Rvg Xx Lend 2008

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi 20.lennu lõpualbum

12.a klass klassijuhataja - Mare Kalle

2

Algul rääkisid kõik õpetaja Mare Kallest õudusjutte, et ta on kuri ja karm füüsikaõpetaja, aga see kõik osutus vaid lihtsalt üheks lobajutuks. Meie õpetaja on igati tore ja lahe klassijuhataja, kes hoolib oma klassist väga. Muidugi on ta vahel kuri, aga peabki, sest ega muidu meid maa peale tagasi ei saakski. Kõigile jäävad meelde ühised füüsikatunnid, kus vahel füüsikast ei räägitudki, sest aeg kulus muu jutu peale ära. Vahva oli! Ega meie klassiga palju tüli olnudki, sest olime üks ütlemata kokkuhoidev ja sõbralik klass.

Triinu Ainas 05.12.1989

Võib öelda, et Triinu on Karolini õde. Tihti näeb neid koos naermas, ise mõlemad näost punased kui peedid. Kõrvalseisjale võib tunduda, et Vikatimees seisab juba nende juures, sest hapnikku nad oma naeru käigus küll kätte ei saa aga paari hetke pärast on jälle kõik korras. Mõni inimene kohe on naerupall! Tavaliselt on Triinu vaikne ja tagasihoidlik tüdruk. Ta teeb enamus asju klassis esimesena - kas siis referaadi või nädalakommentaari jne (kuna on klassi nimekirjas esimene), aga ta saab alati hakkama!

3 Karolin Alles 09.08.1989

Väga elurõõmus ja tore tütarlaps. Ta on nagu üks suur naerupall! Keegi vist ei ole teda kordagi kolme aasta jooksul kurvana näinud. Paljud ei mõista, kuidas Karollil neid nalju nii palju varrukast võtta on! Ta leiab igas halvas asjas alati midagi positiivset! Uskumatu! Karolin ei istu kunagi niisama, ikka leiab ta endale tegevust, kas siis aasib klassivendade kallal, loeb Cosmot või sms-ib kellegagi. Millegi tegemata jätmist ta ei kahetse, sest kõik, mis tehtud, see tehtud ja mis tegemata, seda niikuinii enam teha ei saa.

Kaupo Arro 16.05.1989

Kaupo on poksimees. Tema elu arvatavasti kulgebki poksi ümber nii praegu kui ka tulevikus. Eks näis, kas temast saab profipoksija, järgmine Rocky osatäitja või siis staaride turvamees. Klassis tundub Kaupo väga vaikne, harva võtab sõna, kuid kui võtab, siis hästi. Viimastel aegadel tulid esile tema ajalooteadmised. Samas jäi kõigile silma ka see, et Kaupo esinemise ajal klassi ees rääkis kõik peast! Uskumatu! Muidugi jääb ta igaveseks meelde oma suurepärase lõpukella kõnega!! Aitäh!

4 Kaur Kenk 05.06.1989

Kauri kohta ütles üks klassiõde, et Kaur on nagu nurruv koer - haugub kui vaja, kuid oskab nurruda ka. Kui keegi kuskil magusat sööb, on Kaur kohe oma moosinäoga kohal. Ta on tõsimeelne muusikainimene, sest on muusikaga igatpidi seotud. Tihti käib ta kõrvaklapid peas ringi ja kuulab erinevat muusikat nii, et ka klassikaaslased saavad sellest osa. Kaur on ka iga kooliürituse hing ja päästja, sest see on just tema, kes sahmib juhtmete ja muu tehnikavärgiga. Kauri suurimaks hirmuks on kõndimine Vesiroosi keldris, kui ükski tuli ei põle!

Liisi Kontkar 28.10.1989

Meie klassi oma miss. Ta on tõeline miss, sest ta on ilus, tark ja osav. Nende kolme aasta jooksul on olnud vaid mõni väga-väga harv hetk, kui keegi on teda kurvana näinud. Tavaliselt on tal kogu aeg suu naerul. Liisi on erakordselt sportlik tüdruk. Stressi peletamiseks käib ta jooksmas või ujumas. Muidugi on kõigil meeles tema lahedad osad moeshowdel. Kõige rohkem kardab ta ämblikke. Kui palju on tüdrukuid, kes neid ei kardaks? Koolist on tal eredamad mäletused sööklatädidest, kes õpilasi sööklast enne kella välja kupatasid.

5 Ketlin Kotto 11.04.1989

Ketlin on inimene, kes on alati olemas kui vaja, kas siis abistamise või ära kuulamise mõttes. Kui temalt midagi küsida, siis annab ta endast 100%, et sulle mitte vastust võlgu jääda. Ketuga on alati väga vahva koos olla, sest ta oskab oma vigade üle nalja heita - see on väärt omadus. Ta on alati valmis tutvuma uute inimestega. Ketlin hoolib väga oma sõpradest, ta leiab alati nende jaoks aega ning viitsib neid ära kuulata. Pere ja sõpradega veedetud aeg on ju ikkagi asendamatu!

