Noor Insener 34

NOOR INSENER nr 34 /mai 2007

TTK JA TEHNIKAÜLIKOOLI TUDENGID OSALEVAD ÜHISELT TOOTEARENDUSVÕISTLUSEL F O R M U L A S T U D E N T Formula Student on kõrgkoolide masinaehituse ja/või autotehnika tudengite meeskondade igal aastal toimuv tootearendusvõistlus Euroopas, mille korraldajateks on Suurbritannia Mehaanikainseneride Ühing - Institution of Mechanical Engineers (IMechE) koostöös Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu Society of Automotive Engineers (SAE) ja Rahvusvahelise Elektriinseneride Ühinguga Institution of Electrical Engineers (IEE). Euroopas on Formula Student võistlus tuntud alates aastast 2001. Võistlus on alguse saanud USAst, kus see kannab Formula SAE nime ja on toimunud 1981. aastast. Sarnane võistlus toimub ka Austraalias nime all Formula Australia. Tootearendusvõistlus Formula Student tähendab väikese üheistmelise võistlusauto projekteerimist, ehitamist ja hiljem auto tutvustamist, sellega erinevate katsete läbimist ning võidusõitmist ringrajal. Projektis osalemine annab tudengile reaalse kogemuse auto projekteerimises, valmistamises ja tutvustab noorele insenerile autotööstuse majanduslikku poolt. Lisaks arendab intensiivne töö ühise eesmärgi nimel ka tudengite suhtlemisoskust, vastutustunnet, oma aja planeerimist, ning palju muid edukale insenerile vajalikke oskusi.

Formula Student võistlus koosneb auto konstruktsiooni tutvustusest ja võidusõidust Eestis hakkas Formula Studenti idee levima 2005. a algusest, mil TTÜ autotehnika eriala tudeng Sten Soomlais tutvustas Formula Studenti olemust mootorispordi seminaril TTKs. Samal aastal valmis juba ka kaks lõputööd Formula Studenti teemadel. Üheks tööks oli prototüübi raami projekteerimine, mille autoriks oli TTK autotehnika eriala tudeng Villu Salin ja teiseks prototüübi liikumise dünaamika analüüs, mille autoriks oli TTÜ transporditehnika eriala tudeng Kaido Anijärv. 2006. a käivitus TTÜ reaalkonstrueerimise ja transporditehnika eriala tudengite Formula Studenti alase praktilise konstrueerimise võistlus. 2006. a valmis TTÜ tudengi Sten Soomlaisi lõputöö Formula Student prototüübi vedrustuse alal.

TTÜ konstrueerimise võistluse töid TTK/TTÜ ühismeeskonna loomine toimus 2006. a sügisel, mil ettevõtlikud õppejõud Janek Luppin ja Risto Kõiv organiseerisid esimese kokkusaamise asjast huvitunud tudengitele. Esimesel kohtumisel olnud suur tudengite hulk kahanes kiirelt ja alles jäid ainult asjast tõsiselt huvitunud, kes ka praegu moodustavad meeskonna tuumiku. TTK ridadest on pärit Karl Saks, Aivar Milvaste, Ruben Lend, Jaan Hokkonen ja Karo Käärik ning Tallinna Tehnikaülikoolist Indrek Karro, Martin Harak, Mikk Ohakas ja Rivo Öpik Lisaks projekteerimistööle on koos käidud erinevates laborites, kohtumas konkureeriva meeskonnaga Helsingi Polütehnikumis Stadia, hobikardiga sõitmas ja muidugi ka korralistel koosolekutel, mis toimuvad TTK autotehnika õppetooli ruumides.

Helsingi Polütehnikumi meeskonna külastus ja praktilise modelleerimise algus: raami puitmudeli abil sõitja asendi määramine 2007. a juulis on meeskonnal plaanis osaleda Inglismaal Formula Student lõppvõistlusel klassis III, mis eeldab virtuaalse vormeli prototüübi tutvustamist. Praktiline vormeli ehitamine algab pärast seda 2007. a sügisel eesmärgina osaleda juba valmis autoga 2008. a suvel klassis I. Praeguseks hetkeks on vormelist juba valminud raami CAD mudel, puidust prooviraam, et oleks ka võimalik autot reaalselt tunnetada ja selle järgi vajadusel viia sisse muutuseid CAD mudelisse. Katsetatud on vormeli eesotsas paikneva lööki summutava elemendi dünaamilisi omadusi. Paika on pandud vedrustuse kinemaatilised näitajad, mille alusel on peatselt valmimas vedrustuse komponentide CAD mudelid. Valitud on mootor ja jõuülekanne ning teostatud vormeli dünaamilise suutlikkuse analüüs. Hoovõtuajaks 0-100km/h on ca 110 hj-se Yamaha 600 cm3-lise mootoriga ca 250 kg kaaluval vormelil modelleeritud 4,65s, mis on autotehnikaga seotud inimestele vägagi entusiastlik näitaja. Samas on meeskond harjutatud ka teist väga tähtsat võistluse komponenti, ehk enda projekti esitlemist, mida tehti siis TTK korraldatud kevadisel järjekordsel mootorispordi seminaril 2007.

NOOR INSENER nr 34 /mai 2007

EHITUSTEADUSKOND KÄIS ÕPPEREISIL VIRUMAAL

23. 03. 2007 startis kaks bussitäit inimesi ehitusteaduskonnast, et kahe päeva jooksul külastada erialaga seotud objekte ja osaleda ehitusseminaril Narva-Jõesuus. Peagi jõuti Kunda lähedale Aeroci tehasesse, mis on välja kasvanud 1991. a alguse saanud Eesti erakapitalil põhinevast ettevõtete grupist. 1995. a alustati Soomes valmistatavate poorbetoontoodete maaletoomisega ja alates 1997. a ollakse ka Peterburi lähistel töötava poorbetoontoodete tehase ainuesindajaks Eestis. 2000. a hakati rajama uusi tootmishooneid Kunda lähistele ning alates 2002. a kevadsuvest on selle tehase poorbetoontooted saadaval nii Eestis kui mitmel pool välisriikides. Poorbetoontooteid iseloomustab kergus ja tugevus, sest lisaks põhitoorainetele, milleks on tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv, koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Aeroc AS saab põhitoorained tehase vahetust lähedusest – tsement tuleb Kundast, lubi Rakkest ning liiv Toolse liivakarjäärist. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse valmistamistehnoloogia koosmõjus saavutatud toodete mahukaalu ning survetugevuse suhte näitajad on maailma selle ala absoluutses tipus. Selle õpetliku ehitusmaterjalitunni järel sõitsime Jõhvi lähedale Viru vangla ehitusele. Objekti peatöövõtja on AS Merko. Kui laagervanglad soodustavad vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele justkui kuritegevuse ülikoolid, siis kambersüsteemiga vanglates on vangide omavaheline suhtlus piiratud. Viru vangla peaks avatama 2008. a. Vangla kogumaksumus on 1,2 miljardit krooni. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ja seda hakatakse valvama peamiselt vanglapiiretele paigutatava elektroonilise valve abil. Kokku tuleb Viru vanglasse 1000 kohta kinnipeetavatele, lisaks 75-kohaline avavangla ja 150-kohaline arestimaja. Õpetlikele ekskursioonidele järgnes seminar NarvaJõesuus hotellis Liivarand. OÜ Ettevõtluse Arengu Agentuuri juhatuse liige Illar Kaasik rääkis kinnisvaraarendusest IdaVirumaal, mis käib nüüd pärast mõningat hoovõttu täie hooga. Kaubanduspindu on lisandunud kui seeni pärast vihma, kasv jätkub ilmselt ka järgmiste aastate jooksul. Ida-Virumaasse investeeritakse juba miljardeid, suurem osa sellest läheb just kinnisvaraarendusse. Ärimehed eelistavad oma kaubanduskeskused ehitada Jõhvi ja Narva. Tulevane atraktiivne piirkond jääb kõik Tallinn-Narva trassi äärde. Nii nagu Tallinna, Tartu ja Pärnu linna ümbritsevates valdades, koguvad ka Ida-Virumaa suuremate linnade ümber üha suuremat populaarsust elurajoonide arendused. Kinnisvara-arendajale peab maatükk olema kõigepealt perspektiivses piirkonnas – sellises, kuhu inimesed tahaksid elama asuda. Kui kohalikel omavalitsustel on piisavalt võimalusi infrastruktuuride arendamiseks, saavad nad kohale meelitada rohkem investoreid, kes oleksid huvitatud piirkonna arendamisest. Celander Ehitus OÜ juhatuse liige Urmas Piirsoo rääkis koostööst kinnisvara-arendajatega ja valminud hoonetest. Selles kiirelt arenevas firmas töötab palju TTK lõpetanuid ja ka vanemate kursuse üliõpilasi. Seni on tegeldud peamiselt kultuuriajalooliselt väärtuslike hoonete taastamise ja ümberkujundamisega, millele 2003. a on lisandunud keskmise

