuste dünaamika põhjustajatele/hõlbustajatele hariduse arengus. Vaatluse all olid järgmised teemad: · Avalik tarkvara ja selle kasutamine teadmiste loomise uuendamiseks; · IKT ülikoolide uue ühiskondliku rolli edendamine; · IT kasutamine kõrgkoolis ja selle mõju õpetamis- ja õppimismeetoditele Olgugi, et tegemist oli ülemaailmse konverentsiga ja riigiti oleme väga erinevad, jäid kõlama meie jaoks nii tuttavad teemad – rohkem tähelepanu pöörata rakendusuuringutele, rahvusvahelistumisele ja üha enam rakendada uusi õpetamis- ja õppimismeetodeid.

aastat vana Orgita dolokivist paepanga. Kahekesi visandasid nad taiese üldplaani. Kiviraidetöö teostas Murastes oma kivikojas Arne Joonsaar koos paeliidu kunstniku Külli Ausiga. Paest raamatu valmimist toetas TREV-2.

TTK uue raamatukogu avamisel 22. veebruaril tänas raamatukogu juhataja Sirje Turta endisi kauaaegseid struktuuriüksuse kaastöötajaid ja kõiki kõrgkooli töötajaid, kes aitasid turvaribade kleepimisel, et raamatukogu saaks uksed avada. Klaasist püramiidkatusega raamatukogus avasid rektor Arvi Altmäe ja Sirje Turta pidulikult ka omanäolise paeraamatu kivisse raiutud rahvatarkusega rahvuseeposest „Kalevipojast“: Ülemaks kui hõbevara ....... tuleb tarkus tunnistada. Idee käis välja Sirje Turta, paeprofessor Rein Einasto koos Eesti kõrgema kategooria kiviraiduri Arne Joonsaarega Eesti Paeliidust muretsesid raidetööks Eesti parima - 440 miljonit

SIGNE KIRT TTK ÜE kultuuriminister

Teadustöö mitmes valdkonnas

ANNE KRAAV arendusprorektor

PAERAAMAT KUTSUB TARKUST VÄÄRTUSTAMA Andrus

Tuleb tõdeda, et seoses mu koolilõpuga on seekordne veerg viimane, mille kirjutan. Seepärast siis otsustasingi kirjutada midagi üliasjalikku. Esimest korda oma elus ei oota ma suve … sest suve algus tähistab ka ühe kõige tähtsama verstaposti läbimist elus. Kool saab läbi ja tuleb hakata tõsist elu elama – tööl käima. Appike, kuidas tahaks sügisel jälle minna tagasi kooli. Eks see ikka üks muretu aeg on olnud, eriti kõrgkooli aastad. Aga vähemalt nüüd saan helgelt minevikku meenutada ja mõelda, mida kõike greisit ja pöörast sai tudengiajal ära tehtud, palju pidudel rokitud, üritusi orgunnitud ja niisama pulli ja nalja tehtud ning esinduse inimestest sai mu uus keeletu-meeletu perekond. Igatahes lastelastelastele on sellest ajast palju pajatada. Vaadates tagasi, siis ei oska ma tänada saatust, et sisse astudes Kergetööstustehnikumi, sain ma seal käia ainult aastakese, siis see liideti Tallinna Tehnikakõrgkooliga. Elu muutuste lainel, kuid need muutused toimusid ainult paremuse poole. Need kaks aastat, mis olen saanud veeta selle kooli soojas embuses, on tõesti kulda väärt, need aastad on teinud minust TTK patrioodi. Need aastad on pannud mind mõistma, et koolis käimine võib olla midagi enamat kui lihtsalt loengus istumine ja ma olen uhke, et ma suutsin oma ülikoolitee enda jaoks nii huvitavaks teha. Siit ka üleskutse: tulge, olge aktiivsed ja edukad ning tudengiaastate positiivsus saadab teid kogu elu! Kohtume ruumis 310!!!!! Ja endiselt-jätkuvalt saab jutukesi saata [email protected]

Paeraamat sümboliseerib noorte tarkusevajadust ja -janu ning on innustuseks kõigile, kes raamatukogus õpivad või raamatuid laenutavad.