Agnes Kurvits 17.10.1989

Agnes on tüdruk, kes naudib elu täiel rinnal ning tahab tulevikus kaugele jõuda. Kui tee peal peaks ette tulema mõni raskus ja katsumus, siis Agnes ületab need ja õpib neist. Agnes on sõbralik ja abivalmis, kuid ta on natuke liiga vaikne plika. Samas, kui temaga rääkida, siis räägib küll. Kindlasti teeb Agnes kõva häält siis, kui vastu tuleb mõni ämblik, sest neid õudukaid ta kardab. Paljudele klassivendadele on jäänud silma Agnese ilus ja sarmikas naeratus.

6 Ille Luisk 18.02.1989

Ille puhul näib, et tema tulevik on paigas. Paistab selline sihikindel ja tulevikuvisiooniga! Koolis on Ille vaikne ja korralik tütarlaps, aga - vaga vesi, sügav põhi. Ta on ka selline inimene, kelle peale võib alati loota. Kui kedagi teist pole, siis Ille ikka on! Mõni klassiõde läheks temaga lausa sõtta!! Vaat, kui kindel on Ille! Aga ka kõige kindlamal on oma hirmud ja taaskord on nendeks ämblikud! Koolist jäävad Illele meelde Laura ja Karolini eriskummalised vahvad naerud. Ille-Killer.

Argo Luus 10.07.1988

Tehnikamees! Teab vist kõike autodest, arvutitest ja muust tehnikast. Enamuse oma vabast ajast veedab ta garaažis oma “bemmi” putitades. Oma tulevikku näeb Argo sellisena: ta on kuskil õliste kätega ja parandab erinevaid tehnikaasju. Kui kellelgi on autot parandada vaja, kindlasti aitab ta hädast välja. Oma sõpru Argo hätta ei jäta! Klassiõdedele on silma jäänud see, et Argol on BMW. Öelge veel, et tüdrukutele autod pinget ei paku! 12-ndas klassis üllatas ta kõiki oma kitarrimänguoskusega. Igati mitmekülgne poiss!

7 Laura Lõhmus 18.01.1989

Laura kohta võib öelda: keelan, käsen, poon ja lasen. Ühesõnaga tüdruk, kes oskab ennast kehtestada. Kui Laura ütleb, siis teda ka kuulatakse. Seda on vaja eriti siis, kui klass mõnest üritusest osa võtab, sest Laura suust tulevad tihti kõige paremad ideed. Seoses Lauraga meenub paljudele klassikaaslastele tema naer, mis paneb alati ka kõik teised naerust pakatama. Vahva! Oma vaba aja sisustab Laura korvpalliga. Kui Lauralt küsida, et kes või mis koolist meelde jääb, siis vastab ta, et muidugi kallis klassijuhataja Mare Kalle.

Riin Merdikes 03.08.1989

Tüdruk, kelle puhul kehtib väide - vaga vesi, sügav põhi. Paistab selline hall hiirekene, aga tegelikult on igavene möllumutt! Lööb alati klassi tegemistele kaasa ja kui vaja, siis aitab neid ka korraldada. Riin on rõõmsameelne ja ülihea huumorisoonega. Temaga juba igav ei hakka! Riin on meie klassi väga hea häälega laululinnuke! Ta on väga hea keha ja sportliku vaimuga. Tulevikuvisioonina näeb ennast ilusa, targa ja osavana. Loodame, et oma eluteel ei kohta ta madusid, igavust ja üksindust, sest neid asju ta kardab.

8 Martin Milling 08.03.1990

Martini elu on üks suur korvpall - kõik on seotud korvpalliga, nii minevik, olevik kui tulevik. Kindlasti näeme tulevikus Martini mänge erinevatelt spordikanalitelt, siis kui Martin Euroopa profiliigas palli käsitseb. Kui Martin koolis on, siis kütab ta koos oma pinginaabri Madisega aegumatuid nalju, nii et terve klass saab taas moosinaeratuse näole. Martin on väga usaldusväärne sõber, kellega klassivennad koos sõtta läheks. Kui temaga kord sõbraks saada, siis seda juba eluks ajaks.

Tiina Männik 05.06.1989

Tüdruk, kes suudab ka kõige halvema päeva oma hullude mõtetega rõõmsamaks teha! Tiinal on väga huvitav humoorisoon, väga eripärane ja lahe mõttemaailm. Vahel kui teda kuulata, unustad kõik maailma mured, sest Tiina kannab sind oma mõtetega alati kuhugi, mõnda teise maailma. Vahva! Tundub, et Tiina peab iga päev saama natukenegi magusat. Elu eesmärgiks on ta endale seadnud, et saab rikkaks, neli last ja omab õpetatud bullterjerit. Koolist jäävad Tiinale meelde Laura naer, Karolini lokid ja Uku naerukurrud.