suurusega ehitusprojektide peatöövõtt, projektijuhtimine ning nõustamine objektide rahastamisel. Praegu on firmal tööd laialt, küsimusele, kui kaua võib ehitusbuum jätkuda, ei oska aga ilmselt keegi vastata. Ehitusteaduskonna dekaani abi Peeter Maimik küsiski, kas keegi suudaks vastata, kui palju, mida ja kellele praegu Eestis ehitatakse, kellel ja milleks neid ehitatavaid hooneid tegelikult vaja läheb ning kui kaua hooned oma funktsioone suudavad täita? On vaid üksikuid näiteid sellest, kuidas asumite rajamist võetakse perspektiivitundega, juba olemasolevate ja tulevaste elanike elukaart ning selle kaare kulgemise käigus toimuvaid vajaduste muutusi arvestades. Eestis peaks ehituspoliitika kujundamisel tingimata arvestama ka seda, et meie elanikkonna keskmine vanus kasvab kiiresti, lapsi ei sünni nii palju, et võiksime tõdeda, et jah, oleme jätkusuutlikud. Kuidas riik ning omavalitsused peaksid kahanevat, vananevat, urbaniseeruvat elanikkonda silmas pidades käituma? Ehitusbuumi tagantpiitsutajad on suunanud oma pilgud eelkõige nooremale põlvkonnale, kõigile vanusegruppidele turvalise elukeskkonna loomine ei tundu olevat eesmärgiks. Ometi võiksid erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide vajadusi üheskoos arutada riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajad, projekteerijad, ehitajad, liikluskorraldajad, tervishoiutöötajad, hoolekandespetsialistid, kultuuri ja kehakultuuri asjatundjad. Jääbki vaid retooriliselt küsida, millal jõuame olukorrani, kus ehitades ei unistata mitte kinnisvara edasimüümisest ning kiirtuludest, vaid ühiskonnast, kus kõigil oleks hea, tervislik ja turvaline elada. Elmar Rattasepp rääkis arendaja, projekteerija, ehitaja ja omaniku vahelistest suhetest, probleemidest ehitustegevuse ajal ja sellele järgneval ajajärgul ja ka garantiiajal. Ehitustegevust ei tohiks alustada eskiisprojekti alusel. Vaja on lahti kirjutada konstruktsioonid, sõlmed, tehnilised lahendused, et ära hoida hilisemaid lahkhelisid ja probleeme. Korrektne ehitustegevus – see on vastutus ja insenerilik mõtlemine. Laupäeva hommikupoolikul käidi Narva linnuses. Koos teisele poole Narva jõge jääva Jaanilinna ehk Ivangorodi kindlusega moodustab Narva kindlus võimsa arhitektuurilise ansambli. Narvast suunduti Kohtla-Nõmmele, kus ligi kaks tundi tutvuti põlevkivi kaevandamisega. Kohtlas on kaevandusmuuseumi käigud maa all 78 m, endise kaevanduse sügavaimas osas 30 meetri sügavusel. Kaevandus rajati 1937. a, põlevkivi rikastamiseks kasutati põhiliselt naiste käsitsitööd kuni kaevanduse eksisteerimise lõpuni. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla kaevandus põlevkivi umbes 50 miljonit tonni. Nüüd on kaevanduskäigud muutunud huvitavaks ekskursiooniobjektiks, mida aastas külastab ligi 30 000 inimest. Tutvusime rohkem kui 1,5 pikkuses allmaakäikude labürindis kaevurite tööpaikade ja töötava maa-aluse tehnikaga, mis üldiselt seisab, kuid pandi tööle just meie tarvis. Muidugi jääb kõigile meelde sõit maa-aluse kaevurirongiga, mille juhi üks signaal tähistas liikumahakkamist, kaks – peatust. Tagasi Tallinna jõudes võisime tõdeda õppereis õnnestus. PEETER MAIMIK ehitusteatuskonna dekaani abi

Tudengeid võlub projekti juures ka see, et Formula Studentiga tegeledes on võimalik käia välismaal ja pista oma jalg tõsise autospordi ukse vahele. Projektis osalemist saab mainida ka tõsise erialase kogemusena oma CVs. KARO KÄÄRIK TTK autotehnika eriala tudeng JANEK LUPPIN TTK ja TTÜ autotehnika eriala õppejõud Allikad ja kontaktid: www.formulastudent.com [email protected]

Uut majanduse sihiseadmises Kui veel aastal 2000 räägiti läänes kvaliteedist kui tähtsaimast majandusedu tagatisest, siis Jaapanis tõsteti esikohale juba uute toodete väljamõtlemine ja sealtkaudu turu loomine. Nüüd kurdetakse loomemajanduse konverentsidel mitmepealise idamaise lohe üle, mis ähvardab läänt – kõigepealt odava tööka tööjõu suure hulgaga. On märgatav, et näiteks allettevõtlus rändab Rootsist, Inglismaalt ja Soomest meile. On vaid aja küsimus, millal lihtne pulgatreimine ja traadiotste kokkukeeramine kui allettevõtlus siit edasi itta läheb. Tuleb tulipunkti võtta omatoodang, eriti tehnikaintelligentsi koolituses, kes toimib tuleviku Eestis Veebruaris kogunes Belgia Kortrijki WestVlaaderen'i Tehnikakõrgkooli 120 üliõpilast Euroopast osalema kahenädalases intensiivprogrammis (IP). Osalesime seal üheksa TTK mehaanikateaduskonna üliõpilasega ja kahe õppejõuga – Janis Piiritalo ja allakirjutanu, konsultantidena üliõpilastöödes. IP toimis selliselt, et hommikul oli neli tundi loenguid tootearenduse ja loova töö tehnika, sealhulgas ka maailmas kiirelt leviva Leiutava Probleemilahenduse TRIZ, osas. Päeva teisel poolel toimus arendustöö tööstuselt esitatud konkreetsete probleemide kallal, kusjuures iga probleemi lahendamiseks oli kokku pandud rahvusvaheline meeskond 4-6 üliõpilasest. Igas meeskonnas osales mitme rahvuse esindajaid Soomest, Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist, Madalmaadest, Türgist, Belgiast jm. Probleemide püstitamise juures osalesid tööstusettevõtete esindajad. Toimus vahearutelusid ja tööd pidid valmima kahe nädala jooksul. Huvitavamatest töödest, milles meie üliõpilased osalesid.