Seekordne Noore Inseneri number on juba neljakümnes. Seega on paras hetke veidi tagasi vaadata. Tallinna Tehnikakõrgkooli häälekandja esimene number ilmus 2000. a novembris. Siis ei olnud ajalehel veel nime ja korraldati nimekonkurss. Järgmine number ilmus 2001. a veebruaris juba nime all Noor Insener. Konkursi võitja palvel ei avaldatud tema nime ja siiani ei ole teada, kes selle toreda nime leidis. Ajalehe esimene toimetaja oli tookordne avalike suhete talituse juht Kersti Piirsoo. Alates 11. numbrist, mis ilmus 2003. a mais, on lehte kokku pannud ja toimetanud avalikkussuhete juht Malle. Viis aastat Noort Inseneri tehes olen saanud arvukalt toredaid kontakte ja teinud koostööd TTK üliõpilaste ja õppejõududega. Aastas on ilmavalgust näinud 6-7 lehe numbrit, mis on koolimajas ja raamatukogus kõigile kättesaadavad. Tahan tänada kõiki neid, kes on ajalehe tegemisel abiks olnud ja oma mõtteid avaldanud. Meie ajaleht on kujunenud aastatega omamoodi kõrgkooli väikeseks kroonikaks, kus on kirja pandud tähtsamad koolielu sündmused. Juba teist korda on lehes ka üliõpilasesinduse Sahinad ja ehitusteaduskonna üliõpilaste Ericius oma kirjutistega. Koos Spinno projektiga ilmus 3 Spinno erinumbrit, traditsioonilised on lõpetajate ja sisseastujate erinumbrid. 2007. aastast saab lehte lugeda ka TTK kodulehelt. Noore Inseneri toimetaja uks esimesel korrusel tuba 109 on alati avatud kõigile, kel midagi varuks, et meie lehte jõuaksid kõik kõrgkooli puudutavad uudised ja toredad ettevõtmised. Lood palun saata meiliaadressil [email protected]. Kohtumiseni! MALLE JÜRVES Avalikkussuhete juht

2

NOOR INSENER nr 40 / aprill 2008

POOLAS KESKKONNASÄÄSTLIKKE SÕIDUKEID ARENDAMAS 02.-15.03.2008 toimus juba neljandat korda rahvusvaheline Socrates Erasmuse intensiivprogramm „Keskkonnasäästlikkus ja turvalisus kui sõidukite arendamise liikumapanevad jõud” (“Ecology and Safety as a Driving Force in the Development of Vehicles”). Sel aastal leidis see aset Poolas, Radomi Tehnikaülikoolis. Esindatud olid 11 erineva riigi ülikoolid tudengite ja õppejõududega: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Kreeka, Poola, Portugal, Saksamaa ja Soome. Eestit oli esindamas TTK autotehnika 3. kursuse tudengid Marko Tooming, Madis Rohula, Indrek Toomeste, Indrek Paulus ja Magnus Lass ning esimesed kolm päeva ka autonduse õppetooli lektor Marko Jets. Alustuseks tutvustati Radomi Tehnikaülikooli ja räägiti, mida eesolevad kaks nädalat endaga kaasa toovad. Seejärel oli juba üliõpilaste kord esitleda oma koduülikoolis ettevalmistatud presentatsiooni, mis sisaldas kooli tutvustust ja peaeesmärgina alternatiivsete (tuleviku) materjalide kasutamist uute sõidukite konstrueerimisel. Kogu programm oli koostatud väga intensiivselt. Päevad olid sisustatud hommikust õhtuni peamiselt loengutega, mida andsid erinevate ülikoolide õppejõud. Iga teemat käsitles oma ala ekspert ja mõistetavalt inglise keeles. Oma ettekanded tegid ka firmad. Kohal olid maailma juhtivamaid turvavarustuse tootjaid TRW ning Scania ja Volvo. Kaks viimast tutvustasid peamiselt uue tehnoloogiaga keskkonna-säästlikke diiselmootoreid. Valik loenguid olid järgmised: "New fuels and drive systems", "Dual fuel IC Engine", "Stability control systems and their role for active

safety of the vehicle", "Combustion of Alternative Fuels in IC Engine", "The use of hydrogen", "Green Fuels", "42 Voltage", "Passive and active safety", "Hybrid drive", "Vehicle mass reduction", "Fuel cells and synthetic fuels", "Low friction Engine design", "Life cycle analysis". Seega oli teemavalik väga huvitav ja mitmekülgne. Pärast iga loengu lõppu toimus üliõpilaste avatud seminar vastava teema kohta. Mitmed teemad kattusid ka autotehnika õppekavaga, näiteks Marko Jetsi, Hans Rämmali, Janek Luppini, Juhan Seina ja Mihkel Naamsi läbiviidud tundidega. Üks päev oli eraldatud ka MANi bussitehase külastuseks, eelnevalt pidas loengu tehase juhataja. Pühapäev oli sisustatud matkaga loodusesse, mis aitas mõtteid õppetöölt kõrvale viia ja pani füüsiliselt proovile. Kogu programmi vältel külastasime veel kohalikke muuseume ja vahelduseks oli päevane ekskursioon Varssavisse. Sealne Teise Maailmasõja muuseum ning Varssavi vanalinn olid vaatamist väärt. Ööbisime noorte hostelis viieminutilise jalutuskäigu kaugusel koolist. Kesklinnast asus see paari kilomeetri kaugusel, kuid bussidega viidi ja toodi meid alati erinevatelt väljasõitudelt. Hostel oli veel veneaegne, kuid toad olid samas mugavad ning TTK ühikaga ei and-