9 Mariana Padjus 24.12.1988

Meie klassi oma Einstein! Kui keegi teine ei oska, siis Mammu ikka oskab! Mammu on väga hea sõnaseadja nii kõnes kui kirjas. Kuigi ta kardab avalikku esinemist, tuleb see tal ikkagi alati hästi välja. Mammu väidab, et on julm ja halastamatu, aga klassikaaslased usuvad, et hingelt on ta hell ja hea. Tulevikuvisioon: saada hea töökoht, oma elamine, karvane mees, rotveiler ja BIKE! Kindlasti on kõigi klassiõdede kehal mõni sinikas, mis on Mammu poolt tekitatud hoogsa jalgpallimängu käigus. Tema üheks märksõnaks on kindlasti ka ristid.

Katrin Padrik 16.11.1989

Koolis vist ainus inimene, kes võiks omada puhvi kliendikaarti. Ta on seal ju iga vahetund! Katrin on väga hea suhtleja, kes leiab kõigiga alati ühise teema, millest rääkida. Hea on see, et ta jääb igas olukorras iseendaks. Elus ei karda Katrin midagi, pigem usub, et saab kõigega hakkama. Siis ju pole ka mida karta! Katu on suurepärane jalgpallur! Neid oskusi läks vaja, kui üheskoos kooli võimlas jalgpalli taoti. Väljaspool kooli on Katrin hoopis teistsugune. Eks koolis ongi kõik teistsugused, sest seal peab ju korralik olema!

10 Viktoria Podust 03.11.1989

Viki on tagasihoidlik ja vaikne tüdruk. Ta isegi ütleb, et julgust võiks rohkem olla. Ta on sõbralik, rõõmsameelne ja seltsiv plika. Temaga leiab alati mingi huvitava jututeema, sest ta tegeleb õmblemise, muusika, maalimise jt asjadega. Muusika osas peab ta silmas selle kuulamist. Teda võib tihti näha vahetunnis kõrvaklapid peas muusikat nautlemas. Koolist jääb meelde keemia õpetaja oma käest kinnivõtmisteooriaga (teate küll, see elektronide värk!) Tulevikuvisiooniks seab Viki selle, et ta elaks happily ever after!

Madis Reimund 23.02.1989

Madis tegeleb vist kõigega. Juba tema huvide loetelu on suur: muusika, bänd, laulmine, koer, fotograafia, vanaemade külastamine, naermine ... Kui Madist ei oleks, siis oleks meie klass küll vist sada korda igavam! Kes siis veel küsiks iga tunni algul, et kas tööd saab kätte?! Elus kardab ta kõige rohkem, et jääb söömata! Teised söövad, et elada, aga tema elab, et süüa! Madisega seoses meenub paljudele, et ta suudab biidi igalt poolt välja võluda, on siis selleks kohaks pinal, laud või pinginaabri Martini pea.

11 Märt Reose 24.05.1989

Kõige veidrama ja omalaadsema mõttemaailmaga inimene klassis! Inimene, kes julgeb teistest erineda! Tema puhul pole probleemiks rahva ees esinemine, sest vahel tärkab temas tähelepanuvajadusehimu. Märdil on väga isikupärane ja huvitav kirjutamisstiil. Ta on igavene naistemees, meie klassi Don Juan. Vahepeal oli tal lausa oma pingerida klassi tüdrukute osas. Suur osa tema elust kuulub kindlasti muusikale. Tihti võib teda näha bändiruumis kitarri tinistamas. Koolist jääb meelde Vesiroosi “aura”.

Uku Rooni 07.01.1989

Poiss, keda üks klassivend võrdles Keskerakonnaga, sest ta meeldib kõigile. Uku jääb kõigile meelde oma vallatute lokkide ja vahvate naerulohkudega. Tal on unikaalne võime ennast ja ka klassi igast olukorrast välja rääkida. Ta on tõeline looduslaps ja loodusesõber! Ta vist teab kõike loodusest! Tema kõige suurem hirm on ka seotud loodusega kliimasoojenemine. Ukul on väga lai silmaring ja ta on üks ütlemata tark noormees! Vahel pillub ta ka mõne filosoofilise mõttetera. Koolist jäävad meelde söögivahetunnid. Oi, kui olulised olid need tema jaoks!

12 Martin Sisas 11.02.1989

Meie klassi spordipoiss! Pole vist kergejõustikuala, millelt ta medaleid ei korjaks. Tema kohta ütles üks klassivend, et tal on lihasmass suurem kui füüsikaklassi pinkide arv. Kindlasti kuuleme Martinist tulevikus palju, eriti siis, kui algamas on olümpiamängud, järjekordne MM või hoopiski jagatakse Eesti parima sportlase tiitilit. Martin on väga sõbralik ja seltskondlik poiss. Paljudele klassiõdedele jääb meelde Martini viisakus ja väga hea tantsuoskus. Martini juures märkad kohe ülisõbralikku ja sooja nägu.