Kolmandaks Elektrikomponentide kapi jahutustingimuste parandamine, kusjuures seade asus tolmuses ruumis ja jahutusõhku väljapoolt võtta ei saanud. Leiti teravmeelne lahendus ainsa vaba pinna – ukse – sisemise gofreeritud ribistuse tegemise ja seestpoolt ventileerimisega. Lahendus kui edukaim protsessilahendus sai ühe auhinna kahest. Teine auhind oli edukaima toote väljatöötamine. Ekskursioonil käidi kolmes ettevõttes. Tähelepanuväärseim oli konstrueerimise ja disainiga tegeleva rahvusvaheliselt tuntud firma CREAX külastus. Noor kollektiiv tegeleb täielikult TRIZi metoodikal asjade väljamõtlemisega, st leiutamisega. Firmal läheb hästi, tellimusi on palju, ehitatakse hoonele laiendust ja kavatsetakse enam inimesi tööle võtta. Ühtlasi arendatakse TRIZi metoodikat, publitseeritakse TRIZi alast kirjandust, mis ka meie raamatukokku on jõudnud. Mees CREAXist pidas ka IP koolituses loengu TRIZist. CREAXis on välja mõeldud hulgaliselt kavalaid lahendusi, mida meile demonstreeriti. Kokkuvõttes saime, nii meie, kui ka üliõpilased, silmaringi avardavaid teadmisi ja kogemusi eriti kaasaegsete probleemilahendusmeetodite osas, huvipakkuvaid kontakte. Pakuti, et meie siin korraldaks ühel aastal sellise rahvusvahelise IP ürituse. Siia kanti tuldaks meeleldi.

Esiteks Kudumismasina niieteraami, mis teeb masinas 1000 kaksikkäiku minutis, kergendamine, et vähendada väsimuspurunemist. Probleem oli küllalt raske, kuna sellised masinad on ju saja aasta jooksul küllaltki hästi välja arendatud. Käisime ka tehases vahetult masinatega tutvumas. Siiski sai välja pakutud alumiiniumprofiilist tala paindele võrdvastupidavaks “kurgikujuliseks” tegemine klassikalise tugevusõpetuse alusel, välja puurides osa materjali vähekoormatud otsatsoonidest.

Tuleb teavitada, et kui 60ndail oli majanduses põhiprobleemiks tootlikkuse kasvatamine, sest turg ei olnud veel küllastunud, siis 70ndail nihkus esiplaanile turundus ja turu-uuring, 80ndail kvaliteet, 90ndail isiksusekeskne tootekonstruktsioon ja meeskonnatöö, siis 21. sajandil on tulipunktis uute toodete väljamõtlemine ja leiutamine kasvõi ajutisegi edu saavutamiseks ida ees, sealtkaudu oma niši ja turu loomine. Meie väike riik evib ajupotentsiaali ja paindlikkust konkurentsis püsimaks, kui leiutustehnikat ja loovat probleemilahendust teadlikult õpime ja julgelt kasutame. Soomlased olevat just Luovan Työn Tekniikka varase kasutamisega oma tegemisjulgust ja edu saavutanud, arvab psühholoogiateadlane Anti Kidron.

Teiseks Philipsi luksusliku teleri esipaneeli täiendamine. Näiteks oli üheks probleemiks ebaühtlusega

TIIT TIIDEMANN Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna prof, PhD

21. märtsil toimus TTK aulas infopäev, mis koosnes loengutest ja instrumentide demonstratsioonist. Kuulamas käisid tudengid ja õppejõud TTKst ning külalised. Firma Leica oli üles seadnud neli instrumenti, millega sai hiljem lähemalt tutvuda. Firma toodetest rääkis taanlane Flemming Lopdrup. Kuna loeng ja slideshow olid inglise keeles, siis Toivo Martinson kommenteeris ja tõlkis osaliselt. Põhjalik Leica toodete tutvustus sisaldas võrdlusi ja testide tulemusi, mida on läbinud nende toomisesolevad instrumendid. Loengust ei jäänud kõrvu kõlama ühtegi miinust, mis nende aparaatidel või programmidel võiks olla. Kui kõik on nii korrektselt valmis tehtud, kas siis on võimalik kuhugi edasi areneda? Firma väljapanekus avaldas muljet Leica HDS laserskänner, mis infopäeva vältel skaneeris aulat ja tegi sellest 3D kujutise skänneriga ühendatud sülearvutisse. Tudengitele oli muidugi meeltmööda võimalus kallitele instrumentidele näpp külge panna, geodeesiatudengid proovisidki mõõtmisi kõrgtäpse digitaalnivelliiri ja koodlatiga. Teisena kõneles teedegeodeesiast AS Teede REV-2 peatehnoloog Olev Raid, kes elavalt ilmestas näidetega geodeetiliste instrumentide vajalikkust teedeehituses. Tema esinemises mängis rolli pikaajaline erialane töökogemus. Olev Raid innustas teedeehituse tudengeid hoolsalt õppima, sest teeehitusfirmad vajavad haritud ja mitmekülgsete (ka geodeesiaalaste) teadmiste-oskustega insenere. Viimasena pidas Martin Tooma lühikese tutvustuse firmast Hectare. Kiirelt areneva ettevõtte kollektiiv on noor, seega on

lõpetajatel lihtsam sinna tööle asuda, sest eabarjäär ei ole takistuseks. Ta kutsus tudengeid firma kollektiivi, kas siis tööle asudes või läbimaks vajalikke praktikatunde. Ettekanne oli küll liialt lühike, aga siiski tekkis huvi areneva ettevõtte vastu. Kes ei tahaks töötada kasutades uusimat tehnikat ja töövahendeid? Firma Leica esindajate loengust järeldus nagu tavaliselt, et igaüks on omas kinni ja mis mina teen on ainuõige ja korrektne. Järgmiselt infopäevalt ootaksin enam esinejaid instrumentide tootjatelt või firmadelt, kes tutvustaksid oma töövahendeid, töövõtteid, kollektiive ja traditsioone. MARGIT MÄTLIK GI-21

05.02-16.02.07 toimus innovatsioonialane koolitusprojekt Belgias, millest võtsid osa 3. ja 4. kursuse mehaanikateaduskonna tudengid koos Eesti korraldajate Tiit Tiidemanni ja Janis Piiritaloga. Viimaselt kursuselt: Andris Talvar, Rein Volt, Harry Väljak, Indrek Viik ja Märt Liivik ning kolmandalt Märt Raaga, Tiit Viet, Ain Pennaste ja Ragnar Kuusk. Projekti rahastas Euroopa Liit mõttega kasutada veel värskete tudengite peanuppu lahendamaks reaalseid probleeme, mis antud firmas tekkinud olid. Projektis osales 120 tudengit üle Euroopa. Õppetöö oli väga intensiivne, kuna teha oli palju ja aeg piiratud. Hommikuti toimusid loengud õppejõududega eri riikidest, huvitavamad projekti juhtimine, ideede genereerimine ja efektiivse meeskonnatöö organiseerimine. Pealelõunal töötasime rahvusvahelistes gruppides, mis moodustusid erinevatest rahvustest tudengitest, seda selleks, et praktiseeritaks rohkem tehnilist inglise keelt. Gruppe oli kokku 20 ja igal grupil oli oma projekt, mis esitati kindla firma poolt. Koolipäev kestis tavaliselt kella seitsmeni, pärast saime tutvuda linnaga, kohtuda Kortrijki

IN MEMORIAM

häiriv pilu plastraamide vahel. Pakutud lahenduse ütles ette TRIZi võte “tee vastupidi”– kui pilu kitsamaks teha ei õnnestu, teeme hoopis laiemaks. See sobis silmale vaatamiseks ja tehnoloogiliselt küll.