nud neid võrreldagi. Ööklubid olid avatud iga päev, kuid kohalikku rahvast neis peaaegu ei olnudki. Seega hõivasime koos 10 erineva programmis osalenud riigi tudengitega kohaliku ööklubi kaheks nädalaks. Programmi alguses toimus ka Open Village nimeline üritus, kus iga riigi tudengid valmistasid ette laua oma traditsiooniliste söökidejookidega. Meie poolt olid “Vana Tallinn” ja Kalevi kompvekid. Samuti jagasime TTK nänni. Nende kahe nädala jooksul sõbrunesime kõigi kohalolnud riikide tudengitega. Huvitavaks osutus kultuuridevaheline erinevus ja sellest tulenev tutvumine. Kui meie jaoks oli sealne +5…+10 kraadi soe, siis portugallased ja kreeklased külmetasid pidevalt. Paljud ei saanud ka aru, mis asi on -20 kraadine pakane, kui juba 0 kraadi oli põrgukülm. Programmi lõppedes oli kogunenud suur hulk materjali (iga loengu materjali saime ka paberkandjal) ja päev enne äralendu toimus eksam kogu kahe nädala jooksul õpitu peale. Eestlaste tulemused olid kõige paremad!!!! Kõik projektis osalenud ja edukalt eksamid sooritanud tudengid said 5 ECTS ainepunkti, mida tõestavad ka nimelised sertifikaadid. Kõik jäid programmiga rahule, kuna seltskond oli lõbus, Poolas elu odav ja saime palju kasulikke erialaseid teadmisi. Samuti kiideti eestlasi kui väga korralikult riietuvaid ja eeskujulikke tudengeid. Järgmine aasta toimub analoogne seminar juba Portugalis, milles on võimalik osaleda praegustel 2. kursuse autotehnika tudengitel.

MARKO TOOMING autotehnika 3. kursus

LOGISTIKASEMINAR KESKENDUS ROHELISELE LOGISTIKALE 3.-4. aprillil toimus Laulasmaa Spa ja Konverentsikeskuses arvult juba IX rahvusvaheline logistikaseminar. Logistikaseminar 2008 teemaks oli roheline logistika - ”Go Green”. Seminari korraldajateks traditsiooniliselt Tallinna Tehnikakõrgkooli kolmanda kursuse tudengid koos valitud abijõududega. Logistika definitsioon iseenesest ei sisalda midagi rohelist. Tootmine ja transport vajavad alati energiat ja kulutavad loodusressursse. Keskkond ning selle säästmine on väga aktuaalne teema kogu maailmas, üha enam hakatakse rohelisele mõttelaadile tähelepanu pöörama ka logistikas. Rohelisus on saanud koondsõnaks keskkonna teemale ja selle tähendust vaadeldakse positiivses võtmes. Rohelise logistika all mõistame keskkonnasõbralikku ja efektiivset operatsioonide ja transpordi süsteemi. Seminari eesmärgiks oli selgitada rohelise mõtteviisi vajalikkust ja tutvustada erinevaid keskkonnasäästlikke lahendusi, mida kasutada ettevõtte igapäevasel tööl. Presenteeriti rohelise tee kasumlikkust ja sellesse investeerimise võimalusi. Tutvustasime hetkel toimivaid loodussõbralike logistikasüsteeme ning vaatasime tulevikku. Esinejaid oli kohale tulnud nii Eestist, Rootsist, Saksamaalt ja Kanadast. Publiku lemmikuks osutus Mike Neame, kelle elav ja positiivne ettekanne kõigile meelde jäi. Huvitavatele loengutele lisasid vürtsi Arigato treenerid, kelle võimlemisharjutused aitasid osalejatel pika loengupäeva ilma seljavaluta mööda saata. Õhtu naelaks oli diskussioonipaneel „Go Green No Green“, kus osalesid:

Toomas Trapido, Robert Antropov, Kartin Vaku, Mait Marran ja Jüri Suursoo. Huvitavas arutelus käsitleti mitmeid päevakorralisi teemasid biokütuste kasutamine, ühistransport, jpm . Minimessil oli suurepärane võimalus tutvuda ettevõtete väljapanekutega ning luua uusi suhteid tulevikuks. Kindlasti jäi kõigile meelde ka õhtune bankett ja basseinipidu. Banketil esinesid Uku Suviste ning logistikute bänd Refluks, õhtut juhtis Tõnis Milling. Korraldati ka konkurss „Roheline Logistikafirma 2008“, mille võitis TNT, napilt jäi teiseks publiku lemmik Kühne & Nagel ning kolmanda koha sai DHL Teisel päeval toimunud kaheksa intensiivset töögruppi ja diskussioonpaneel andsid kõigile võimaluse midagi uut õppida ning ka ise kaasa rääkida. Seminari kvaliteet on viimaste aastatega teinud tohutu hüppe ülespoole. Seda väljendab nii osalejate arv, eelarve kasv, kui ka elav meedia huvi ürituse vastu. Logistikaseminar 2008-t kajastati korduvalt televisioonis, raadios kui ka trükimeedias. Logistikaseminar on projekt, millest ma kõigil võimaluse tekkides osaleda soovitan. Kogemus ja kontaktid, mis seminari korraldamisega kaasnevad on tohutu investeering tulevikku. Logistikaseminar on sõna, mille mina ja kindlasti ka teised korraldajad uhkusega oma CV-sse kirjutavad. LAURI LATT Logistikaseminar 2008 peakorraldaja

