Noor Insener 39

NOOR INSENER nr 39 / veebruar 2008

Kuidas möödus sess? Küsitles TOOMAS VAKS

TTK Roheline Mood 2oo8 Nii, peale pikk unistamist saigi lõpuks tehtud selline megalahe üritus nagu TTK moepäev ehk siis üliõpilaste moedemm, kus astusid üles kuus noorte disainerite kollektsiooni, mis näitasid nende loomingut teemal roheline mõtlemisviis ehk taaskasutus. Üritus oli äärmiselt suurejooneline ja kaasahaarav, renditud oli professionaalne valguspark, võistlejaid hindas erialane þürii ning peaauhind oli magus 1000 krooni. Mõnus oli ka see, et sai palju nalja, nii mõnigi esines lustakalt ja rõõmsalt, tuues nõnda lavale värskendust. Kaks äärmiselt lõbusat õhtujuhti Mikk ja Tom, on TTKst leitud. See näitab, et peale inseneritöö ja teoreetiliste oskuste suudavad TTK-lased ka lõbusad, loovad ja vaimukad olla. Veel käisid ka külalised. Laval astusid üles Pelgulinna Gümnaasiumi “Popurrii” ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi “Dändy”. Trendikas Kristina Ruuse oli þürii esinaine ja tema teadvustas ka peavõitja, mis samastus publikulemmikuga Airi Laidla loodud kollektsioon “Re-Teksa”. Samas pani välja ka ISIC oma lemmiku auhinna ja selleks sai nelja autori koostööl tehtud kollektsioon “Tip ja Täp”. Enda kiituseks võin öelda,

Sess oli huvitav. Õppimisega ei olnud eriti hõivatud. Pigem olin hõivatud pealinna meluga, käisin klubides, tegelesin oma lemmikhobiga, nimelt sõitsin bmx-i, tutvusin uute ja huvitavate inimestega. Huvitav oli ka ühika kultuur. Õpitulemustega olen rahul, kuigi alati saaks paremeni minna. MARTIN RAADIK TI-21

et üritus oli hästi läbi viidud, kaasahaarav ja vaheldusrikas. Üks põhjusi veel, miks selline üritus kordaläinuks lugeda, on meie toetajad, siinkohal mainin suured tänusõnad ISICule, Tallinna Tehnikakõrgkoolile ja üliõpilasesindusele. Loodan siiralt, et ka järgmine aasta toimub moepäev. Ehk sii s as tuk sid lav ale ka ü liõ pil ase d vä lja spo ol te ks ti il it ea du sk on da , se e oleks eriti lahe, sest mood ei ole ainult tekstiil. Kui abi palutakse, siis aitan nõu ja jõu ga ka tul evi kus , ses t se ll is ed ku lt uu ri ür it us ed rikastavad igapäevast koolielu ja toovad ellu kordaminekuid ja rõõmu. Olgem edaspidigi aktiivsed, loovad ja edukad. SIGNETTE peakorraldaja

Tänan küsimast, Tom. Ikka õpihimuliselt möödus sessioon. Tegin tuimalt ülesandeid ja lugesin kõrgemat satelliitnavigatsiooni. Päris grazy tundus, aga siiski, tunnen, et pingutus läks asja ette, sest olin ainuke kahe kursuse peale, kes sooritas selle eksami positiivselt. Eksameid oli vähe ja lõpptulemusega olen rahul. Järgmisel sessioonil üritan olla veel grayzi'm eksamifanaatik. ALARI ISPRAVNÕI GI-61

Võitjad "Re-Teksa"

TTK üliõpilasesinduse tegemised aastal 2007 Üliõpilasesinduse valimised toimusid traditsiooniliselt aprilli keskel ja võimalus kandideerida oli kõigil TTK üliõpilastel. Esinduse viiele kohale oli 8 soovijat. Hääletamas käis 136 tudengit, mis moodustab meie üliõpilaskonnast ligikaudu 5,2%. Esinaiseks sai Sirja Raudsepp (rõiva- ja tekstiiliteaduskond) ja aseesimeheks Toomas Vaks (ehitusteaduskond). Erinevate valdkondade eest vastutavad Mikk Lelbred (arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond), Natalja Ilavskaja (ehitusteaduskond) ja Signe Kirt (rõiva- ja tekstiiliteaduskond). Võtsime üle eelmise esinduse tegevused ja süüvisime oma uutesse kohustustesse. Esimese tegevusena organiseerisime oma kooli osalemise tudengite kevadpäevade paraadil. Oleme aktiivselt osalenud EÜLi koosolekutel ja volikogudel. Suurimad tudengiüritused, mis me oleme korraldanud oma kooli üliõpilastele, on suurejooneline koolialguspidu rebastele, et aidata neil paremini kooliellu sisse sulanduda, glamuurne Moeshow kooli trendikateadlikele liikmetele, et rikastatada TTK moeareeni ja veel suurejoonelisem kevadpidu, et kooliaasta mõnusalt ära lõpetada. Üliõpilasesinduse algatusel sai valmis ka TTK üliõpilaste maskott sipelgas ANTS ehk siis Andekas, Nutikas TTK Sipelgas. Lisaks püüdsime üliõpilastegevust avalikustada ja laiendada läbi õpilasnõukogude loomise kõigis teaduskondades. Jõudsime luua tekstiiliteaduskonna nõukogu, mille näitele edaspidi saame toetuda uute loomisel. Jõudsime rektoriga kokkuleppele lisaruumi saamiseks aastal 2009.

Kõigi ISIC tegijate vahel jaanuaris ja veebruaris loosib üliõpilasesindus välja ISICu T-särgid. Võitjate nimed saavad teatavaks 27. veebruaril. Niisiis kui oled teinud omale ISICu või kavatsed seda teha, siis tee see kindlasti veebruarikuu jooksul. Ja 27. veebruaril tule üliõpilasesindusest läbi, vaata nimekirja, ehk naeratas just sulle loosiõnn!!!!!