Marit Sukamägi 24.09.1989

Marit on vaikne ja seetõttu tundub tagsihoidlikuna, aga tegelikult ei ole ta üldse kartlik. Kui vaja, siis võib klassi ees rääkida küll ja veel nii, et kõik kuulavad. Marit on väga sõbralik, jutukas ja tore vestluskaaslane. Tulevikus tahab Marit maailma näha ning erinevate inimestega suhelda. Marit tundus koolis popmuusika austajana, aga tegelikult on tema suurteks iidoliteks Metallica tüübid, kelle saatel tihti kodus rokib. Maritil on alati oma arvamus varnast võtta. Kahju, et ta seda alati ei avalda. Hindab kõrgelt oma sõpru, kes ei lase tal kunagi igavust tunda.

13 Tarmo Tanvel 03.07.1989

Tarmo on vaikne klassivend, kes mõttetut loba ei aja, pigem on ta tegudemees. Kindlasti on ta omas seltskonnas tõeline peohing, mis klassikaaslastele varjatuks jäi. Tarmo on jahimees ja ega jahimees saagi pidevalt rääkida, sest ehmatab veel saagi ära. Tundide ajal on ta oma mõtetes vist tihti kuskil Kaiu metsades. Tarmo on sõbralik, koostööaldis ja abivalmis noormees. Elu eesmärgiks on Tarmo seadnud endale kunagi naine võtta! Koolist on tal eredam mälestus kellatädist.

Tõnis Tuuga 22.10.1988

Tõnis on muhe kuju! Tõnis juba tühja juttu ei aja! Kui midagi ütleb, siis ikka asjalikku ja tabavat. Tõnisel on kogu aeg kaval naeratus/muie suul, mis muudab ta väga huvitavaks. Talle meeldib looduses viibida ja seda jäädvustada läbi fotoaparaadi objektiivi. See kukub tal väga hästi välja! Isegi tema kahetsused on seotud pildistamistega. Ta kahetseb seda, et juba varem ei soetanud korralikku fotovarustust. Tõeline fotomees.

14 Birgit Tõniste 25.01.1989

Tüdruk, kellel on iga asja kohta oma arvamus ja ei pelga seda ka välja öelda. Ta on selline plika, kes pole suu peale kukkunud. Birgit mõistab suurepäraselt nalja, aga vahel kammib tal ikka korralikult ära. Näiteks on ta paar korda kooli WC aknast koos klassiõdedega rakette lasknud! Birgit on meie klassi karmima muusika austaja ja seetõttu võib arvata, et Birgit on karm tädi, aga ei, ka temas on omad lapsikused. Ta fännab Käsna Kallet! Koolist jääb talle meelde kartulipüree hakklihakastmega! NÄMM!

Maare Uus 20.07.1989

Maare on usaldusväärne ja hea klassiõde, kelle poole võib alati murega pöörduda, sest ta kuulab sind ikka ära. Koolis tundub Maare suhteliselt vaikne, aga muidu... Vaga vesi, sügav põhi. Maare üheks hobiks on lollitamine koos lollidega! Elus kardab kõige rohkem millegipärast 20neseks saamist ja sõnapaari “ma vihkan”! Suurt hirmu tunneb Maare ka siis, kui peab jalutama läbi pimeda metsanurga või näeb “kommionu”. Elus püüab vältida momenti, kus saab otsa tahtmine. Koolist jääb igatsema kartuli-hakkliha vormi!

15 Madis Vahtrik 15.04.1989

Madis on pikk, blond, ilus, tark, osav ja nunnu - väidavad klassiõed. Tema suust ei kuule lollusi, sest ta teab, mida ütleb. Madisel on suurepärane huumorisoon. Oma olemuselt on Madis muhe kuju. Vaba aja tegevuste loetelus on tal pidev bussi ootamine, netis vahtimine ja häng. Eks igaühel oma hobid! Elu eesmärgiks on kaugele jõuda, ise paigal seistes. Kahetseb aga enim koolist puudutuid päevi! Ausalt.

Elina Vihtol 11.11.1989

Meie klassi oma Duracelli jänku! Ajab pidevalt kõik klassi asjad joonde - nagu teine klassijuhataja. Igati rõõmsameelne ja naerusuine tütarlaps! Nagu päike. Tihti omas mullis, aga see just ongi lahe. Tulevikus tahab kindlalt osaleda mudamaadluses ja sooritada langevarjuhüppe! Ellu jäädes seda ka kindlasti korrata. Kui Bingoga peaks vedama, siis tahab reisida maailma risti ja põiki läbi. Osa rahast annaks ka loomade varjupaigale, sest loomad on talle südamelähedane teema. Kindlaks tulevikusooviks on lapsendada ka üks nunnu mustanahaline poisijõmpsikas.