ÜLIÕPILASED BELGIA IP PROJEKTIST GEODEETILISED INSTRUMENDID TEKITASID PÕNEVUST

Raami ja katmiku CAD mudelid

TULIPUNKTIS ON TOOTELOOME

linnapeaga ja võtta osa erinevatest üritustest, mis meie tarvis korraldatud oli. Tänu sellele projektile oleme suure kogemuse- ja keelepraktika võrra rikkamad ning tutvusime sootuks teistsuguse õppemeetodiga, mis oli äärmiselt huvitav ja erinev, kui senimaani harjunud järgima. Teistele tudengitele soovitame kindlasti rahvusvahelistest projektidest osa võtta kui vähegi võimalik, kuna selline kogemus tuleb kasuks reaalses elus. Projektis osalenud üliõpilased

OSVALD KUKK 28.07.1921–05.04.2007 Pärast rasket haigust lahkus teenekas koolimees Osvald Kukk. Osvald Kukk sündis Jäneda lähedal Läpi külas 28. juulil 1921. aastal väiketalupidaja perekonnas. Esimese koolitarkuse omandas Läpi 4-klassilises koolis ja Raudla algkoolis. Kooliteed tuli mõõta jalgsi iga päev, kevadel-sügisel üle põldude 3,5 km, talvel ringiga 6 km. Kodutalus tuli läbida kõik seisused karjapoisist põllumeheni. 16-aastaselt siirdus Osvald Tallinna. Õppis autoasjandust ja metallitööd, töötas Tallinna metalliettevõtetes treialina. Suurest sõjast jäid mälestuseks tõsised vintsutused tööpataljonis, haavatasaamine, 13 operatsiooni ja võitlus elu nimel Siberi haiglas surijate palatis. Füüsilise tööga karastunud organism ja raudne tahe võitsid. Isiklikust toimikust on lugeda, et Osvald Kukk määrati Kõrgema- ja Keskerihariduse Komitee esimehe käskkirjaga Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi direktoriks 24. veebruaril 1964. Seda Eesti suurimat tehnikumi juhtis Osvald Kukk kuni 1983. aasta septembrini, mil temast sai pensionär ja ta hakkas juhtima tehnikumi kaugõppeosakonda. 1992. aastal reorganiseeriti tehnikum Tallinna Kõrgemaks Tehnikakooliks ja Osvald Kukest sai kõrgkooli kaugõppeosakonna juhataja. Seda tööd tegi ta kuni 1998. a suveni, mil siirdus lõplikult vanaduspuhkusele. Direktoriks oldud 19 aasta jooksul sai tehnikumist mitte ainult Eesti, vaid ka NSV Liidu ulatuses tunnustatud õppeasutus. Selle kinnituseks oli viis üleliidulist autasu. Nende aastate jooksul paranes oluliselt kooli materiaalne baas (valmisid uued õppetöökojad, võimla, ühiselamu). Märkimisväärseid tulemusi saavutas koolipere loometöö alal. Laialdase tunntuse osaliseks said kooli konstrueerimisbüroos kavandatud ja kooli töökodades ehitatud õppekabinetid SIMOS. Neid kabinette eksponeeriti Moskvas, Norras, Saksamaal, Mehhikos ja Aafrika mandril. Kõiges selles oli suur osa direktor Osvald Kukel, kes oskas kooli koondada palju entusiastlikke, teotahtelisi töötajaid, kelle loomingulisi ideid ta agaralt toetas. Osvald Kukk oli juht, kes ei kartnud vastutust, kes alati seisis oma kooli õpilaste ja töötajate eest. „Seisa rinnaga elu poole,“ tavatses Osvald alati öelda. Sellest põhimõttest pidas ta ise kinni kuni oma lahkumishetkeni. Hüvasti direktor, kolleeg, sõber! Kolleegid endisest Ehitus- ja Mehaanikatehnikumist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist

AUSTRIAS ALTERNATIIVKÜTUSEID UURIMAS 18.-31.03.2007 toimus juba kolmandat korda rahvusvaheline Socrates Erasmuse intensiivprogamm „New Fuels and Drive Systems in Vehicles“. Seekordseks toimumispaigaks oli Austria Kapfenbergi linnakese FH Joanneumi ülikool. Esindatud olid Eesti, Soome, Belgia, Poola, Austria, Portugali ja Kreeka kõrgkoolid. Üliõpilasi oli igast riigist 5-10, õppejõudusid ja firmade esindajaid samuti kümne ringis. Eestit oli esindamas TTK autotehnika õppekavalt Taavi Strepaitis, Artur Jepišov, Meelis Randmäe ja Karo Käärik, mehaanikateaduskonnast Argo Bogdanov ning esimesed kolm päeva ka transporditeaduskonna dekaani abi Marju Viitmann kui selle projekti TTK-poolne koordinaator. Sissejuhatuseks tutvustati FH Joanneumi ülikooli ja räägiti, mida on oodata järgnevad kaks nädalat. Seejärel oli üliõpilaste kord esitleda oma koduülikoolis ettevalmistatud presentatsiooni, mis hõlmas enda ja kooli tutvustust ning viie alternatiivkütuse võimalikku kasutamist kodumaal. Presentatsioone hindasid õppejõud. Programm oli koostatud väga intensiivselt. Päevad olid sisustatud hommikust õhtuni. Kahest nädalast oli eraldatud 2 päeva tehaste külastuseks. Esimene oli bussi- ja trammipark Viinis, ning teine autode koostetehas Magnar Steyr Grazis. Sügavama mulje jättis koostetehas, kust voorisid välja Chrysler 300c ning Grand Voyager, Jeep Commander, Saab 9-3 cabrio ja BMW X3. Üks päev oli matkamiseks looduses, meie aga otsustasime ise korraldada retke mägedesse. Kuna meil soovitati vatijoped ja kindad koju jätta ilusa ilma tõttu, siis ronisimegi nagu pariisi suvitajad tossudega 50 cm paksuses lumes. Keegi viga ei saanud! Seminaril räägiti väga laialdaselt alternatiivkütuste temaatikast, alates tootmisest kuni turustamiseni välja. Loenguid kandsid ette erinevate riikide õppejõud ja tehaste esindajad, seega oli väga erinevate tulevikuvisioonidega ettekandeid. Esitlustele, mis olid

huvitavalt tehtud ja hästi ette kantud, järgnes enamasti elav diskusioon õpilastelt. Lühikese öö tõttu tuli saalis ette ka olukordi, kus tukuti riikide kaupa, siis oli hea eristada, kes kus riigist oli (õppejõud ka!). Paljud teemad kattusid autotehnika õppeprogrammiga, näiteks Mihkel Naamsi mootorikütuste tootmise algtõed ja Janek Luppini käsitletud „Jõuülekanded ja Alusvanker“ jõuülekannete osa. Ööbisime noorte ja perede hostelis pea kahetunnise jalutuskäigu kaugusel koolist (hommikul ja õhtul viidi bussiga). Hostel oli looduslikult ilusas ja rahulikus kohas mägede keskel, liigagi rahulik korraliku üliõpilase öö-elu arvestades. Linna ööklubid avati reedel, laupäevaks saadi elu sisse ja suleti pühapäeva varahommikul, mis oli meile jällegi harjumatu. Teised päevad nädalas võis õhtul tühje tänavaid imetleda. Aga meid see ei seganud, sest siiski õnnestus mõnedel õhtutel hostelile n-ö „elu sisse puhuda” ja siis said ka võõramaalased teada, kuidas maitseb „Eesti vesi-ilma mullideta”. Programmi lõppedes oli kogunenud hulk materjali nii paberikandjal kui peas. Kuigi põhilise aja toimusid ettekanded, jätsid sügavama mulje ikkagi tehased. Seminaril osalemise eest said kõik üliõpilased 5 ECTS ainepunkti, mida tõestasid ka antud sertifikaadid. Lõpetuseks öeldi, et soomlased tõid külma ilma ja belglased laulavad liiga palju, eestlased pidid aga rahulikud olema... Jäime kõik seminariga rahule, kuna seltskond oli lõbus, Austria maastik ilus ja samuti saime palju kasulikke erialaseid teadmisi koju kaasa. Järgmise aasta seminar toimub Radomi ülikoolis Poolas, millest on võimalus osa võtta praegustel 2. kursuse tudengitel.