KOLM KUUD LONDONIS PRAKTIKAL Meie praktika Londonis, moedisainer Louis de Gama juures, sai võimalikuks tänu Erasmus stipendiumile ja õppejõu kontaktidele. Praktika kestis meil kolm kuud, mis on paras aeg tutvumiseks uue kultuuri ja selle iseärasustega ning sisseelamiseks. Stuudio asub Ida-Londonis ja üsna lähedal sellele asus ka meie ajutine elukoht. Tööpäevad olid suhteliselt pikad - kella 10st hommikul 19ni õhtul ja seda kuus päeva nädalas. Peale meie (Liina, Karin, Kaiu) oli veel kaks praktikanti, üks Portugalist ja teine Hiinast. Tööülesanded olid kõigil erinevad ja vastavalt sellele, kes mida teha oskas. Esimesed poolteist kuud tegin mina Tokyo projekti. Selleks olid hõlst-kleidid, mis koosnesid pitspassest ja šifoonhõlstist. Karin õmbles sügis/talv 2008/09 kollektsiooni tarvis kleite, millest paar kleiti sain teha ka mina. Materjalideks oli pits, nahk, šifoon, satiin ja siid. Disainerit inspireerisid väga vanad asjad ja seda oli näha ka tema loomingus. Palju oli kasutatud talupoeglikke aasadega nööpe ja läbilõikeid erinevatest perioodidest, nt ampiirjoont jne. Tuli ette ka aegu (vahetult enne London Fashion Weeki), mil pidi stuudiosse jääma kauemaks, sest tööd oli palju ja asjad pidi valmis saama. Kui maailmakuulus üritus London Fashion Week oli möödas, siis valmistusime ette London Fashion Weekendile. Nende kahe ürituse vahe on see, et LFWeekil näitadakse tuntud disainerite uusi kollektsioone, milleks oligi sügis/talv 2008/2009. London Fashion Weekend on aga üritus, kus kõikidel disaineritel on võimalus müüa oma n-ö näidismudeleid ja eelnevatest hooaegadest allesjäänud tooteid, mis on mitmekordselt allahinnatud. Üritus on väga populaarne ja kestab mitu päeva. Külastajad saavad osta endale kõike meelepärast ning ostmise kõrvalt põigata ka mõnda moeshow`d vaatama. Ka meil avanes võimalus sellest üritusest osa võtta ja seal Louis de Gama asju müüa. Tuntumatest brändidest oli seal veel esindatud : Vivienne Westwood, Gucci, Versace, D&G, Yamamoto, Future Classics ja paljud teised. Kui need suursugused üritused olid läbi saanud, hakkasime valmistuma Portugali moeshow`ks. Selleks õmblesime mina ja Karin Louisile Houte-Counture kleite ning jällegi olid põhimaterjalideks pits, šifoon ja nahk. Kõigele lisaks saime veel õmmelda toodetele firmamärke,

suurusnumbreid ja hooldussilte ning suurendada lõikeid. Vabadel päevadel me üritasime Londonist võtta mis võtta andis. Läbi sai käidud kõik tuntumad muuseumid: V&A, British, History and Science Museum, Tate modern, National Gallery. Ka kõik kuulsamad turud sai läbi käidud. Üks neist oli Bricklane, mis asus meie elukoha lähedal ja oli väga meeldejääv. See oli kunstiinimeste tänav oma poekeste ja söögikohtadega ja igal pühapäeval toimusid turud, kus noored iseseisvad disainerid müüsid oma loomingut. Selles piirkonnas (ja üldse Londonis) on väga populaarne retro. Nii mõneski „kaltsukas” käies jäi mulje, et „kaltsukad” on kallimad kui tavapoed, sest hinnatakse väga originaalsust, erilisust, teistmoodi olemist. Tänavapildis on palju äärmusi. Palju on inimesi, kes on justkui kuskilt 80ndatest tulnud või seisma jäänud. Tütarlapsed riietuvad mõnda õlakutega reväärkraega jakki, retuusidesse ja peas vohab tugev lokk. Noormehed, kes kannavad Ray-Bane, kitsaid pükse, nahkjakki ja terava ninagi kingi, näevad välja nagu ehtsad noored Bob Dylanid. Praktika Londonis andis mulle palju juurde, õpetas iseseisvust, laiendas silmaringi, täiendasparandas mu õmblusalasalaseid oskusi – kogemus igas mõttes. Seda kogemust soovitan ka järgnevatele põlvedele. Kui kellelgi tekib soov, siis Louis ootab väga praktikante Eestist, kuna oleme loonud hea maine ja ta hindab meie oskusi ja erialaseid teadmisi väga.

nr Igal aastal vahetub MTÜ Ericiuse juhtkond ning see aasta ei ole erand. Uue juhatuse koosseis valiti 5. märtsil üldkoosolekul, kus toimus salajane hääletamine. 12 esitatud kandidaadist valiti korporatsiooni juhtima 6 vaprat. Nende ülesandeks on hoida Ericiuse mainet ja juhtida seltsi tegevust.