ISICuid väljastatakse kolmapäeviti kell 10.0017.00 esinduses ruumis 310

Soovime järgmistele esindustele jõudu ja järjekindlust uute ideede välja mõtlemiseks ja paremini ellu viimiseks. ÜLIÕPILASESINDUS

Lihtsalt, eksamid olid valikvastustega, kus üks on reaalne vastus ja teised on absurdsed. Näiteks on olemas kolm varianti, kus üks on õige vastus ja sellele lisaks on buratiino ning sinu ema. Põhimõtteliselt ma ei valimstunudki sessiks, ent seevastu sess läks väga hästi. Järgmisel aastal plaaanin lõpetada, kui ma oma pisikesed võlad saan ära tehtud. TAAVI KORJUS TI-81

Kuna meie oleme teise programmiga õppijad tekstiiliteaduskonnas, siis meil toimuvad sessid ainult kevadel. Eelmisel kevadel oli meil ainult üks eksam, kus õppejõud andis väga palju õppida ja mille järel oli meil väga lühike eksam! PILLE AUS TD-41

ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISED: 10.-21. märts 2008 Ruumis 310 Tee häält! Tule kandideeri! Sinust sõltub tulevik!

nr 39 veebruar 2008

TTK LIIKLUSOHUTUSE KONVERENTS OTSIS TEID OLUKORRA PARANDAMISEKS Tallinna Tehnikakõrgkoolis 18. jaanuaril toimunud rahvusvaheline konverents pakkus liiklusohutuse parandamiseks Eestis mitmeid variante. Mis toimub Eesti liikluses? Miks hukkuvad elujõus noored? Paratamatult tekib see küsimus, kuuldes järjekordsetest hukkunutest liikluses või tabatud roolijoodikutest. Vaat ama ta ü ha p ara nev ate le teedeoludele ja kaasaegsemale autopargile on statistika kurb ja halastamatu: 2007. a hukkus Eesti teedel 196 inimest ja vigastatuid oli 3242. Kiire autostumise foonil on Eesti ü k s ma d a la m a li i k lu s o hu t u se tasemega riike Euroopas. Euroopa Liidus on liiklusõnnetuse ohvrite arv aastas miljoni elaniku kohta 50-60 kuni 200ni ja kehvemate näitajatega on Eesti, meist tagapool ainult Läti ja Leedu (Eu roo pa L iid u ke skm ine on 9 5). EL o n liiklusohutuse alal plaaninud saavutada hukkunute

arvu vähenemine 2015. aastaks 25 000ni. On tähele pandud, et meie liiklejatel on palju hoolimatust nii enda kui kaasliiklejate suhtes, eiratakse kergekäeliselt elementaarseid liiklusohutust tagavaid nõudeid ja purjuspäi rooli istumist ei peeta taunitavaks. Kas tegemist on üldise kultuuritusega, kehva liiklejate koolitusega või nõrga järelevalvega? Kas ja kuidas on võimalik muuta/mõjutada inimeste hoiakuid? Nendele meid kõiki huvitavatele küsimustele otsiti vastuseid Tallinna Tehnikakõrgkoolis 18. jaanuaril 2008 toimunud rahvusvahelisel liiklusohutuse konverentsil „Liiklusohutuse uued väljakutsed Euroopas ja Eestis: meditsiinilispsühholoogilised meetmed liiklusohutuse parandamiseks.” Konverentsil osales 82 liiklusasjatundjat ja ettekandeid oli kokku 10, neist 5 väismaistelt ekspertidelt.

Konverentsil anti ülevaade Eesti riikliku liiklusohutusprogrammi rakendamisest perioodil 2003-2015, liiklusohutuse põhiprobleemidest Eestis, mõistetud karistustest perioodil 2002-2006 ning mida võiks Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) teha liiklusohutuse tagamisel. Välismaistest esinejatest esitas prof Wolfgang Scubert Saksamaal tehtud uuringu tulemusi liiklusõnnetuste põhjuste kohta. Nimelt juhtub 94,1 protsenti inimvigastustega õnnetusi väärast liikluskäitumisest ehk inimesest. Siin on oluline vahet teha juhusliku rikkuja ja pideva rikkuja vahel, kelleks võib olla krooniline alkohoolik, neuroloogiline haige või psüühiliste hälvetega isik. Selliste pidevate liiklusreeglite rikkujatega tegelevad Euroopa liikluspsühholoogid järelkoolituse kaudu. Liikluspsühholoogide senine tegevus on näidanud liiklusohutuse märgatavat paranemist läbi hukkunute ja vigastatute hulga vähenemise. Kui ka preventiivse taotlusega järelkoolitus mõnele rikkujale ei mõju, siis sellised sõidukijuhid tuleb lihtsalt liiklusest elimineerida. Paljudes Euroopa riikides on kasutusel veapunktisüsteem, kus antakse hinnang sõidukijuhi käitumisele: mida rohkem veapunkte koguneb, seda suurem on oht kaotada juhtimisõigus. Konverents tegi ka mitmeid konkreetseid soovitusi liiklusohutuse parandamiseks: parandada liikluse jälgimissüsteemi rikkujate tuvastamiseks; kohustada roolijoodikuid paigaldama oma sõidukile alkolukk; karistada rikkujaid ja samas luua rehabiliteerimise süsteem (veapunktisüsteemi rakendamine koos järelkoolitusega); kasutada meditsiinilisi ja psühholoogilisi meetmeid juhtimisvõimekuse hindamiseks; 15. novembril 2007. a kinnitas vabariigi valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud liiklusohutusprogrammi rakendusplaani aastateks 2007-2011, millega soovitakse Eesti liiklust oluliselt ohutumaks muuta.

Järgmise nelja aasta jooksul investeerib riik selleks kokku 1,2 miljardit krooni. Liiklusohutusprogrammi rakendusplaani eesmärgiks on vä he nd ad a li ik lu sõ nn et us te s hukkunute arvu aastaks 2011 alla 130 ja vi gast atut e arv u all a 300 0. Rakendusplaan näeb ühe tegevusena et te li ik lu so hu tu se ga te ge le va asjatundjate komisjoni loomise va ba ri ig i v al it su se ta sa nd il . As ja tu nd ja te li ik lu sk om is jo ni ülesanneteks on valitsuse nõ us ta mi ne li ik lu so hu tu se ga seonduvate küsimuste lahendamisel ni ng et te pa ne ku te te ge mi ne valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide la he nd am is ek s. As ja tu nd ja te ko mi sj on is os al eb ka Tall in na Tehnikakõrgkooli esindaja. Tal li nn a Tehn ik ak õr gk oo li s to im un ud konverents andis teiste riikide praktikale tuginedes mitme id häid soovi tusi Eesti s liikl usohu tuse parandamiseks ja nüüd jääb ainult loota nende realiseerimisele vabariigi valitsuse rakendatud meetmete kaudu. Tallinna Tehnikakõrgkooli nimel tänan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Liikluskindlustuse Fondi, Sihtasutust Archimedest ja Innovet abi eest konverentsi läbiviimisel. PRIIT SIITAN TTK transporditeaduskonna dekaan

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas avamisel, et ei ole tähtsamat kui hoida ära rumalalt kaotatud elu. Valitsusel on kavas moodustada liiklusohutuse komisjon, kuhu kuuluvad kuue ministeeriumi ministrid ja omavalitsuste esindajad. Komisjon alustab tööd lähinädalatel ja ootab märgukirja ka konverentsilt vastavalt käsitletud teemadele.