TAAVI STREPAITIS KARO KÄÄRIK transporditeaduskonna 3. kursuse üliõpilased

NOOR INSENER nr 34 /mai 2007

PRAKTIKAT SAAB KA VÄLISRIIGIS LÄBIDA Seniste Euroopa hariduskoostööprogrammide Socrates, Leonardo da Vinci, E-õpe ja Europass alusel käivitati 2007. a alguses uuendatud kujul Euroopa elukestva õppe programm (LLP – Lifelong Learning Programme). Programm on ajavahemikus 2007. a algusest kuni 2013. a lõpuni avatud kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele, EL kandidaatriik Türgile ning Euroopa Majandusühenduse liikmetele – Islandile, Norrale ja Liechtensteinile. Elukestva õppe programmil on mitu üllast eesmärki: toetada Euroopa elukestva õppe ruumi loomist; aidata kaasa kvaliteetse elukestva õppe arengule ning parandada selle võimaluste kvaliteeti, huvipakkuvust ja kättesaadavust. Programm jaguneb nelja valdkonda: Comenius (üldharidus), Leonardo da Vinci (kutseõpe ja jätkuõpe), Grundtvig (täiskasvanuharidus) ja Erasmus (kõrgharidus). TTK on alates 1998. a aktiivselt osalenud Erasmus programmis, mille raames on toetusstipendiume makstud väliskõrgkoolis vahetusüliõpilasena tudeerinud tudengitele. Erasmus jätkub uue elukestva õppe programmi raames laias laastus samal kujul kui varem. Vastav programm pakub tudengitele jätkuvalt võimalust välismaal vahetusüliõpilasena õppida, uuendusena on lisandunud ka praktikate läbimise võimalus välisettevõttes. Aasta-aastalt on kasvanud TTK tudengite huvi programmi vastu ning vastavalt sellele on pidevalt suurenenud ka väliskõrgkoolidesse vahetusüliõpilasena õppima minevate tudengite arv. Kui seni oli tudengitel Erasmust võimalik kasutada peamiselt õpirändeks, siis alates 2007. a saab vastava programmi egiidi all minna ka välismaale erialasele praktikale. Enne seda oli võimaluseks välismaale praktikale saada, kandideerides Leonardo da Vinci stipendiumile, kuid stipendiumi saamine nõudis palju tööd, aega ja vaeva! 2007. a sügisest on aga tudengitel tekkinud suurepärane võimalus välismaale praktikale saada palju vähema vaevaga! Toetusstipendiume välispraktikateks makstakse kõrgkoolide tudengitele nüüd Erasmus programmi alt. Mille poolest on kandideerimine lihtsam? Praktikale võib minna nii grupiti kui individuaalselt, projekti kirjutada ei ole vaja. Eeltöö selleks on TTK poolt juba ära tehtud – on tellitud stipendiumikohad väljaminevatele praktikantidele. Tudeng ei pea tegema muud, kui esitama välissuhete juhile sooviavalduse praktikale mineku kohta.

Praktikakohad kindlustab siinkohal teaduskond koostöölepingute alusel välisettevõtetega. Tudengil tuleb vaid teaduskonna esindaja abiga leida sobiv ettevõte. Kui võrrelda Erasmus õpirände ja praktika toetusstipendiume, siis praktikaperioodi stipendiumid on suuremad. Praktikale võib minna minimaalselt kolmeks kuuks ja maksimaalselt terveks õppeaastaks. Samuti on võimalik minna kombineeritud õpirändesse, mis tähendab, et välismaal viibitud perioodi raames on võimalik osa aega õppida ja osa perioodist praktikal osaleda. TTK üliõpilastele on see suurepärane võimalus rahvusvahelise õpikogemuse omandamiseks. Meie kõrgkooli õppekavad näevad ette erialaseid ettevõttepraktikaid. Miks mitte minna praktilisi töökogemusi omandama mõnda välisriiki?! Eriti, kui seda ka rahaliselt toetatakse. Erialaste kogemuste omandamine rahvusvahelises keskkonnas tuleb kasuks kõigile. Õpinguperioodi välismaal peaks tudengiks olemise ajal igaüks vähemalt korra läbi tegema. Selle aja jooksul saab ennast proovile panna ja kindlasti õpib igaüks end hoopis uuest küljest ja paremini tundma. Seni ei ole ma kohanud ühtki tudengit, kes välismaal veedetud Erasmus aega kahetseks. Vastupidi, üliõpilased, kes on välisriiki õppima/praktikale läinud, tulevad tagasi hoopis küpsemate isiksustena ja mis peamine õnnelikena! Tutvused, mis välismaal viibitud aja jooksul omandatakse, on asendamatud ja kogemused, mida sealt saadakse, ei ole edasiantavad. Need tuleb ise läbi elada! Kui Sul on huvi välismaal õppimise või praktikal läbimise kohta, võid külastada TTK kodulehte www.tktk.ee, kus on üleval olulisem info. Lisainfot saad ka aadressil: www.archimedes.ee. Kõige parem on aga läbi astuda TTK välissuhete juhi juurest (ruum 109, e-mail: [email protected], tel: 666 45 56. Erasmus sooviavaldused on saadaval ka kodulehel välissuhete lingi all või siis paberkandjal välissuhete ruumis. Praktika on parim õpetaja!!! Julgust ja tuult tiibadesse kõigile!!!! VIKTORIA TOOMIK välissuhete juht

VIGURSÕIT LÄBI KUNDA LINNA Kunda linnas ja mõisa juures toimus 03.03.2007 Vigursõit 2007, mis oli järg eelmisel aastal esmakordselt toimunud üritusele. Vigursõidu korraldajad tõstsid esile ürituse nn koolitusfunktsiooni, sest libedasõidu harjutamine tõstab liiklusohutust. Teoreetiliste ja praktiliste näidete abil sooviti tõsta publiku teadlikkust talvistes oludes liiklemises. Võistlejaid oli Kundast ja mujalt üle Eesti (Tallinn, Hiiumaa, Tamsalu). Võistlus oli kolmeetapiline rallisprint – kunstlike kiirust piiravate lisaelementidega kiirusvõistlus liikluseks suletud rajal. Võistlustingimused määrati kohapeal vastavalt muutunud ilmastiku ja teeoludele. Kasutusse jäid bussijaam, Kukerpalli mägi ning etapp Kunda mõisas. Vastavalt võistlusjuhendile oli vigursõit ette nähtud algajatele sportlastele. Bussijaama katsel tuli võistlejatel aeglasel kiirusel läbida aja peale slaalom, kus iga raja koonuse puudutus lisas põhiajale 5 sekundit. Üldarvestuses I Remo Roosi FWD ajaga 16,4 ; II Ivo Valdek RWD ajaga 16,6 ; III/IV kohta jäid jagama Veiko Noorlind RWD ja Mikk Salu FWD ajaga 17,4. Kukerpalli mäel läbiti ajapeale vigurelementidega mäkketõusu rada. Üldparemusjärjestus jäi I Joosep Ausmees RWD ajaga 17,40; II Mikk Salu FWD ajaga 19,61 ja III Ivo Valdek RWD ajaga 19,63. Kunda mõisa etapile olid paigutatud mitmed kunstlikud takistused, et vältida ohtlikes kohtades suurt kiirust. Mitmed autod lõpetasid sõidu lumevallis, kaks autot said tõsisemalt kannatada. Nähtavust piiras paks udu, sidet peeti mobiiltelefonidega. Mõisas domineerisid esiveolised - I Remo Roosi ajaga 171,20; II Mikk Salu 182,0; III Markus Sanga ajaga 198,0. FWD paremusjärjestus: I Remo Roosi II Mikk Salu III Markus Sanga