Uus juhatus:

Timo Subert peaminister

Mart Loik organiseerituse minister

Katri Raal siseminister

Toomas Retsold ehitusminister

Martin Puhk rahandusminister

Aaro Solodov haridusminister

2

Ericiuse aastaplaan 2008

Üliõpilasselts ERICIUSE võim on vahetunud!

LIINA STEIN rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia 3. kursus

E

ricius on üliõpilasselts, kellele on tähtsad viis punkti: insenerlikkus, isamaalisus, akadeemilisus, organiseeritus ja vennalikkus. Sellest lähtuvalt oleme korraldanud mitmeid erinevaid üritusi, mis edendaksid kõiki neid omadusi meis. Pärast 5. märtsi valimis- ja aruandekoosolekut, kui ametisse sai uus valitsus, oleme paika pannud aastaplaani 2008. Esimeseks ürituseks on meil plaanitud akadeemiline üritus, mis leiab aset aprilli keskel. Plaanis on külastada KUMU. Alguses toimuks ekskursioon ja eksponaatide vaatamine giidide juhatusel. Hiljem soovime kohtuda KUMU ehituse projektijuhiga. Läbi tema pilgu ja muljete saaksime tutvuda ehituskäiguga ning uurida, millised olid suuremad probleemid ja kuidas need lahenduse leidsid. Läbi selle ürituse oleks ühendatud insenerlikkus ja akadeemilisus. Järgmine üritus on traditsiooniline Laitse lõikamis-, lõhkumis- ja ladumistalgud ehk LLLLT, mis on olnud igal aastal uue juhatuse proovikiviks. Nagu ka nimi ütleb on tegemist suuremat sorti talgutega, mille käigus aitame meile sõbraks saanud Laitse lossi pererahval ette valmistada järgmise talve puudevaru. Sellel aastal oleme mõelnud natuke suuremalt ning plaanime Laitse ühendada üle-Eestilise suurprojektiga Teeme Ära 2008, mille käigus loodame ära puhastada võimalikult suure ala Kernu vallast. Kuna alati käib töö ja vile koos, siis õhtuti on pererahvas kosutanud meid saunaga ja omaltpoolt oleme kaasa võtnud ka natuke peotuju. Toimumise ajaks oleme hetkel planeerinud 1.-4. mai, kuid kuupäevad on täpsustamisel. Traditsiooniks on saanud ka see, et meelelahutus-likud üritused vahelduvad akadeemilistega, seega järgmiseks ürituseks on

planeeritud kohtumine Ott Kiivikasega, mis leiab aset mai lõpus. Teemaks “Eneseorganiseerimine eesmärkide saavutamiseks”. Igasuviselt korraldame ka suvepäevi, mis sel aastal toimuvad Ruhnus. Tegemist on enamasti sportliku ja meelelahutusliku ettevõtmisega, et ka suvel omavahel kontakti hoida ning puhata. Selline on ametlik aastaplaan 2008. Kuid meil on ka mõned traditsioonilised üritused, mis toimuvad iga kord ja iga ilmaga. Esimeseks ja väga tähtsaks ürituseks on 1. detsember ja lipupäev. Iga siili auasi on viibida sellel päeval seltsiliikmetega ja austada meie lippu. Selle päevaga loetakse ka lõppenuks rebaseks astumine, kes saavad liikmeks, kui on oma liikme väärilisust tõestanud, veebruarikuus. Teiseks on jõulupidu, mis leiab aset aastavahetuse ja jõulude vahepeal. Toimumise kohaks on väljakujunenud Laitse loss. Tegemist on piduliku, kuid siilidele omaselt hubase üritusega, mida kõik alati ootavad. Ei puudu kingitused ega tantsuõhtu. Järgmiseks ürituseks on 24. veebruar, meie vabariigi aastapäev. Sellel päeval kogunevad kõik siilid Toompeale koos teiste üliõpilasseltsidega ning hoiavad uhkelt ja kõrgel meie seltsi lippu. Koos päikesetõusuga lauldakse Eesti lipp Pika Hermanni torni. Järgneb mälestusavaldus Reaalipoisi juures ja hiljem lähevad kõik seltsid oma teed, et seda üritust traditsioonide kohaselt jätkata. Meie traditsiooniks on kujunenud kogunemine mõnes restoranis, kus peetakse isamaalisi kõnesid ja arutatakse Eesti asja. Teiseks tähtsaks sündmuseks sel päeval on rebaste vastuvõtmine liikmeteks. Iga uus liige saab endale märgi ning akadeemilise vanema. Sellega saabki ühe valitsuse aastaring täis. Nagu eespool öeldud, jääb iga suursündmuse vahepeale hulgaliselt akadeemilisi loenguid ja üritusi. KATRI RAAL