VÕTI TULEVIKKU: HEI TUDENG, HAARA KARJÄÄRIST! (toim) Ausalt öeldes edasi tuli seal eksamikirjeldusi, millest meesterahva mõistus elu sees kinni ei hakkaks! Näiteks, mis asjad on sõlmede läbilõiked? Jutte saab saata [email protected]

Toimetajad: SIGNE KIRT INDREK MÄND TOOMAS VAKS SIRJA RAUDSEPP

Miks täituvad korra aastas TTÜ koridorid erinevate firmade esindajatega ja toimub inimeste tihe sagimine? Tahad rohkem teada? Tule ja uuri järgi! Ju tt on ko nt ak tp ro je kt i V õt i Tul ev ik ku karjääripäevadest, mis sel aastal toimuvad 27.-28. veebruaril. 27. veebruaril toimuvad üldharivad loengud ruumis I-202. Esinejateks on avaliku elu tegelased: Andres Arrak, Aavo Kokk, Raivo Järvi, Peep Vain. Avamine 9.45, põnevad esinemised kestavad kuni kella 14.50ni, igal täistunnil. Samal ajal on TTÜ maj and usm aja s Kop lis maj and ust ude ngi tes t huvitatud ettevõtetel presentatsioonid ning stendid, kust saab praktika või töö kohta firmadelt lisainformatsiooni küsida.

28. veebruari toimub TTÜ peamajas mess, mill es os aleb üle 6 0 ett evõt te er inev ates t valdkondadest. Päeva jooksul on kõigil tudengitel võimalus suhelda otse ettevõtete personalijuhtidega ning huvi korral uurida praktika- või töövõimalusi. Samuti tutvustavad firmad nii enda olemust kui karjäärivõimalusi lühiloengutes, mis toimuvad terve päeva vältel. Võti Tulevikku kontaktprojekt, mida korraldab BEST-Estonia, toimub juba 18. korda ja on end tõe sta nud iga ti jät kus uut lik u nin g vaj ali ku projektina. Projekt koosneb kahest erinevas osast, millest üks osa on infokataloog ning teine karjääripäevad. KATRIN KASK Võti Tulevikku avalikud suhted BEST - Estonia

No nii ... kätte on jõudnud järjekordne näide Eesti mõnusast lumevabast talvest. Lume asemel on meil sel aastaajal pigem vesi või mingi muu määramatu hall mass, seega talvemõnusid nautida ei saa, no muidugi kui lumelaud asendada vesisuuskadega, siis võib nalja saada küll. Ometigi ei saanud isegi vastlapäeval kelku auto taha rakendada ja liugu lasta. Seega kuna ilmad on väljas täpselt nii tatised nagu nad on ja nina õue niiskuse kätte pista ei taha, siis otsustasime üliõpilasesindusega teha hoopis ajalehte. Ehk siis otsustasime Noorde Inseneri rajada oma nurgakese, kus siis saaks kajastada koolielu sündmusi läbi tudengi silmade. Natuke meisterdamist ja kokku sai pandud esimesed SAHINAD. Esimesest Sahinast 4. lehel leiad jutukese üliõpilasesinduse tegemistest 2oo7. aastal, kokkuvõtte uuest ürituste sarjast TTK MoePäev, mis toimus 30. jaanuaril aulas ja veel palju palju muud huvitavat - uudiseid, esinduse valimiste teadaanne, teateid jne. Aga et järgmised SAHINAD, oleks parem kui seekordne, siis ootame kõigi kirjutamishuviliste üliõpilaste lookesi esinduse meiliaadressil [email protected]. Jutukesi ootama jäädes, SIGNE KIRT TTK ÜE kultuuritoimkond

SOOME AUTASUSTAS TTK ÕPPEJÕUDU KÕRGE AUTASUGA Soome iseseisvuspäeval 6. detsembril autasustati Soome riigi aumärkidega teenekaid eestlasi, nende hulgas soomepoisse ja kultuuriinimesi. Medalid ja aumärgid andis üle Soome suursaadik Jaakko Kalela 5. detsembril Tartus ja 6.detsembril Tallinnas. Soome Valge Roosi Rüütelkonna rüütlirist omistati ka TTK mehaanikateaduskonna professorile Leo Valdmale, kes soomepoisina teenis Viiburi lahel ja Vuoksel. Soome Valge Roosi orden asutati Soome riigipea Carl-Gustaf Mannerheimi otsusega 28. jaanuaril 1919. Ordeni kujundas Axel GallenKallela.

ÕPINGUD JA PRAKTIKA VÄLISMAAL Kui soovid järgneval (2008/2009) õppeaasta kevadsemestril õppida või läbida praktika vahetusüliõpilasena välismaal, siis on Sul võimalus kandideerida Euroopa Liidu kõrgharidus-programmi Erasmus stipendiumile. TTK-l on hetkel partnerkõrgkoolid Austrias, Belgias, Bulgaarias, Kreekas, Leedus, Norras, Portugalis, Poolas, Soomes, Saksamaal, Ðveitsis, Tðehhis, Taanis ja Türgis. Kandideerimiseks tuleb Sul täita ERASMUS taotlus (leiad kodulehelt) ning tuua see hiljemalt 12. aprillil 2008 rahvusvaheliste suhete juhi ruumi 108. Tule ja küsi julgelt lisainfot!!!! Lisainfo www.tktk.ee!

2

NOOR INSENER nr 39 / veebruar 2008

PROFESSORID KES ME OLEME, VÕIKSIME OLLA, PEAKSIME OLEMA KOOLIS, ÜHISKONNAS, OMAL MAAL JA MAAILMAS Sellist teemat oleme professorite kogunemistel arutanud mitmendat korda, milles meie Professorite Kogu vanem prof Jaan Rohusaar loeb oluliseks senisest elavamat osalemist ja selget sei suk oha võt tu iga ühe lt. Vii mas el arutelul 23.01.08. arenes tulemuslik mõttevahetus kirjastustegevusest, eriti oma TTK Toimetiste X juubeliväljaandest, mis otsustati koostada professorite erinumbrina, kus kõik meie professorid peaks osalema. /.../ Teist erin umb rit soo vib arh itek tuur i ja keskk onnat ehnik a tead uskon d. Ka paekivile on põhjust lähiajal üks erinumber pühendada. Prof Helli Sisask peab vajalikuks esitada artiklid samas numbris täismahus kahes keeles, millele opone eriti mõtte ga, et laien datud re sü me e j a j oo ni st e s el et us ed kakskeelsena ei oleks oluliselt halvem, kuigi emakeelse teaduskirjanduse vajalikkuse s ei kahtle keegi. Enam peaksime kasutama võimalusi teistes ajakirjades teadusprobleeme käsitada. /..../ Kes me peaksime olema: I koolis: 1. Tea d u s l o o m e v e d a j a k s j a suunajaks - juhtteaduriks oma erialal. 2. Kõrgema teaduskraadiga erudeeritud õppejõuks, üheks õppetöö kvaliteedi eestvastutajaks. 3. Oma erialasuuna arendajaks, õppekeskkonna kujundajaks. 4. Ju he nd aj ak s, op on en di ks ja retsensendiks, koostöö korralduslikuks liidriks. 5. Süva- ja rahvateaduslike artiklite, õpikute, raamatute autoriks. 6. Lepinguliste rakendusteadus like tulemuste juurutajaks. 7. Käitumis- ja suhtlemiskultuuri elavaks eeskujuks, kes rõõmsameelse, tähelepaneliku ja abivalmis inimesena kehastab alma materi õppejõu üllast süvaeetilist missiooni, sisendades kogu oma tegevusega austust ja lugupidamist õpetatuse, teaduse ja laiemalt kogu