KUIDAS TÖÖLKÄIMINE MÕJUTAB ÕPPETULEMUSI? Kas mäletad e-maili, mille sisu algas sõnadega: oled väsinud turbonuudlite söömisest? Kui ei, siis sa ei saanud meie küsitluse ankeeti või jätsid selle tähelepanuta. Igal juhul oli see katse meelitada sind vastama meie uuringu küsimustele, küsimustele mis puudutasid paljude tudengite jaoks väga olulist teemat. Nimelt uurisime statistika õppeaine raames TTK päevaõppe tudengite töölkäimise mõju õppetulemustele. Kui statistika õppejõud Rein Ruus andis meie kursusele ülesandeks viia läbi uurimus, tuli meie kolmeliikmelisele naiskonnale (Kai Horeb, Illariya Shkahnenko, Katri Jürimäe) mõte uurida just seda, meie meelest tudengite jaoks üliaktuaalset valdkonda. Meile tundus, et enamik tudengitest on sunnitud tööl käima ning et neil on seetõttu väga raske ülejäänutega õppetöös sammu pidada. Esimese asjana püstitasime enda uuringule eesmärgi. Kuna teema osas olime üksmeele saavutanud, tuli meil järgnevalt paika panna pidepunktid, mis seda teemat kõige paremini avada aitaksid. Leidsime, et meie uuring peaks andma vastused järgmistele küsimustele: miks tudengid tööl käivad? kas tööl käimine mõjutab õppimist kõrgkoolis? kuidas ta seda mõjutab? Edasi asusime koostama küsimustikku. Tuleb tunnistada, et see oli üpris raske ja keeruline ülesanne, sest kõik vajalik tuli kirja saada ning midagi olulist ei tohtinud kahe silma vahele jääda. Kui olime oma küsimustega valmis saanud, tekkis hirm, et kuna neid on nii palju, täpsemalt 21, siis ei viitsi äkki keegi vastata. Nii mõtlesimegi tähelepanu tõmbamiseks välja loosungi turbonuudlitest. Meie kartused olid aga asjatud – meeldiva üllatusena saime hulgaliselt tagasisidet. Täpsemalt oli ankeete isegi üle 170, kuid kuna osad neist saabusid veidi liiga hilja, koostasime statistika vaid esimese 159 kohta. Need 159 tudengit olid kõik peale ühe 29aastase tudengi vanuses 19–24. Veidi üllatavalt vastas isegi mehi naistest rohkem, nimelt 57%. Erialadest oli enim vastajaid transpordi ja logistika erialalt – 38 (kas suurimad kiirnuudlite sööjad?), järgnesid autotehnika, tehnomaterjalid ja turundus ning rakendusarhitektuur. Kõige aktiivsem oli vastamisel 2. kursus. Esimene sisuline küsimus puudutas rahulolu õppetulemustega. Selle tulemustest selgus, et rahul on oma õppetulemustega 40% vastanutest ning nii ja naa hindasid oma tulemusi 29%. Väga rahul oli 7% vastanutest ning 13% polnud üldse rahul. Küsisime ka võlgnevuste kohta. Selgus, et siin jagunevad vastajad enam-vähem pooleks: 77 tudengil oli võlgnevusi ja 82-l ei olnud. Võlgnevuste peamiste põhjustena toodi peaaegu võrdselt ära kahte äärmust: laiskust ja tööd. 10% mainis põhjusena ka probleeme õppejõuga suhtlemisel. Võlgnevused kavatsetakse likvideerida peamiselt kokkuleppel õppejõuga (34%),

konsultatsioonide ajal (30%) või vahenädalal (26%). Võlgnevuste likvideerimisel võivad tekkida takistused põhiliselt seoses aegade sobimatusega (38%) ning info puudusega (25%). 17% märkis ära ka asjaolu, et õppejõud ei pruugi üldse olla huvitatud neile järgitegemise võimaluse leidmisest. TTK tudengi põhilisteks sissetulekuallikateks on palk ja/või vanemate toetus. 83 tudengit 159-st on ka üks või mitu korda võtnud õppelaenu. Vastanud tudengitest 2/3 käib tööl. Enda teenitud rahast kulub suurim osa söögile (22%), järgnevad meelelahutus ja riided (kumbki 17%) ning üür (15%). Enamik tudengitest leiab, et tudengitel pole lihtne leida tunniplaaniga sobivat töökohta, eriti veel erialalist tööd. Tööl käivatest tudengitest tuleb tihti kooli ja töö vahel valida 30 tudengil, mõnikord peab seda tegema 34 tudengit. Õnneks pole aga suur enamus – 68% töölkäivatest tudengitest kordagi mõelnud kooli poolelijätmisele. Tulemusi kokku võttes tuli leida vastused uuringu alguses püstitatud küsimustele. Esimene küsimus oli: miks tudengid tööl käivad? Sellele küsimusele vastust leides, küsisime endalt, millele töötavad tudengid oma raha kulutavad. Siin tulid üpris sarnased tulemused kui kõigi tudengite seas, nimelt 22% sissetulekust kulub söögile ning 14% meelelahutusele ja riietele. Erinevalt kõigist tudengitest ei olnud töölkäivate tudengite edetabelis üür enam 4. kohal, vaid jagas 4.-5. kohta hobidega. Seega võib väita, et uuringu tulemustest ei saanud me kindlat kinnitust oma nägemusele, et tudengid käivad tööl peamiselt eluks hädavajaliku (söök, peavari) tagamiseks. Teine küsimus oli: kas töö mõjutab õppetulemusi? Siingi ei saanud me kindlat tõestust, et ta neid oluliselt mõjutaks. Nimelt oma tulemustega rahulolevate ja rahulolematute tudengite protsent oli täpselt sama nii töölkäijate kui mittekäijate seas (siin võtsime arvesse ka arvulisi erinevusi nende vahel). Kolmandaks huvitas meid, kuidas töö õppimist mõjutab, siin leidsime, et töö pole küll võlgnevuste peamiseks põhjuseks, kuid töötavatel tudengitel on tunduvalt vähem vaba aega, suurem väsimus ning rohkem võlgnevusi. Uuringu tulemusi kokku võttes ei leidnud me ühest kinnitust uuringu teemavalikut ajendanud seisukohale, et tudengid on sunnitud tööl käima. Pigem jäi meile mulje, et TTK tudengid on väga asjalikud ja hakkajad inimesed, kes käivad tööl eneseteostamisvajadusest ja soovist iseseisvalt elus hakkama saada. Suur tänu kõigile vastanutele! KAI HOREB LI-41

nr 34 mai 2007

RAKENDUSKÕRGHARIDUSE SUUNDUMUSED EUROOPAS Prorektorid Anne Kraav ja Enno Lend, õppetalituse juhataja Anne Rooste ja rektori nõunik Külli Lukk viibisid 21.-22.03.2007 Berliinis BaLaMa projekti lõppkonverentsil. Berliin võttis saabujad vastu vihma ja lumetormiga. Unter den Lindenil olid ehitustööd peatatud, Vabariigi Palee seisis varemetes, Alexanderplatz üles kaevatuna. 3,4 miljoni elanikuga Berliin olevat linnana pankrotis. Aga teletorn tervitas Saksamaa pealinna külalisi endiselt, Humboldti Ülikooli ees olid noored inimesed, Berliini Riigiooper kutsus esietendusele, Kurfürstendamm meelitas oma hiilgusega ja berliinlased olid avatud ja sõbralikud nagu alati. „Berliner Morgenpost“ kirjutas, et 11% Berliini ja Brandenburgi noortest on töötud, arvuliselt 55 000. Berliini Vaba Ülikooli president Dieter Lenzen on selle probleemi põhjuseid uurinud ja väidab, et ühe aasta koolilõpetajatest 2025% ei olegi võimelised edasi õppima. Kehva lugemisoskuse tõttu, mis ei ole neil lasknud koolis hästi edasi jõuda. Jean Piaget Põhikool on oma õpilastele aga välja võidelnud võimaluse käia kolmel päeval nädalas ettevõttepraktikal. Selle kooli õpilastel on päris head väljavaated pärast kooli lõpetamist ametit õppida ja ka töökoht leida. Tänu praktikale orienteeritusele. BaLaMa projekt algas 2005. a sügisel ja projektis osalenud kaheksa Euroopa riigi – Austria, Eesti, Hollandi, Iirimaa, Saksamaa, Soome, Šveitsi, Taani – rakenduskõrghariduse esindajad seadsid eesmärgiks koostada Bologna protsessi valguses rakenduskõrghariduse võrdlus, kaardistada probleemid ja raskused. Konverentsi töögrupid – haridus, avatud vastuvõtt, tööturg, uurimistöö, rahvusvahelistumine – pakkusid parimaid näiteid kõigilt projektis osalenud maadelt.