RAKENDUSKÕRGHARIDUS – SEE ON VABADUS Ericius ootab oma ridadesse MIS ON ÜLIÕPILASSELTS ERICIUS? Vabariigi aastapäev uusi inimesi 24. veebruar 2008

M

ÜHISKONNAELU SEOSTE LABÜRINT LÄBI BELGIA ÕPPEJÕU PILGU 3.-7. märtsini külastas Tallinna Tehnikakõrgkooli külalisprofessor Guido Verstraten Belgiast (Karel de Grote Hogeschool, Antwerpen). Professor luges neli populaarteaduslikku loengut filosoofia nüüdisprobleemidest, käsitledes tehnoloogia ja sotsiaalvaldkondade rakenduste lõimumist kaasaegses ühiskonnas. Esimene loeng käsitles „tehisintellekti“ erinevust inimese tavamõtlemisest. Kui arvutile anda algandmed, piirtingimused ja arvutamisreeglid, siis on kõik vajalik olemas, et kõike programmikohaselt (arvuti jaoks „ratsionaalselt“) käsitleda. Arvuti seisukohalt on inimese mõtlemine ebajärjekindel, „irratsionaalne“ – see tuleneb nii liigsetest „blokeeringutest“ kui mittekohastest kõrvalmõjudest. „Liigsete“ blokeeringutena käsitleks arvuti inimese emotsionaalse tsentrumi kaasamist enne ratsionaalse arutluse algust ja inimese keha vajaduste arvestamist arutluse lõpus. Raudsest järjestikusest kallutab arvuti „arvates“ kõrvale ka sündmuse konteksti ja eelinformatsiooni arvestamine. Seega – „Miks pole naine tehtud nii kui mees?“ alias „Miks pole inimene tehtud nii kui arvuti?“ Kas inimene on mõistetamatu ja mõttetu, nagu kaldub „arvama“ arvuti? Käsitledes tehnoloogia, progressi ja vabaduse omavahelist seost, avas prof Verstraten põhimõttelise vahe, mis eksisteerib autosid ja meditsiinitehnikat tootvate tööstuste vahel. Mõlema valdkonna produktide ostmine on isikliku valiku küsimus, aga mõelgem kui erinevad on ostude mõju ja tulemus! Käsitledes linnulennuliselt M. Heideggeri, M. Weberi, J. Elluli, J. Habermasi ja H. Marcuse vaateid tehnoloogia ja ühiskonna seostest, jõudis professor 1968. a Pariisi üliõpilasrahutuste analüüsini. Nendest sündmustest alates võime rääkida osalusdemokraatia ilmumisest ülikoolides ja ühiskonnas. Veelgi enam – peame tõdema, et poliitika ei tähenda enam automaatselt võimu, kuna poliitik ei või olla samaaegselt suurtehase omanik (majanduslik võim). See on seadusandlikult välistatud. Loengut rikastasid ilmekad näited: Miks hakati ehitama ridaelamuid? (Mitte efektiivsuse ega maa hinna tõttu!) Miks ei ostetud ühtki eksemplari spetsiaalselt koduperenaistele konstrueeritud autot, ehki tehnilised ja ökonoomsed ning isegi

3

NOOR INSENER nr 40 / aprill 2008

esteetilised ja disainlikud karakteristikud olid perfektsed? Vaadeldes keskkonna, tehnoloogia ja poliitika omavahelisi seoseid, oli juhtmõtteks vajadus arvestada poliitilisi ja sotsiaalseid seoseid koos tehnoloogiliste seadustega. Ehkki tuumafüüsik P.Ehrlichi mudel sai aluseks nii ÜRO-le kui Maailmapangale ning G. Bush-seniori toetus rangete nõuete esitamiseks rahvastiku kasvu piiramiseks oli olemas, ei toonud see kaasa edu üheski ülivaeses Aafrika riigis, ei Ruandas, Malawis ega Mosambiigis. Kui Singapuris viis „baby-tax“ (lastemaks) erinevate rahvuste juures erinevatele tulemustele, siis veel halvemaks osutus Hollandi kogemus. Lähtekoht – kõrgem elatustase, vähem lapsi – ei töötanud, sest võrreldes Belgiaga kasvas nii rahvaarv kui elatustase Hollandis palju kiiremini. Ja põhjus ei olnud immigratsioonivoo erinevuses. Ka bio-insener B. Commoneri mudel, mis taotles ökoregulatsiooni ning arvutimudeli alusel soovitas USA jagada 30-ks regiooniks (regioonide suurused sobiksid Eestile – maksimaalselt 6 miljonit elanikku 5000 kuni 55 000 ruutkilomeetril!) osutus mitterealiseeritavaks. Ja jällegi olid põhjused sotsiaalsed ning psühholoogilis-õiguslikud. Viimane loeng oli otseselt suunatud tehnilise ratsionaalsuse piiride avamisele. Otsuse tegemisel, kas arendada või mitte arendada mingit uut tootmist, ei ole enamasti aluseks ei tehniline ega majanduslik efektiivsus, vaid lähenemine „musta kasti“ metodoloogia alusel, millest lähtuvalt tuleb leida need täiendavad faktorid (jõud, mõjud), mis määravad lõpliku vastuse – jaa või ei. See pole veel kõik. Lisaks peame oskama eristada neid mõjusid, kus me ei tea kõike vajalikku (abiks „must kast“) neist nähtustest, kus praktiliselt võimatu on kõike vajaminevat teada saada. Kokkuvõtteks: loengutes osalenud tudengitel oli võimalus mõttes rännata ühiskonnaelu mitmekesiste ja vastuoluliste seoste labürindis, millesse neil kohe peale kooli lõpetamist tuleb täie energia ning avatud vaimuga sukelduda. Loengutel käis ja pani kuuldu kirja ENDEL MESIMAA humanitaarainete keskuse dotsent