vaimse kultuuri vastu, mis on harituse põhi tunn usek s ja k oolk ondl iku tunnetuse vältimatuks osaks mistahes erialal. II ühiskonnas omal maal: 1. Haritlaskonna vaimueliidi, akadeemilise elulaadi aktiivseks kujundajaks. 2. Erial astes kodan ikuüh endus tes suunavaks osalejaks. 3. Avalike loengutega süstemaatiliseks esinejaks v ähemalt kord igal õppeaastal. 4. Riigi ja rahva elu ja arengu olulistes küsimustes häälekaks kaasarääkijaks oma erialal. III maailma rahvusvahelises teaduses osalejatena: 1. Kollektiivsete ja individuaalset e artiklite koostajaks. 2. Tead us li ke ja ra ke nd us li ke uurimisprojektide kaastöötajaks. 3. Teaduskonverentsidel ja nõupidamistel ettekandjaks ja arutlejaks. 4. Gl ob aa lp ro bl ee mi de s ka as arääkijaks. Kes oleme praegu? Enamikus oleme mõistetavalt mitte selle kooli kasvandikud, vaid siia erinevaist asutustest kutsutud ja erineva elukogemusega tulnud suhteliselt hilisemas loomeeas. Meie-tundega oleme alles kas vue as. Iga üks oma s eri ala ses valdkonnas, ühiseid tegemisi ja kokkupuutealasid alles otsime. Kuigi oleme nüüd rakendusteaduste ülikool /toimetaja märkus: kasutusel ainult TTK ingliskeelses nimetuses University of Appli ed Scien ces/, teadu suuri nguid rakenduskõrgkoolis Eesti Vabariigis seni riiklikult ei finantseerita. Mõningane k o o l i p o o l n e t o e t u s teadusprobleemidega tegelejaile toimub individuaalkorras ega saa olla suur, sest tuleb ühisest rahakotist. Praeguseni loetakse rakendusuuringute ra ha st am is el põ hi te ek s er ia la st enesemüümist lepingute alusel. Erialati on turg selles lepingute maailmas väga

Kommentaariks: PROFESSORID Prof Rein Einasto tõstatab probleemi prof esso ri id enti teed ist l aiap õhja lise küsimusena, kes me oleme, võiksime olla ja peaksime olema koolis ja ühiskonnas nii kitsamas kui ka laiemas mõttes? Soovin arendada diskussiooni samal teemal veidi teisest vaatepunktist. Nüüdisajal ja tuleviku kõrgkooli kõige hinnatum ressurss on õppejõud ja selles osas tuleb R. Einasto püüdlusi toetada. Sissejuhatuseks paar väheolulist asja. Küsimusele, kes ma olen, saab anda väga er in ev ai d v as tu se id . K ui mi nn a kodukõrgkooli kabineti ukse taha, siis võib julgesta hüüda: mina tulen. Analoogiline isiku määratlemine ei ava paraku teiste kõrgkoolide ja ülikoolide uksi. Isiku ja sh ka professori isiku määratlemiseks on vaja roh kem inf orm ats ioo ni. Arv est ade s tõstatud probleemi aktuaalsust ja käsitluse distinktsioone, ma küsiks sama küsimuse veidi teisiti: kas me tahame, võiksime või koguni peaksime tahtma kaasa rääkida normaalteaduses (T. Kuhni järgi)? Küsimuse raskuspunkt pole professoriks olemises vaid pigem selle s, kuidas hinnat a ka

pr of es so ri tö öt ul em us i. Er in ev al t üli koo lid est pol e TT Ks s õna sel gel t tulemused fikseeritud ja hindamist peaaegu ei toimu. Kuid sellegipoolest peab saama väljendada nii üliõpilaste, õppejõudude ja sh professorite kompetentside kogumit ve rb in a: an al üü si b, uu ri b, hi nd ab , raken dab, repro dutse erib, sünt eesib . Par ak u ol en TT Ks mõ ni ko rd täheldanud erinevatel ametikohtadel seda, mid a maj and ust ead las ed nim eta vad hedonic adaptation ehk na ut le v kohanemine. Kasutades J. Utterback´i väljendust, on juhtkond kahe vastandliku ja vastutusrikka mõju vahel: üks, mis nõuab pühendumist olemaolevale ja teine, mis räägib tuleviku kasuks. Oskuse järgi seda pinge t mõist a ja persp ektii vitun dega kontrollida võib eristada tuleviku võitjad ja kaotajad. Sellepärast on hetkel TTKs nii, et õpp eku lud est toe tat aks e uu rin gui d piiratud mahus, rakendusuuringutel peab olema tellija ja /või finantseerija. Käesoleva aasta alguses lõppes Spinno projekt ja nüüd tuleks analüüsivalt küsida: kuhu küll kõik lilled jäid Spinno projekti raames tegemata