16

12.b klass klassijuhataja - Heli Heinaste 10. klassi alguses tundus meie haritud ja otsekohese ütlemisega klassijuhataja eriti karm, kuid mida rohkem kuid ja aastaid edasi, seda enam ta „sulas“ ja temaga läbisaamine muutus suurepäraseks (vaatamata meie hulgalistele puudumistele). Kuna ta nõuab õpilastelt palju, oleme saanud mitmeid kordi targemaks ning muutunud ehk ka korrektsemaks (kindlasti hilinemises, et mitte teistele kõvasti laulda!). Peale teadmiste on meie õpetaja andnud veel lugematul hulgal teatrielamusi ning viinud meid avastama loodusvõlusid ja ajaloolisi paiku. Ta hoolitses isegi meie eksamieelse stressi eest, organiseerides joogatunde. Seega, ta hoolis ja seisis meie eest alati! Aitäh Teile, kallis Heli, me ei unusta Teid iialgi!

17

Olesja Dragun 30.12.1988

Vaiksest tütarlapsest on sirgunud noor naine, kes ei lase endale pähe istuda ning väljendab julgelt oma arvamust. Kunagi ei tea, kelleks ta „digi muutuda“ võib, sest vahel on Olesja tavaline õpilane, teine kord jälle meie kõigi Suur Ema. Eesmärgid eluks on juba ammu teada ning seetõttu pühendub ta põhiliselt õpingutele (kuigi see ei takista nädalavahetustel pidu pidamast). Õppimise käigus aitab Olesja teisigi, eriti vene keeles ning vahel tuleb õpetajatelgi aidata tunde anda.

18 Age Dupikov 04.07.1989

Ei leidu teemat, kus Agel pole midagi öelda. Ta avaldab alati oma mõtteid ning osaleb aktiivselt arutlustes. Age ideed on tihti omapärased ja originaalsed, kuid just see panebki imetlema tema eneseväljenduse julgust. Tuntud on ka tema pilditöötlused, mis on üks lemmik vabaajategevustest hip-hopi kõrval. Klassikaaslaste vastu on Age alati olnud sõbralik ning nakatanud teisi oma erakordselt positiivse ja rõõmsa eluhoiakuga. Seega elueesmärk on tal juba saavutatud - olla õnnelik!

Aivira Galjajeva 02.04.1989

Aivira, kelle omapäraks on pikk pats, on üks salapärasemaid ja vaiksemaid inimesi klassis. Kunagi ei tea, mida ta mõtleb. Samas on ta sõbralik ning kui vaja, aitab korraldada. Väljaspool kooli meeldib Aivirale lugeda ning veeta aega koos oma sõpradega. Tulevikus loodab ta aga asjadega paremini hakkama saada, et elus edukamalt toime tulla.

19 Cathy Kalberg 01.10.1989

Peale vaadates näeme Cathy's blondi pikkade kunstküüntega tibi. Tegelikult on temas peidus vägagi tark ja mitmekülgne isiksus. Vabal ajal ei piirdu ta ühe hobiga, vaid mitmetega. Näiteks latiinotants sai kehalise kasvatuse tundides õpetajalegi selgeks tehtud. Edaspidiseks eluks on Cathy'l aga paigas täpsed sihid ning tõekspidamised, mille poole ta juba praegu kindlal sammul püüdleb, et pärast haridustee lõppu rajada endale ja oma perele ilus kodu.

Siim Katkosilt 15.04.1989

Vaga vesi, sügav põhi - Siimule vägagi iseloomulik ütlus. Vaikse ja vaoshoitud noormehe taga on peidus muhe elunautija. Ta on alati valmis kaasa minema kõigega, olgu see kui tahes imelik või naljakas seik. Erilist huumorisoont võib näha vene keele tundides, kus Siim viibib õpetaja arvates „vanaema sünnipäeval“. Oma vaikse karakteri tõttu ei tea me ka tema auto- ja ärimehe hingest, mis muudkui ostab, müüb ja vahetab. Kuid Siimu kõige suurem hirm on interdimensionaalsete maailmavalitsejate ees, mida tuleb ehk meilgi karta?!

20 Kärt Kenk 05.06.1989

Kärt on meie tsiklimutt, kelle põhiliseks vabaajategevuseks on maailma nägemine mootorrattalt. Kartuski on, et ehk keegi paha tuleb ja julgeb tema tsiklile mõne kriimu teha. Sel isikul aga ei vea, sest Kärt võitleb oma õiguste eest nii kaua, kuni eesmärk täidetud ja õiglus jalule seatud. Ta ei lase kellelgi endale liiga teha ega pähe istuda. Heade inimestega on ta sõbralik ja rõõmsameelne tütarlaps. Koolist jäävad Kärdile eriti meelde õpetajad Katrin Viru ja Maaja Toomet oma muinasjuttude ja ütlustega, nagu „Siis nad võtsid käest kinni ja elasid koos väikeses korteris.“

Kadi Kivi 20.03.1989

See neiu on meil eriti sõjakas ja kangekaelne, kellega vaidlema minna juba ei taha, sest õiglust ajab ta taga viimse verepiisani (teame ju küllalt Kadi vs õp. Viru sõnelusi). Kuid just see iseloomujoon võib Kadit elus edasi aidata, et näiteks sooritada langevarjuhüpe. Koolile mõeldes meenuvad temalegi esmalt eesti keele ja kirjanduse tunnid, kus võis kuulda eluks vajalikke tsitaate, nagu „Sisemised riiulid peavad küpsed olema!“. Unustamatud on muidugi ka füüsika ning bioloogia, kus igav ei hakanud kunagi.