is ma sellest kasu saan? Seda küsib iga inimene, kui talle mainida korporatsiooniga liitumist. Kuid miks selline küsimus. Inimene on lihtsalt selline, et elus püsimiseks on vaja enda seljatagust kindlustada. Korporatsiooniga liitudes peaks pigem küsima, mida mina saan korporatsioonile anda. Muidugi kõlab see kuidagi ehmatavalt. Kohe liitun ja kohe pean midagi andma. Ei, see ei ole nii hirmutav kui tundub. ERICIUS on grupp inimesi, kelle huvideks on ehitus, planeerimine, ürituste korraldamine jne. Muidugi tuleb välja tuua ka kõige tähtsam vennalikkus. See teebki korporatsiooni eriliseks. Kui sa oled üks meist, siis on sul inimesi, kelle poole sa saad oma probleemiga pöörduda. Meie ridades on hulgaliselt spetsialiste, kellelt nõu küsida. Kõik kes vähegi sind aidata oskavad, aitavad sind. Niisiis, küsimus sulle, kas sinus on piisavalt suutlikkust ja kas sa tahad olla kasulik korporatsioonile? Kui sul on soov ennast arendada ja tegeleda väljakutsetega siis tule ja uuri meie tegevuse kohta. Juhatuse koosolekud igal kolmapäeval 18.00 B-korpuses Ericiuse ruumis. Iga kuu teine kolmapäev 18.00, üldkoosolek kõigile huvilistele.

TOOMAS RETSOLD

TTK Ehitusseminar 2008 14.-15. märtsil toimus taaskord juba traditsiooniliseks muutunud igakevadine ehitusseminar. Seminari korraldajateks olid ka sel aastal tudengid ise. Seekord haarasid initsiatiivi Ericiuse liikmed Timo Subert, Mart Loik, Niidy Maalinn ja Rando Valdmaa, juhendajaks oli siil ja õppejõud Anti Hamburg. Seminari sihtkohaks oli sel aastal Viljandi servas asuv Männimäe Külalistemaja, kus toimusid huvitavad loengud ning meeleolukas pidu. Teekond Viljandisse hakkas juba hommikul enne kaheksat ning esimeseks sihtkohaks oli Raplas asuv ES Sadolini värvitehas ja logistikakeskus. Meeldejäävaim fakt Raplast oli, et kogu toodangu on välja arendanud omad Eesti inimesed ning tehase võimsus on nii suur, et sellega kataks ära terve Eesti aastase värvivajaduse. Raplast viis teekond meid Mäosse Viking Window aknatehasesse ja taaskord tuli üllatuda, kui võimas ettevõtte on kodumaisel kapitalil üles ehitatud. Tootmises kasutati hulgaliselt kõrgtehnoloogilisi masinaid ja kogu protsess toimus hämmastava kiirusega, kuid sellele vaatamata suudeti tagada kõrge kvaliteet. Viking Window näitas üles ka valmidust võtta oma meeskonda ehituseriala tudengeid ja oldi huvitatud igakülgsest koostööst. Mäost viis teekond edasi lähedalasuvasse Imaverre, kus meid oodati Stora Enso Imavere Saeveskis. Saeveski oli ehk paljude jaoks päeva suurim üllatus, sest täielikult purustati arusaam saekaatrist kui sellisest. Kogu protsess oli niivõrd kõrgtehnoloogiline ning automatiseeritud, et jäi üle vaid imestada ja ahhetada. Uudisena saime teada, et Imavere Saeveskis toodetakse spetsiaalseid Jaapani turule mõeldud liimpuitprusse. Imaverest viis teekond Viljandisse, kus toimus 2 loengut reede õhtul ja 1 loeng laupäeva hommikul. Reede juhatas sisse puuinfo projektijuht Märt Riistop, kes rääkis puidu kasutamisest Eestis ja teise huvitava loengu pidas projekteerija Paul Sõrmus IB Tandemist. Laupäeva hommikul rääkis Andres Uus Hobbiton OÜst meile palkmajadest, loeng kujunes sedavõrd põnevaks, et vaatamata raskele ööle ei jäänud ükski kuulaja magama ning küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Seminari lõpetas väike ringkäik Viljandi ordulinnuse varemetes ja vanalinnas, boonusena sattusime nägema punnvõrride võidukihutamist. Kaks pikka ja rasket päeva oli nüüdseks seljataga, ees ootas veel paaritunnine sõit Tallinnasse. Kohtumiseni TTK Ehitusseminaril 2009!