erinev. Sama erinevas seisundis on ilmselt põhiainete ja valikainete pro fes sor id koo lis . Oma tea dus potentsiaali me alles kasvatame. Eeldused on, tulemused ei sünni üleöö. Õppejõudude ja üliõpilaste kollektiivset teaduslikku tööd tuleb senisest oluliselt enam motiveerida Valikainete valimisest Tallinna Üliko olis t oimub tõeli selt demokraatlik valikainete valimine aine ja õppejõuga eelneva tutvumise kaudu, kus valiku otsustamine toimub pärast esimeste loengute kuulamist. Meil otsustab valiku „grupp seltsimehi“ ilma võimaluseta pisutki ainesse piiluda ja õppejõuga tutvuda. Sellise asjatundlikuma ja demokraatlikuma valimiseni peaksime lähiaastail jõudma ka meie. Paepro fesso rina pean loomu likuks, et paega seotud elukutsete lõpetajad ei astuks sellest koolist ellu elementaarse paehariduseta, saaksid eden dada rahv usli kku ehit usku nsti arhitektuuris ja ehituses senisele paest loodule ansamblis harmooniliselt juurde ehitades sügavama teadlikkusega, kui näiteks EKA lõpetajad. Oleks lühinägelik praegust võimalust kasutamata jätta. Paeuuringute labor ootab paehuvilisi kõigist teaduskondadest valikainena pae lühikursust läbi tegema ja kursuse- ning lõp utö id k oos tam a ra hvu ski vi teemal./.../ Fridtjof Nans en soovitas o ma kuulsas rektorikõnes 1926. a: „Ärge raisake oma aega asjadega, millest teate, et teised sellega niisama hästi hakkama saavad. Igaüks otsigu omaenese joont. Ärge magage maha oma võimalusi, kuid samuti ärge laske end kaasa kiskuda pinnalisest kiirustamisest, mida nimetatakse moodsaks eluks. Esimene suur nõue on leida iseennast. Selleks vaj ata kse üks ind ust ja mõt isk elu , vähemalt ajuti.“ REIN EINASTO – paevana TTK professor

projektijuht

/Hiina arhitekt Chi Ti-Nan korraldas koos TTK rakendusarhitektuuri 3. kursuse üliõpilastega töötoa, et leida uusi ideid Tallinna linnahalli elavdamiseks ja rakenduseks. /

lepingutele? Loomulikult pole küsimus üksnes professorites, ehedad nartsissismi ilmingud jagunevad erinevate ametikoha täitj ate vahel enam- vähem ühtla selt. Lõpetuseks puzzle juurde. Teaduses tuleb kokku puutuda erinevate probleemide lahendamisega, mida paraku raamistavad reeglid, nagu ka puzzle kokkupanemisel. Muidugi võib ka nii, et visata pilditükikesed alusele ja tekkinud kujutis lugeda lahendiks. Seda saavad endale lubada nüüdisaja gurud ja kunstnikud. Meie osa on arvatavasti kokku siduda normaalteaduse tükikesi ja läbi selle pakkuda uut normaalteadust tellijatele. Kas me tahame ja suudame seda? Kutsun kõiki kaasa mõtlema? Peale selle hoopis lihtsam soovitus valikainete valiku kohta. See on reguleeritud TTK õppekorralduse eeskirjas. Niisiis võiks R. Einasto määratluse järgi „grupp seltsimehi“ oma vahel kokku saad a ja selgeks teha valikainete valikuprintsiibid ni ng se ej är el tu tv us ta da ne id ka üliõpilastele. ENNO LEND TTK õppeprorektor, professor

two executive exhibitions, from 16th 18th in the lobby of Linnahall and from 19th–23rd on the facade window of City Hall, we are engaging public opinions on the future development, and to a lesser extent to re-present the Linnahall in this wider context. Students were divided into 9 groups. All the groups have achieved to finish the work and in a sincere manner. Some are apparently of high spirit in working. Mostly are good contributors to their groups. Some appear to be quiet observers. Their works, however, showed good control and unusual sensitivity. In particular, Johanna-Adele Jüssi and Katre Kuller are initiators and active in contact with the public. As generally agreed, workshop is a good format for dynamic teaching and learning in architecture. Rather than taking it as a regular course, students could have taken more challenges by participating in the process. On the whole, our students shows unpolished talent and, no doubt, could push themselves further. CHI TI-NAN

JÄÄTMEINFOPÄEV TUTVUSTAS JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE VÕIMALUSI

JA PUZZLED

KÕRGKOOLIS ÕPIB PRAEGU 10 VAHETUSÜLIÕPILAST TTK üliõpilaspere täienes 2008. aasta kevadsemestriks 10 vahetusüliõpilase võrra. Vahetusüliõpilased Türgist (4), Bulgaariast (3) ja Leedust (3) õpivad siin kolmest kuust kuni viie kuuni. Välisõliõpilased tudeerivad nii mehaanika-, transpordi- kui ka ehitusteaduskonnas mehaanikateaduskonnas 3, ehitusteaduskonnas 5 ja transporditeaduskonnas 2 tudengit. Võrreldes sügissemestriga 2007 on välistudengite arv suurenenud 7 võrra. Meie tudengitel on oluline näidata üles aktiivsust vahetusüliõpilastega suhtlemisel. Kasulik on see igal juhul mõlemale osapoolele. 31. jaanuaril toimus Toolboxis tutvumisõhtu. Järgmiste kuude jooksul on plaanis korraldada veel ühiseid üritusi (nt kardisõit jms). Täpsemat infot ettevõtmiste kohta jagame jooksvalt. HEDI PEHME

WORKSHOP : MICRO-URBANISM AT LINNAHALL Nov.13–Nov.19, 2007 Linnahall is a terrace-like structure of significant size in Tallinn, sitting on the edge of Baltic sea pointing to the direction to Helsinki. After discussion with the local people and among the participants of the workshop, we took the Linnahall area as the site for investigation. The workshop is to demonstrate the regeneration approach of micro-urbanism, at the same time, drawing inputs to the understanding of this complex. Through our workshop website and

13. detsembril toimus TTKs jäätmeinfopäev, mille viisime läbi meie - tehnoökoloogia I kursuse tudengid. Ürituse eesmärgiks oli koolipere teavitamine jäätmete taaskasutamise võimalustest ja veel küllaltki noore eriala lähemalt tutvustamine. Põhiline tegevus toimus koolimaja 4. korrusel, kus olid välja pandud erinevad eksponaadid Eesti Taaskasutusorganisatsioonist (tooted ümber-töödeldud tetrapakenditest), Tallinna Botaanikaaiast (vihmaussikomposter, mille elanikud olid kas kultuuriðokis või lihtsalt pelglikud, et ennast ei näidanud) ja näidised plasti ümbertöötlemise erinevatest etappidest Plastitehase ASilt. Erinevatel korrustel rippusid veel plakatid statistikaga jäätmetekkest ja muu kasuliku infoga, jagati ka prügi sorteerimist tutvustavaid flaiereid. Sealsamas toimetas ka käsitöönurk, kus oli näha, mida asjalikku võib teha erinevatest näiliselt kasutuskõlbmatutest asjadest: kaltsunukud, -vaibad, jõulukaunistused, pakkekile rullidest järelejäänud papptorudest tuulekell, õllekorkidega rippkardin, kartongist pildiraamid, ehtekarbid, CD-plaatide riiul jpm vahvat. Samuti õpetati valmistama paberist kinkekotte, mis oli väga kasulik just enne lähenevaid jõule. Kirbuturul müüdi erinevaid esemeid-riideid, nipetnäpet vidinaid ja värskeid saiakesigi. Tahtsime kirbuturuga tutvustada ühte korduvkasutusideed „ühele vana, teisele