Esimene konverentsipäev algas professor Michael Stawicki (Hamburgi Rakenduskõrgkool) ettekandega Saksa rakenduskõrgharidusest. Saksamaal loodi rakenduskõrgkoolid 19691971. Praegu õpib rakenduskõrghariduses 30% saksa üliõpilastest. Rakenduskõrgkoolid on olulised tööturuga seotuse ja sellele orienteerituse tõttu. Noored aga tahavad omandada elukutset. Tööturg võtab rakenduskõrghariduse lõpetanud meelsasti vastu. Kahjuks ei ole neid piisavalt. Viimastel aastatel on rakenduskõrghariduses toimunud mitmeid muudatusi, millest tuleks esile tõsta kahte suunda: magistriõppekavade avamine ja rakendusteaduse rolli suurenemine. Saksamaal alustati magistriõppe ettevalmistusega 1998. a ja praegu läheb pärast rakenduskõrghariduse õppekava läbimist magistriõppesse 25-30% lõpetanutest. Rakenduskõrgkoolide lõpetanud siirduvad pärast õpinguid enamasti tööellu. Kuid rakenduskõrgharidusest on avatud pääs ka ülikoolide magistriõppesse ja vastupidi. Saksa ülikoolide arengus on ilmnenud mõningane vajadus läheneda rakenduskõrgharidusele, st ülikoolide väljund peaks enam vastama tööturu sisendile ja seetõttu on eesmärgiks võetud anda üha praktilisemat haridust.

Rakenduskõrgkoolides arengus domineerib ühe tihenev õppetöö ja rakendusteaduse sidustamine. Maria Cosgrove Iirimaalt rääkis rakenduskõrgkoolide rollist piirkondlikus innovatsioonis. Iirimaa on seadnud endale eesmärgiks olla teadmiste ühiskond. Ettevõtted investeerivad meelsasti tööjõu arendamisse. Haridus loob aga tootmist ja tehnoloogiaid. Õppimine töökeskkonnas e-kursuste toel on tavaline. Ja kasulik nii ettevõttele kui ka töötajatele. Teise päeva ettekannete läbiv sõnum oli, et tänapäeva Euroopas on oluline praktikale ja tööturule orienteeritud haridus, töökohtade loomine, kvalifikatsiooni andmine. Bologna protsessi eesmärk on kõrghariduse kaasajastamine ja ühtlustamine. Tähtis on vastastikune akadeemiline tunnustamine, mobiilsus - nii horisontaalne kui ka vertikaalne. Rakenduskõrgkoolidelt oodatakse tihedat seotust ettevõtetega, innovaatilisust. Haridus ja uuringud peavad olema konverteeritavad ettevõtluseks. Tulevik on ebatraditsiooniliste õppevormide päralt. Tulevik on õppimine läbi elu. Rahvusvahelistumine on ECTS ja vastastikune õpingute tunnustamine, õppejõudude ja üliõpilaste vahetus, ühisprojektid. Vajalik on Euroopa rakenduskõrgkoolide võrgustiku loomine ja hoidmine. Arutelu näitas, et vaatamata paljudele erisustele BaLaMa projektis osalenud riikide rakenduskõrghariduses on probleemid ikka ühesugused.

ANNE ROOSTE õppetalituse juhataja

4. aprillist tegutseb TTKs uue koosseisuga

ÜLIÕPILASESINDUS. Uued liikmed tegelevad praegu aktiivselt vanematelt ja kogenumatelt liikmetelt tarkuste kogumisega, ja võib kindel olla, et uus koosseis seisab meie kooli üliõpilaste eest sama vapralt kui eelkäijadki. Üliõpilasesinduse esimees: SIRJA RAUDSEPP Üliõpilasesinduse aseesimees, sotsiaaltoimkonna juht: TOOMAS VAKS Kultuuritoimkonna juht: SIGNE KIRT Sporditoimkonna juht: MIKK LELBRED Haridustoimkonna juht: NATALJA ILAVSKAJA

K EE V VA AD D PP II D DU U K Jälle kord sai ühel toredal üritusel käidud, mis toimus 12. aprillil klubis Riff. Tegemist oli TTK koolipeoga, kuhu pääses TTKst lunastatud piletiga. Peo muutis eriti meeldivaks naeratavate ja tervitavate inimeste näod, keda ammu näinud polnud, kas koolitöö või mõne muu põhjuse pärast. Tuttavate ja sõprade seltsis aja veetmise muutis veelgi mõnusamaks muusika, mille saatel sai tantsugi tehtud. Hiljem korraldati veel mänge, et testida TTKlaste kiiret taipu ja jaksu. Pidu kestis varajaste hommikutundideni. Nüüd tuleb vaid järgmist pidu oodata!!! JOHN

LOGISATIKASEMINAR TÕI PÄRNUSSE 300 LOGISTIKAHUVILIST

RWD paremusjärjestus: I Joosep Ausmees II Kaarel Noormets III Andrei Tokovenko (2006 üldarvestuse I koht) Üldine paremusjärjestus: I Remo Roosi FWD 171,2 sek. II Joosep Ausmees RWD 181,8 III Mikk Salu FWD 182,0 Esikolmikuid autasustati Vigursõidu karika ja praktiliste meenetega. Rada aitasid turvata lipnikud: TTK autonduse üliõpilased, KÜG-i õpilased, KTK liikmed, Tapa AIDSi Ennetuskeskuse tüdrukud, kiirabi ja politsei. Rajakohtunikeks olid TTK lektorid (Juhan Sein, Margus Villau, Vitali Nester, Tiit Hõlpus, Jüri Valdek) ja Ulvar Orgus Topauto Rakverest. Võistlusautod olid jagatud esi- ja tagaveoliste võistlusklassi. Võistlejate puuduse tõttu jäi ära neljarattaveoliste ja spetsiaalselt jäärajasõiduks ümberehitatud autode võistlus. Ainus kriitikat kannatav eriklassiesindaja oli TTK erijuhtimisvõtete sõiduõppeks ümberehitatud Lada 2106, mida juhtinud AT-61 üliõpilane Joosep Ausmees kandis ainsana III etapil kiivrit. JÜRI VALDEK TTK autonduse õppetooli lektor MTÜ Kunda Tehnikaklubi juhataja

ÜLIÕPILASED TAUNIVAD SUITSETAMIST Seoses kooli vahetus läheduses ja isegi majas toimuva seadusevastase tegevusega on üliõpilasesindus võtnud nõuks antud teemat käsitleda. Vastavalt tubakaseadusele peatükk 3, §18 on suitsetamine keelatud õppeasutustes ja selle piiritletud territooriumil. Esinduse ja aktiivsemate tudengite hinnangul rikutakse seda seadust nii meie kooli territooriumil kui mõningatel juhtumitel ka hoones. Eriliselt tooks välja koolihoone väikese trepikoja, mis tänu vähesele käidavusele on saanud osale õppejõududele, kooli töötajatele, kui ka kahjuks tudngitele kohaks, kus oma nikotiinisõltuvust rahuldada. Teiseks valupunktiks on võimlasse ja laboriruumidesse viivate välisuste esised kui ka peaukse esine. Kooli poolt on küll ustele kleebitud suitsetamist keelavad tähised, mis küll distsiplineerivad, kuid suitsetamist on seal jätkuvalt märgata. Üliõpilasesindus näeb probleemile lahendust suitsetamisruumi rajamises. Säärane ruum on olemas TTÜs ja seeläbi on seal lahendatud vales kohas suitsetamise probleem. Ruum peaks olema korralikult ventileeritud ja õdus, kuhu nikotiininäljas õppejõud, koolitöötaja ja eelkõige tudeng tahaks minna oma vajadusi rahuldama, selle asemel et kuritarvidada kooli territooriumi ja rikkuda nii seadust kui ka teiste inimeste tervist. Üliõpilasesindus

Mittesuitsetaja kops Võrdle suitsetaja ja mittesuitsetaja kopse!!!!! Kas saab sellise koleda kopsuga kaua hingata ja elada??? Mõtle enne kui paned suitsu ette!!!! Mõtle endale ja teistele!!! Mõtle oma tulevikule!!!!! Pildid: http://www.quitsmokinghelp.net/smokers Loe www.jahelule.ee