21 Pent Laineste 20.06.1989

Pent on vaikne rahu ise, aga kui ta rääkima hakkab, siis saab suu lahti kuulata, kui tark võib üks noor inimene olla (tegelikult ka vaikides huugab temast geniaalsust). Paljude arvates on ta lausa maailma targim inimene, peale selle veel pikim ka. Kuna Pent on intelligent, siis on tal hirm, et maailma jäävad kunagi alles ainult manipuleeritavad mittemõtlevad lambad. Ise tahab ta tulevikus aga tegutseda enda tahte, mitte ühiskondlike tavade järgi. Selle ja tema tarkuse tõttu kuuleme Pendist kindlasti meedias palju head, sest juba praegu kehtib ütlus: „Mida Pent ei mõista, seda klass ei tea.“

Marelli Leenurm 31.12.1988

Marelli on kaugelt vaadates vaikne ja arg tütarlaps, kuid suheldes märkab, et mõtteid ja arvamusi tal jagub. Tasase karakteri all peitub tõeline peoloom ja lõbus isiksus. Marellil on ka hea huumorimeel, mis paneb nii mõnigi kord klassi naerma. Tulevikus näeb Marelli end elavat head elu ilusas paigas, ümbritsetud meeldivate inimestega.

22 Grete Madisson 20.11.1988

Selle lõputu fantaasiaga noore naise juures märkame esmalt tema huvitavat välimust, mis on alati hoolitsetud ning moega kaasaskäiv. Seejärel jäävad kõrvu kostma Grete originaalsed mõtted, alustades näiteks tema hirmust, et aju läheb väikseks kui hernetera ja kukub kõrvast välja. Kui aga koolist juttu, meenuvad talle humoorikad menüüd sööklas (valentinipoisid jms), õpetajate elutarkused ning iga-aastane direktori huvitav kõne, mis algas: „Tere, armas koolipere!“ Kahjuks jääb talle meelde ka külmus, sest tundides on istutud nii salli kui ka saabastega, kuid hambad ikka lõdisesid.

Maarja Männik 15.12.1988

Maarja on tasakaalukas neiu, kellel on tõeline kunstnikuhing. Tema joonistused on erakordselt ilusad ja huvitavad. Ta näeb asju, mis „tavainimestel“ jääb märkamata. Tulevikus soovib ta olla hea ema ja töökaaslane, et olla toeks abivajajatele ning pakkuda tuge perekonnaliikmetele, et neil oleks kõik eluks vajalik. Juba selline suhtumine näitab Maarja soojust, heatahtlikkust ja abivalmidust kaaslastesse kui ka üldisesse ühiskonnaellu.

23 Taavi Nõlvak 14.09.1989

Arvuti, telefon ja karmi muusikaga peod käivad selle noormehega käsikäes. Vaatamata mõningasele laiskusele, on ta hea ja terava mõttearendusega ning tahab oma teadmistega särada. Väitlemise tõttu on tema silmaring veelgi suurenenud, seega kuulata teda tasub. Kuid mõttekindlal ja enesekindlal poisil on ka hirmud - solvunud ja kurjad naised. Loodame, et nendega tulevikus muret ei tule, sest Taavi näeb end tulevikus rõõmsa isiksusena.

Kristjan Pajunurm 21.09.1988

Kristjan tundub vahel olevat kui pilvedes või teisel planeedil, kuid oskab õigel ajal suu lahti teha ning kogu klassi naerma panna. Teada on ka tema suurepärased räppimisoskused. Tulevikus tahab Kristjan püsida võimalikult täpselt enda valitud rajal, et täita tulevikuvisioon, mis on kindlalt paigas. Edasises elus ta aga ei soovi näha maailmalõppu ja suuri vareseid, mis on kujunenud tema suurimaks hirmuks.

24 Kerli Pettai 13.08.1989

Kerli on kui raamatus elav pintsess, kellel alatihti miskit juhtub. Olemuselt on ta tore ja rõõmsameelne neiuke, kes julgeb teistest erineda (isegi hirmud on tal omamoodi - tuvid ning veevõtmine). Oma loomingulisi ja huvitavaid mõtteid on ta ka kooliajalehes avaldanud. Praegu on Kerlil kavas elada üks samm korraga ning tunda täit rõõmu. Tulevikus on tal aga soov sisse saada ülikooli, et edasisi plaane järjest paika panema hakata.

Liis Pärn 28.01.1989

Meie sädelev ilusate pikkade blondide juustega neiu tõi klassile au ja kuulsust, võites Raplamaa missitiitli. Liis on mitmekülgsete huvidega, kes üle kõige armastab tantsimist, hobuseid ning korvpalli. Hinge jääb kauaks kripeldama, et peale algklasse võistlustantsuga edasi ei tegeletud, sest potentsiaali jagub siiani. Minevikuelust on Liisil üldse palju meenutada. Eriti seika, mil väikevend keset kooli peerukoti tema seljataga lahti lasi, tekitades piinlikkust ning naeru kõrvalseisjatele. Vaadates tulevikku, näeb Liis end täitmas elueesmärki - rajada hobusekasvatus.