3

NOOR INSENER nr 39 / veebruar 2008

uus“. Kahjuks ei esinenud aktiivset osavõttu pudeliloopimisvõistlusel, mistõttu kujunes see pigem tehnoökoloogide omavaheliseks mõõduvõtmiseks. Tagasihoidlikuks jäi ka osalejate arv teemakohases viktoriinis. Üritust kokku võttes võib toimunuga enam-vähem rahule jääda, kuigi kindlasti oodanuks suuremat osavõttu. Eks siin oli põhjuseks ka lähenev koolivaheaeg ja semestri lõpp, mil enamikul tudengeist mõlgub meeles eelkõige õppetöö. Vaadates aga, mida visati meie välja pandud pakenditaara korjekastidesse, võiks järeldada, et inimesed ei hooli eriti palju prügi liigiti kogumisest või nad lihtsalt ei oska lugeda. Sedalaadi üritust võiks korratagi ja seda siis juba aktiivsemale koolipere osavõtule lootes. Täname kogu südamest Eesti Taaskasutusorganisatsiooni, Plastitehase Asi jaTallinna Botaanikaaeda, kes aitasid näidismaterjalidega, sponsoreid Tallinna Külmhoonet ja Paljassaare Kalatööstust, kes täitsid meie kõhud. Tehnoökoloogia I kursuse tudengid

TEKSTIILITEADUSKONNA ÜLIÕPILASED KÄISID MESSIL ROOTSIS Külastasime 18. jaanuaril põhjamaade suurimat sisustus-, disaini- ja kujundusmessi Formex 2008 kevad-suvi. Mess toimus Stockholmis ja kestis kokku 3 päeva. Messi teemaks oli seekord „La Vie en Rose”(prantsuse keeles „elu roosis”). Messil tutvustati interjööri stiile, valgustust, viimistlust, värvilahendusi, põrandakatteid, sisustus- ja kodutekstiile, aksessuaare jne. Me ss an di s h ea ül ev aa te uusimatest trendidest ja suundadest int erj öör i- ja sis ust usv ald kon nas , kasutuse l olevates t uutest materjalidest kuni uute innovaatiliste lahendusteni sisustusdisainis. Võib öelda, et sisustustrend liigub praktilisuse ja kasutusmugavuse poole. Sõltumata sellest, kas tegemist on tugitooli, riiuli või lauaga, peab see olema ülimalt mugav ja materjalide poolest vastupidav. Suur rõhku oli pööratud ümbertöödeldud materjalidele ja keskkonnasõbralikkusele, seejuures on need tooted on väga kvaliteetsed. Messil nähtust jäid silma mereteemaline, printsessilik roosilis-lilleline nn „vanaema juures” stiil ja moderne interjöör. Messil oli võimalik tutvuda ka eksootilisemate stiilidega sisustuses nagu Jamaika, India jm. Seni valitsenud minimalism on taandumas ning tagasi tulevad keerulisemad vormid, värvid ja mustrid. Palju oli erinevaid värvikompositsioone ja mustreid. Kasutatud on nostalgilisi vorme, mustr eid ja mater jalik ooslu si Art De co st , 40 -5 0n da is t aa st ai st . Pastelsete värvide kõrval näeb üha

rohkem tugevaid ja erksaid toone. Värvilahendustest torkavad selgelt silma violetne, must ja valge, kuld, roheline ja roosa. Kujunduses oli palju suuri selgeid stiili-ikoonide pilte nagu Edith Piaf, Marilyn Monroe, Elvis Presley, Jea n-Paul Sa rtre (m aalid, pildid, kaardid, valgustid). Mes si kül ast ami sel hak kas id kõigepealt silma „vanakooli” karedad villased päevatekid, vildist kotikesed ja mänguasjad. Materjalid olid valdavalt naturaals ed ning värvid selged ja tu ge va d. Pal ju ol i m är ga ta ka etnograafilisi mustreid ja global-folki. Erili st täh elepa nu oli pööra tud valgustitele, mis ei ole enam ammu lihtsalt oma funktsiooni täitev osa korterist, vaid on muutunud dekora-

tii vse tek s kau nis tus ele men tid eks . Tihti on tegu lausa skulpturaalsete teo ste ga. Kasu tus ele on võe tud arvukalt erinevaid materjale tehislikest (silikoon, plast) looduslikeni (puit, metall, teokarbid, klaas). Palju oli tumedates toonides metallist lampe, suuri heledaid lühtreid ja rikkalikult kaunist atud portsel ani, millest oli val mis tat ud aks ess uaa rko mpo sit sioone, küünla- ning lambijalgu. Kompositsioonides oli palju kasutatud lilli, mis lõid suurepärase kevadise meeleolu. Värsked lilled ja taimed, suured lopsakad kaunistused ja buketid on väga populaarsed hetkel sisustu s- ning aiadisa inis. Mööblitekstiili on jõudnud firmabrändiga mööblikatted. Sama võib ka näha postkaartidel, kinkekottidel, pakkepaberitel ning kirjasaatmiskomplektides ja templitel. Jä lg is im e o st u- mü üg it öö d boksides, kus klientide “kinnihoidmiseks” pakuti suupisteid, kohvi, veini ja muud paremat, mis oli väga mõnus. Saime muljetada nii omakeskis kui to od et e p ak ku ja te ga ja es it ad a küsimusi meid huvitavatel teemadel. Jäime messiga väga rahule ja soovitame soojalt seda kõigile. Kellel huvi juba toimunu või alles toimuva kohta - saab külastada internetilehekülge www.formex.se. KATRE MÄHKÜLL, KERTTU KROLL, GRETEL PÄRNI, KATRIN TAMMIK Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna II kursuse tudengid

näiteks kuulavad muusikat või teevad sporti. Spordipsühh oloog Jeff Simons võrdleb seda meditatiivse seisundiga. See tähendab, et vasak ajupool lükatakse tahaplaanile ning võimust võtab meeleline, intuitiivne parem ajupool. Treening vallandab loovust, aga pikas perspektiivis teeb see palju enamat. Bioloog Torrey Lindbo, kelle õpingute ja treeningu ajad kattusid, taipas peagi, et jooksmine pumpas tema ajju piisavalt verd, mis aitas tal keskenduda ning see tõstis ühtlaselt ka tema õpitulemusi. Franklin oli treeningufanaatik juba saj and eid var em, kui see lai ema lt populaarseks sai. Londonis elades ujus ta iga päev Thamesi jões, avaldades sellega möödakäijatele muljet. Marie ja Pierre Curie. Pulmadeks saadud raha eest ostis see Nobeli preemia võitnud paar endale jalgrattad, millega nad võtsid ette pikki sõite. Al be rt Ei ns te in te gi pi kk i jalutuskäike ümber Müncheni. Hiljem hakkas ta purjetamisega tegelema. Kui tuul oli vaikne, võttis ta kätte oma matemaatikamärkmiku. Garri Kasparov on jõusaalifänn, tem a tr een itu s on are nda nud ka malemängu oskust.