Suitsetaja kops

On hea tunne rääkida asjadest, mis on enda tehtud ja hästi õnnestunud. Üheks selliseks kordaläinud ürituseks saab nimetada Logistikaseminar 2007. Kokku registreerus üle 300 inimese, seega oli tegemist ühe mastaapseima logistikaalase koosviibimisega Eestis. VIII logistikaseminar toimus 20.-21. aprillil Pärnu hotellis Strand. Kirjutame kogu korraldusmeeskonna nimel, kelleks on juba algusest peale olnud kolmanda kursuse logistikatudengid. Ühise meeskonnana sai läbitud pikk teekond kümnest võimalikust teemakäsitlusest valgel paberil suurima logistikaseminarini. Otsus langes teemale „Inimkapitali hetkeseis ja võimalused.“ Aja möödudes ei tundunud hetkeseisu konstateerimine enam nii oluline ja ülesehituses keskendusime eelkõige inimressurssi arendamisele. Logistikaalane areng saab alguse haridusest ja selle kvaliteedist. Kuna leidsime, et logistikaharidus Eestis vajab edendamist, oli ka seminar suhteliselt hariduskeskne. Tõime Eestisse kogemusi naaberriikidest, eesmärgiga arendada haridust, et kõrgkoolide lõpetanutest saaksid tipptasemel juhid ja spetsialistid. Meie eesmärk oli, et teemakäsitlus ei piirdu vaid seminariga, vaid saab üritusest tõuke ja hariduse parendamisel võetakse ka reaalselt midagi ette. Seminari korraldamine on aeganõudev protsess, kuid millele hingega kaasa aidates on võimalik väga palju kogemusi ja tutvusi hankida. Kindlasti õppis korraldusmeeskond nii mõndagi enda ja kaaslaste kohta. Õpiti oma aega efektiivsemalt planeerima ning ka tähtaegade olulisus sai omal nahal järele proovitud. Seminari korraldamine andis meeskonnatöö kogemuse, mis on tänapäeva ärimaailmas kõrgelt hinnatud. Esinejad Soome esindaja Seppo Nieminen on Logy Competence OY koolitusjuht ning tema ülesandeks koolitusprogrammide käivitamine ja arendamine. Seppo haris osalejaid mitmete küsitluste tulemustega, kas teadsite, et Eesti on üks madalamate personalikuludega riik? Samuti rääkis Seppo ELA (European Logistics Association) sertifikaadist ja selle taotlemisest. Richard Myltoft esindas Lõuna-Taani Ülikooli ja tutvustas projektipõhist õppimist, mida on käinud praktiseerimas ka mitmed meie kooli tudengid. Usume, et logistikaga

seotud õppejõud võtsid sellest malli. Seejärel astus lavale Jakub Gielbaga Poolast, kes on samuti õppinud pool aastat Lõuna-Taani Ülikoolis ning tutvustas meeldejäävalt oma projekti, millega nad Taanis tegelesid. Johan Woxenius esindas Chalmersi Tehnikaülikooli ning tutvustas koostöövõimalusi ettevõtete ja kõrgkoolide vahel. Ka tema kogemused ja näpunäited peaksid leidma rakendust meie kooliski. Tarmo Virkus ning Janek Popell rääkisid põgusalt Coca-Cola HBC Eestis arendamisel olevat Tulevase Juhi programmi, mis aitab noorel tööleasujal juba varakult oma karjäärieesmärke paremini realiseerida. Steef Bouwmeester oli meie seminari kõige kaugem esineja Šveitsist. Steefi loeng tutvustas DSMi ning rääkis muutustest, mis viidi läbi firmasiseselt, et muuta tarneahel nõudlusahelaks. Steef on ka seminarijärgselt palju sõna võtnud ning soovib, et koostöö Eesti ettevõtete ja koolide vahel hakkaks toimima nagu see toimib KeskEuroopas. Sergey Lapenok tutvustas logistikahariduse murekohtasid Venemaal, milleks on samuti suur spetsialistide puudus. Esimese päeva lõpetas peasponsori TNT Eesti müügijuht Enno Aermates, kes rääkis lühidalt ja konkreetselt parimate töötajate leidmisest, väärtusest ja hoidmisest. Päeva nael – diskussioonipaneel Esmakordselt tõime seminarikavasse diskus-

sioonipaneeli, kuna koostöö arendamiseks on vaja leida ühine keel tudengite, ettevõtjate, kõrgkoolide ja haridusministeeriumi vahel. Diskussioonipaneelis osalesid Terje Villemi, Ansi Arumeel, Raines Laul ja Enno Lend. Diskussioonipaneeli teema oli logistikatudengite teadmiste vastavus tegelikele ettevõtjate vajadustele. Kõik osalejad avaldasid avamust, et logistikaharidus on muutunud väga palju ja kõrgkoolid ei jõua sammu pidada nii kiire arenguga. Ühiskond, milles me 21.sajandil elame, on infoühiskond. Aktuaalne info on logistilise konkurentsieelise võtmetegur. See, mida teadsime eile, ei oma enam homme tähtsust. Mida teha? Kasutada ära ettevõtete teadmised, tehnoloogia ja kogemused ja jagada seda kõrgkoolides tudengitele. On ju nemad tulevased töötegijad, kes vajavad kaasaegseid teadmisi, mitte aastaid tagasi kasutatud valemeid. Seda enam, et õppejõud hakkavad vanaks jääma (nagu ka ülejäänud eestimaalased) ning uusi ja tasemel õppejõude tuleb tikutulega otsida. Lihtsam oleks kaasata oma ala tippspetsialiste, kes annaksid tudengitele kaasaegseid teadmisi ja jagaksid oma kogemusi. Samuti ärkas saal pärast pikka konverentsipäeva ja tekkis palju küsimusi nii tudengite kui ettevõtjate poole pealt. See oligi diskussioonipaneeli eesmärk ja õnnestus suurepäraselt. Tagasidet lugedes mainiti korduvalt, et sellele oleks võinud rohkem aega pühendada, sest sõnavõtte

tuli tervelt saalilt. Kuna see oli pilootprojekt, siis loeme selle igati õnnestunuks ja usume, et ka järgmisel aastal on diskussioonipaneel kindlasti seminari-programmis olemas. Täpi i-le pani Steef Boumweester, kes kuulas hoolega arutelu ning lisas konkreetselt, et selline näpuga näitamine (nagu eestlastel kombeks) on mõttetu. Tudengit tuleks võtta kui klienti, mitte kui ajakulu. Talle ei meeldinud negatiivne toon, mis puudutas logistikaharidust. Aga lõpuks käidi välja esimesed vekslid ümarlauaks, et võtta ette midagi tõsisemat ette kui lihtsalt vanadel teemadel heietamine. Esimese päeva lõpetas perekollektiiv Kirss&Garden, kes andis meeldejääva trummietenduse ning tõi peotuju kõigi silmadesse. Minimess Esimesel päeval loengute vahel toimunud minimess oli seminari programmis samuti esmakordselt. Minimess võimaldas ettevõttel end tutvustada ning samuti oli lihtsam tudengitega kontakti luua. Ettevõtjate tagasiside messi osas oli positiivne ja paljud sooviksid infolauaga ka järgmistel aastatel väljas olla. Ettevõtete külastus Peale töögruppe ja kokkuvõtteid oli kiirematel registreerunutel võimalik külastada AS Wendre tootmiskompleksi ja vastvalminud Pärnumaa Kutsehariduskeskust.

2. kursuse masinaehitaja

Tagasiside Meil on väga meeldiv tõdeda, et kõik korraldusega seotud hinnangud on viie palli skaalal hinnatud kõrgemalt kui neli. Tänud Täname veelkord kõiki osalejaid, lektoreid, töögruppide juhte, sponsoreid, toetajaid ning korraldusmeeskonda! Kohtumiseni Logistikaseminar 2008! RENNAT ALAMETS MARTIN RAUD LI-61