25 Marii Raba 14.11.1988

Kui on vaja teha mõni plakat või kuulutus, vaatavad kõik Marii otsa, kes on ilusa kunstilise käega. Peale hea joonistaja on ta ka vilunud kõhtutantsu kuninganna. Kui aga vaja, peitub selle malbe kunstnikuhingega tüdruku taga hea ja karmi ütlemisega neiu (meenutame füüsika ja vene keele tunde). Marii ei anna enne alla, kui asi tehtud või õiglus jalule seatud. Selliste omaduste tõttu on Marii kindel, et temast saab kunagi ämblikke kartev meeleheitel koduperenaine.

Ingrit Ruddi 23.04.1989

Ingrit on särtsakas ja rõõmsameelne päikesekiir. Ta on alati positiivselt meelestatud ning pole kellelegi miskit halba öelnud, sest suudab kõigiga ühise keele leida. Mainimist väärib kindlasti ka tema spordilembelisus. Ingriti arvates jäi just huvialale pühendumise tõttu ehk õppimine veidi tahaplaanile, kuid see ei takista näha tal end tulevikus ülikoolis haridust omandamas ning unistusi täide viimast.

26 Virgo Runno 28.02.1989

Virgota oleksid meie tunnid üksluised ja igavad, sest see noormees suudab oma humoorikate küsimuste ning vahemärkustega muuta need pikad 45 minutit palju kirjumaks. Oma loovust kasutab ta ka musitseerimisel (kes ei teaks Mitokondrit!), sest muusikata ei saa hing hingata. Tegelikult on Virgo hingelt veel ka sportlane, kuid tervise tõttu jääb see tahaplaanile. Tulevikus, mil ta lubab lajatada nii kuis võimalik, meenutab ta klassitäit inimesi, kus kõik olid omamoodi veidrad ning väikese kiiksuga.

Johanna Saard 27.01.1989

Johanna on ideedest pakatav neiu, kes on ürituste korraldamisel alati esirinnas. Igal sammul tulevad huvitavad mõtted, mida teistega jagada. Ta on ilusa lauluhäälega, julge ja ambitsioonikas, kellest oma sihikindluse tõttu kindlasti tulevikus kuuleme. On isegi arvatud, et Johanna suudab maailmast kaotada näljahäda, käskides mustanahalistel sööma hakata (nad hakkaksid!). See näitab suurepäraselt tema tulihingelist väitleja vaimu. Eks elame ja näeme, sest Johanna tahab elada just nii, et temal kui ka teistel oleks hea.

27 Ain Salumäe 10.04.1989

Ain ja edev naistemees? Ojaa, ja milline veel! Ta ei ütle kunagi ära uute asjade proovimisest, iseasi kas need ka tervisele hästi mõjuvad. Tegelikult on Ain väga seltskondlik ning abivalmis noormees, kellega saab alati nalja (olgu need kui tahes nilbed „banaaninaljad“). Kui koolis midagi vaja tassida, on ta alati esirinnas ja valmis tegutsema. Ja pealegi, Aini juures saab 24/7 pidu!

Mari Schihalejev 03.06.1989

Mari koostas ülejäänud iseloomustused siin raamatus. See ei meeldinud talle samamoodi nagu söögiraha korjamine, kuid ta kuulub nende inimeste hulka, kellel on raskusi ei ütlemisega. Vigu on iseloomustustes vähe, sest tark inimene eksib harva. Ja kui eksibki, siis ta seda ei kahetse, sest igas teos on midagi õpetlikku. Kirjeldused on heatahtlikud, sest Mariga on raske halvasti läbi saada. Pigem vastupidi. Ta on võitnud nii mõnegi poisi südame, kasvõi osava kaardimänguga. Mari enda ärtud on sport, reisimine ja lugemine, kuid trumpäss Mari südame võitmiseks on õnnelik elu kindla kaaslasega mereäärses majas loojanguromantikat nautides.

28 Maret Sündema 28.06.1988

See avatud ja ööpäevaringselt särav tütarlaps liitus meie lennuga alles viimases klassis, kuid suutis juba varsti klassi sisse sulanduda. Maret on väga suhtlemisaldis ning positiivne (oma laia naeratusega võib ta sulatada nii mõnegi südame). Peale selle on ta erakordselt aktiivne, kes jõuab tegeleda nii tantsimise, laulmise, töötamise kui ka veel õppimisega. Tõsi, kõiki raamatuid Maret kahjuks läbi lugeda ei jõudnud, kuid see ei pidurda teda tulevikus olemast keegi eriline, kes jääb alatiseks mäletama meie kooli hinge.