13.08.1946-06.11.2007 Henn Kullerkupp oli rannaküla poisina tehnikaga sina peal juba koolipõlves. Seega täiesti loomulikult kulges tema haridustee Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille ta lõpetas autoinsenerina 1969. a. Värske insener suunati tööle Autotranspordi Õppekeskusesse autojuhi kutset õppivatele noortele autotehnikat õpetama. Teooria ja praktika tunnid olid Hennul alati hoolikalt ette valmistatud. Sama põhjalik oli ta ka teadmiste kontrollil. Tolleaegne eestikeelne autoalane õppematerjal vajas täiendamist ja oma teadmisi oskas Henn ladusalt õpikutesse vormida. Kuna autotehnika on kiiresti arenev tehnikaharu, siis õpikute koostamisega tegeles ta kuni oma surmani („Veoautod“ ootab kirjastuses veel oma järge siiani). Hinnatud pedagoogina suunati Henn Kullerkupp Tallinna Autobussiparki bussijuhtide koolitajaks, kes pidi neile tutvustama Ikaruse tehnilisi uuendusi ja hoolitsema ka töökoja meistrimeeste teadmiste ja oskuste kaasaegsuse eest. Auto- ja bussijuhtide õpetamisel tuli pidevalt kursis olla liikluses toimuvaga, näha liikluskorralduse kitsaskohti ja juhtide koolituse ning eksamineerimise puudujääke. Mõtleva ja rahutu insenerina „ei hoidnud Henn küünalt vaka all“. Tema ettepanekud ja täiendused nii seadusandluses kui õppekorralduses leidsid rakendamist ja peatselt lülitati ta hinnatud spetsialistina ARK vastavatesse komisjonidesse. 2001. a septembrist asus Henn Kullerkupp lektorina tööle Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse õppetooli. Samal ajal alustati Eestis autokoolide õpetajate täiend- ja ümberõpet. Selle läbiviimine pandi Tallinna Tehnikakõrgkoolile. Kursused toimusid TTK muust õppetööst vabal ajal. Henn oli alati kohal, ka siis, kui tal sel korral tunde ei olnud. See aeg kulus tutvumaks teistes Euroopa riikides transpordi ja maanteeliikluse vallas toimuvaga. Niimoodi ARK eksamite teabekomisjon oma koosolekud TTK autonduse õppetooli üle tõigi: kasutada oli ulatuslik materjal. Henn Kullerkupp jääb kolleegide mälestusse heasüdamliku ja abivalmis inimesena, kelle kaotus annab veel mõnda aega valusalt tunda. Kolleegid transporditeaduskonna autonduse õppetoolist

SPORDIFÄNNIDELE ÜLE EUROOPA

TREENI OMA AJU Treenimi ne võ ib st imuleer ida l oovat mõt lem ist , mi s võ ib k est a tu nde . Spordifännid on juba ammu teadnud, et parim viis loovust vallandada on minna ujuma, jooksma või rattaga sõitma. Nüüd tõestavad seda ka erinevad teaduslikud uuringud, näiteks Stephen Ramocki leidis, et isegi ühest treeningkor rast piisas üliõpilaste ajutöö stimuleerimiseks ning see kasu kestis tunde. Ramocki usub, et opti maal seks to imim isek s v ajab ig a inimese aju ka vormis keha. Loovus on kaheetapiline protsess, esimene etapp on kogumine: see on aeg, kui töötame kõvasti, et panna kokku n-ö taustamaterjal probleemi lahendami-seks. Lahendus probleemile tuleb tavaliselt aga siis, kui oled kõvasti töötanud ning võtad hetkeks aja maha. Võib olla on see tõesti nii, kuna ettevalmistavas etapis on mõte niivõ rd kes kendu nud, e t igno reeri b al at ea dv us es ui ta va id ju hu sl ik en a tunduvaid seoseid. Loovus on aga definitsiooni järgi ootamatute „hüpete“ tegemise protsess. Kui töötad konkreetse probleemiga, tunduvad taolised mõtted kõrvale-kaldumisena ning sa lülitad nad välja. Meelte vabastamiseks võtavad loovad inimesed regulaarseid jõudehetki ning teevad midagi täiesti teistsugust,

HENN KULLERKUPP

29.11.- 01.12.2007 St. Nikolaus Jõuluturniir Münsteris

Treeni nutikalt: * Lase oma vaimul uitada. Vali spordiala, mis seda võimaldab, näiteks jalgrattasõit või ujumine. Mõttesähvatus ei teki tõenäoliselt mäesuusatamist või kaljuronimist har ras tad es, kus ise gi täh ele pan u hetkeline kõrvale kaldumine võib väga ohtlikult lõppeda. * Ole kannatlik. Ära oota koheseid tulemusi, eriti kui sa oled algaja. Alustades liiga range treeningukavaga võid kiiresti läbi põleda - oled pärast liiga väsinud avatud mõtlemise jaoks. * Varu piisavalt aega. Treeni piisavalt kaua, et nii vaim kui ka keha saaks lõõgastuda. * Muuda treenimine harjumuseks. Ainult nädalalõpus treenimisest võib väheseks jääda, treeni korrapäraselt ülepäeviti. * Lülita end välja. Looval mõtlemisel on raske vallanduda, kui telekas või iPod sind segab. Kui ots ustad ikkag i muusikat kuulata, siis vali midagi sellist, mis laseb sul omaenesemõtteid kuuld a. * Treeni üksi. Jutukas treeningukaaslane võib segada mõttevoolu. Allikas: Psychology Today: Jog Your Brain www.psychologytoday.com