TIMO SUBERT

S

Lihtne vastus sellele läbi üliõpilase enda arusaama. Minult on tihti küsitud: ''Mis asi see Ericius siis ikkagi on?'' Esimese asjana vastan: ''Üliõpilasselts.'' Sellega seoses tekibki alati probleem, sest inimesed mõistavad seda erinevalt. Ühed arvavad, et see on mingi ühiste pidude korraldamine, teised aga arvavad, et see on selts, kuhu kogunevad otseses mõttes ''nohikud'', kes räägivad teemadel, mis on ühe normaalse tudengi jaoks lausa tuumafüüsika. Olles nüüdseks aktiivselt osa võtnud Siilide ühistest tegevustest, hakkan ma selle tegelikku tähendust alles nüüd mõistma. See ei ole koht, kuhu minnakse pidutsema või siis hirmsamat moodi ajusid ragistama, vaid see on mõnus tegevus, mis ühendab paljusid noori. Aidates lõhkuda meie igapäevast rutiini, kas või natukene, et elu ei oleks ainult kool, töö, õppimine ja ühikas. Teeme koos ühiseid tegevusi, mis laiendavad silmaringi, kasvatavad noorte maailmavaadet, arendavad suhtlemisvõimet ja kindlasti ei puuda Ericiuse tegevusest ka ''pulli'' tegemine, sest ka see on ju elu osa.

ERGO PIKAS

elle aasta üks veebruari pühapäev oli eriline. Oli Eesti Vabariigi 90. aastapäev. Varahommikul kogunesime Ericiuse liikmetega, et Toompeal laulda isamaalisi laule ja kõndida rongkäigus Reaalipoisi juurde. Peale seda oli meil „siilidega“ natuke teine üritus – uute liikmete vastuvõtmine. Pühapäeva varahommikul kogunesime seltsi liikmetega Jaani kiriku ees. Kell tiksus 7.05 ja kohale hakkasid ilmuma juba tuttavad näod. Kümne minuti pärast oli enamik inimesi kohal ja kogu „siilide kamp“ hakkas, seltsi lipp ees, Toompea poole liikuma. Kõigi näod olid rõõmsad ja vaatamata varajasele puhkepäevahommikule ,oli kuulda rõõmsat juttu. Jõudsime Toompea lossi siseõuele ja avastasime, et seal oli juba väga palju rahvast. Ülikoolide lipud olid kogunenud üksteise kõrvale ja meie uhke puna-valge lipp pidi nende kõrvale jõudma. Sellega sai suurepärastelt hakkama Timo Subert, meie lippur. Lipp rivis ja siilid reas hakkasime päikesetõusu ootama. Kell 7.34 tõusis päike ja kõlas Eesti hümn. Õhus oli tunda tõelist isamaalisust ja kokkuhoidu. Peale hümni kõlas veel kaks isamaalist laulu „Hoia jumal Eestit“ ja „Eesti lipp“. Siis pidas kõne Riigikogu esimees Ene Ergma. Peale seda kõnet hakkasime kogunema ja liikusime rongkäigus Tallinna Reaalkooli poole. Reaalkooli juures Reaalipoisi ees kõneldi ja asetati lilli. Peale seda plaanisid siilid Eesti Maja Restorani minna, et uusi liikmeid vastu võtta. Võrreldes eelmise aastaga olime arvestanud, et Toompeal läheb rohkem aega ja me läksime selleks ajaks Radisson SAS hotelli fuajeesse sooja. Kui kell sai 10, sisenesime restorani ja saime kõhud sooja puljongit ja praadi täis. Kõht täis ja meel hea, oli õige aeg uusi liikmeid vastu võtta. Rebased kutsuti ükshaaval lipu kõrvale kõigi ette, kus nad tutvustasid ennast ja rääkisid endast ning oma panusest seltsile. Pärast enesetutvustust surus ÜS Vanematekogu liige Jüri Tamm ja igale uuele liikmele määratud akadeemiline vanem tema kätt. Noortele siilidele jagati kätte ka Ericius logoga rinnamärgid ja kiivrikleepsud. Sellele järgnes mõnus ajaveetmine uute ja vanade siilide keskel. Räägiti muljeid, pakuti välja uusi ideid üliõpilasseltsi tegemistesse ning veedeti niisama lõbusalt aega. Kogu päev oli teistsugune. Aga pidigi ju, sest Eesti riik sai 90 aastat vanaks ja ka siilid said oma ridadesse uusi inimesi. Sellist üritust hakkame me läbi viima igal aastal ja see peaks olema au igale üliõpilasele, kes saab näidata austust oma riigi vastu. MAIRI LEMBINEN TOOMAS RETSOLD