Osalistele pakuti kaht unustamatut päeva täis lõbusat tegevust, võistlusi ja erinevate kultuuride kohtumisi sellel populaarsust kogunud üritusel. Spordikompleksides ja kooli treeningsaalides üle kogu imekauni Münsteri linna, ligi 2000 tudengit võistles aladel: korvpall, jalgpall, saalihoki, võrkpall jm. Reis Saksamaale algas 28. novembril, kui saime kokku Tallinna lennuj aamas. Rasked pagasi d ühes, asusim e üheksakesi Berliini lennukile, mis õige ruttu ka sihtkohta jõudis. Järgmine ettevõtmine oli bussi rentimine, millega pidime edasi Münsteri poole kihutama. Kui olime valinud endale ka usaldusväärse bussijuhi, võis sõit alata. Niisiis algas reis väga lõbusalt. Bussisõidu ajal saime üksteisega ka rohkem tuttavaks. Nalja ja naeru jätkus kogu reisiks ja veel pärastisekski. Jõuluturniiri aegu toimus ka jõululaat, kuhu oli kokku tulnud rahvast üle kogu Saksamaa. Pühadevärve ja sära oli täis terve Münsteri linnake, kandes täies aus ja hiilguses välja oma tiitli Kõige elamisväärsem linn. Saabudes võttis meid vastu Münsteri ülikooli sporditegevuse üks eestvedajatest Jörg Verhoeven, kes meid paariks tunniks külalistemajja puhkama viis. Mõne tunni pärast saime uuesti kõik kokku, et vanalinna vaatamisväärsusi kaeda. Õhtul is tusime k a veidik e ühes Mü nsteri t udengit e populaarsemas pubis, aga kaua seal ei saanud olla, kuna väsimus oli peal ja oli vaja järgmiseks päevaks ka korralikult välja puhata. 30. novembril võistlesime meie võrkpalli alagrupimängudel. Kokku oli meil siis 3 mängu ning edasi pääsesime 2. kohalt. Õhtul pärast mänge läksime söögikohta, kus mõnusalt kõhud praadi täis sõime ning hiljem sai ka turniiri peol tantsitud.

Järgmine päev olid meil jällegi mängud. Seekord mängisime ainult 2 mängu, millest ühe võitsime ja teise kaotasime. Kahjuks punktide vahega ei pääsenud me enam edasi. Lõpuks jäi meil u 6-7. koht 60st võistkonnast. Kui laupäevased mängud läbi olid, siis hakkasime jala kesklinna poole minema. Rasked spordikotid seljas, otsisime esimese asjana mõnusat söögikohta, kus peatust teha. Pärast võtsime endale ka aja, et linna peal ringi vaadata ning suveniire osta. Kui väiksed poeri ngid olid tehtu d, siis suund usime tagas i oma ööbimiskohta. Kuna see oli meie viimane õhtu Saksamaal, siis läksime meie külalislahk e Jörgiga veel viimast korda koosviibimist veetma. Märkamatult oligi käes juba pühapäeva varahommik. Kell oli 4.30, kui äratuskellad karjuma hakkasid. Nii algas meie sõit Berliini lennujaama poole, kus ootas meid lennuk Tallinnasse. Minu meelest oli reis väga põnev ja lõbus. Soovitan ka teistel Münsteris ära käia! INGRID LÖÖPER RR 11/21 Saksamaal käisid võrkpalli mängimas TTK tudengitest Margit Mätlik, Ingrid Lööper, Marleen Tamme, Inna Peters, Mait Savi, Kardo Valk, Magnus Pärk, Magnus Lass ja töölähetusel kehakultuurikeskuse assistent Triin Rei. Täname meie kooli, tudengite sõitu toetati 15 000 krooniga. Ka järgnevatel aastatel on nii nais- kui meestudengid oodatud St. Nikolas Jõuluturniirist osa võtma. Palun andke oma soovist varakult teada TTK kehakultuurikeskusesse või üliõpilasesindusse.

TTK KAMMERKOORI TEGEMISED TTK kammerkoor on juba kolm aastat koos käinud ja jõudumööda ka TTK töötajatele muusikarõõmu pakkunud. 2007. aasta sügisest on koor Eesti Kooriühingu segakooride liidu liige. Detsembris osales koor Tallinna ja Tartu Jaani kirikus advendikontsertidel, lauldes koos teiste, mõnede päris nimekate sega- ja kammerkooridega, kauneid jõululaule. Tartus pidas koor oma dirigendi Marje Metsise uues kodus ka ühise jõululõuna. Kooril on plaanis augustis osa võtta V Põhja- ja Baltimaade koorifestivalist ning tahame ka iga eestlasest koorilaulja unistusena osaleda 2009. aasta üldlaulupeol. MARIA LAURSON koorivanem

VAHETUSÜLIÕPILASENA ODENSES TAANIS Tudeerisin 27. augustist uue aasta 16. jaanuarini Taanis mõnusas jalgrattalinnas Odenses Lõuna Taani Ülikoolis (University of Southern Denmark ja taani keeli Syddansk Universitet). Taani kliima on väga sarnane Eesti omaga, aga seal olid ilmad rohkem ettearvamatud - hommikul võis ilm olla täis rõõmsat päiksesära, keskpäeval selle eest suur vihmasadu, möllav tuul ja taevas hall, aga õhtul taas päiksekiired. Natuke siis võõrast ülikoolist minu silme läbi. University of Southern Denmark on üks suuremaid ülikoole Taanis. Õppimine rahvusvahelistele tudengitele toimus inglise keeles. Minu kursuse vennaskond oli kirju seal oli nii Poolast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Türgist usinaid ehitusinsenere. Ülikooli õppe süst eemi juur es me eldi sid m ulle pide vad

grupitööd ja semestriprojekt, mis oli kõigi poole aasta jooks ul õpitu d ainet ega seotu d. Õppim ine oli iseenesest lihtne, aga eksamid see-eest rasked, sest need olid inglise keeles ja põhirõhk oli iseseisval tööl. Väga oluline oli teada täpselt, mida õppejõud sinult nõuab ning palju pidi ise pusima, et lahendusi leida. Pesitsesin kesklinna lähedal Teknisk Kollegiumi neljakorruselises ühiselamus, kus mul oli päris oma tuba , ühi sköö k, wc ja du ðð. L isak s oli veel pes uma sin aru um, väi ke spo rdi saa l, tel eka tub a pi lj ar di ga , ta su ta k an uu d, v äl ig ri ll , ja lg ra tt a remontimisruum ja väike tudengite baar Larmer. Ühiselamu taga oli suur jalkaväljak, selle kõrval park, millest voolas läbi Odense jõgi. Ühika seltskond oli rahvusvaheline ja pungil igasugu huvitavaid tudengeid. Ühisköögis korraldati erinevate riikide rahvusroogade

degusteerimist ja kõik said omavahel hästi läbi. Liikumine ülikooli ja ühika vahel käis rattaga, mis tuli endale päris kähku muretseda. Rattaga sõitmine oli kõige kiirem ja odavam transpordivahend. Seepärast oli ka hetki, kui tuli miinuskraadidega, huuled villis, kooli vändata. Põikasin välismaale õppima, et ennast võõras riigis proovile panna, õppida uusi põnevaid erialaaineid ja silmaringi laiendada. Valisin University of Southern Denmarki, sest eelneva kursuse tudengid olid seda kõrgkooli kiitnud. Ei pidanud pettuma. Võõras riigis õppimine ja paljude rahvusvaheliste sõprade leidmine on igati kiiduväärt põhjus, miks üldse väljamaale minna. Soovitan teistelegi! Tiit Pikk EI-62