Martin Tamm 08.08.1988

Sport, sport, sport - tema ongi sport! Soojal ajal näeb teda metsas jooksmas, lumega suusatamas. Suviti veel rannajalgpalli mängimas (milles ta pidavat olema Eesti parim trikimees!). Spordifanatismi tõttu on Martinile väga tähtis söök, sest kui mees sööb, siis mees jõuab. Tänu temale sai kogu klass teada, kui head on liivaribad ning muud koogid, mida ta vahetundide ajal poest ostmas käis. Ometi peitub Martinis kõige selle taga väike laps, kes vaatas hommikuti multikaid ja jäi igapäevaselt kooli hiljaks. Loodame, et vaatamata sellele suudab Martin areneda ning paremaks saada, mida ta kõige enam tulevikus soovib.

Joonas Tiido 11.06.1989

Vaikse ja muheda selli taga peitub tegelikult raskemuusika austaja. Joonas seisab hea selle eest, et karm muusika välja ei sureks. Ta on nimelt tulihingeline Metallica ja Metsatölli fänn (ja kuidas ta lahtiste juustega nende järgi rokkis!). Muidugi meeldib talle ka süüa, seega jääb Joonas alati meenutama söökla suurepäraseid toite. Muide, kõige enam kardab ta tühja külmkappi. Tulevikus tahab Joonas aga olla suur tõsine habemega onu, kes sõidab Harley Davidsoniga.

29

Jaak Vaabel 03.07.1989

30

Jaak on tihti omas maailmas omapäraste põhimõtetega, seega temast arusaamiseks on vaja keerulisemat mõttekäiku. Teda tundma õppides aga näeme, et ta on erakordselt tark ja intelligentne noormees, kes jõuab tegeleda peaaegu et kõigega: matkamise, fotograafia, filminduse, lugemise ja spordiga. Jaak on alati valmis midagi pöörast ette võtma (eriti kui tasuta süüa saab), et aga midagi uut kogeda, nagu hüpe koolimaja kolmanda korruse aknast (siiski köiega). 60- aastaselt on tema soov aga elada väikeses hubases Austria mägionnis, lugeda kamina ees tugitoolis paeluvat raamatut ja meenutada elueesmärki SSS (süüa, sigida, surra).

Liisa Vaidla 16.01.1989

Kui tuju paha, siis tige kui tikker - ära parem puutu, muidu torkab! Tema vaenlane olla juba ei tahaks, sest selle elu ei ole arvatavasti kerge. Tavaliselt on Liisa aga lõbusa tujuga ning viskab hästi nalja. Tal on oskus oma naeratusega teisedki muigama panna kui mitte lõkerdama. Tundides Liisa ei jäta oma arvamust enda teada ning on aktiivne arutlustes, jäädes alati kindlaks oma põhimõtetele ning arusaamadele. Tulevikus näeme teda elamas oma majas koos perega, täites unistusi.

Kadi Vainu 31.01.1989

Kadi on tugeva iseloomuga neiu, kes võitleb vapralt oma õiguste eest. Kui keegi ikka midagi halvasti ütleb, saab Kadilt koheselt vastulöögi. Tundides on ta avatud aktivist, kes ütleb oma arvamuse ilma igasuguse keerutamiseta, mis paneb imetlema tema julgust. Pealegi, ta on suurepärane organiseerija, kes tihti võtab ürituste korraldamisel enda õlule suure vastutuse. Väljaspool kooli on Kadi vaba aeg sisustatud kas korvpalli, söömise või klubis käimisega. Tulevikuks on tal plaanid valmis. Kadi soovib nimelt minna Ameerikasse, kus end mugavalt sisse seada ja tunda end õnnelikuna.

31 Merily Vinter 31.10.1989

Merily on teine väga hea häälega laululinnuke. Olemuselt on ta lahke südamega, vaikne ja pidevalt omas mullis, kes üle kõige naudib looduses jalutamist ning meelepärast muusikat. Suur osa vabast ajast kulub ka sõpradele, sest Merilyle ei meeldi üksildustunne. Kui aga „hammustamiseks“ läheb, siis helges tütarlapses on peidus isik, kes naksab kõvasti, sest endale liiga teha ta ei lase. Edaspidi tahab Merily palju reisida ning tegeleda just sellega, mis ta õnnelikuks teeb.

Eigo Õis 16.01.1989

Eigo kohta võib öelda, et ta on kõige tasasem noormees meie mitte just vaikses klassis. Ta ei aja kunagi tühja juttu ning on hea südamega. Kui aga vaja, siis on Eigo tegus (eriti toolide ning laudade tassimisel). Pärast kooli meeldib talle tegeleda spordiga - jalgpalliga, mistõttu viibib ta koolist tihti võistlustel. Samuti veedab Eigo palju aega sõprade seltsis, et lõbusa tujuga elus edasi liikuda.

32

ÜRITUSED 2006-2008 Paka mäel oli meie lennu kõige esimene kohtumine, kus tollased üheteistkümnendikud korraldasid meile mitmesuguseid mänge, mille kaudu saime tutvust teha uute klassikaaslastega. Saime ka meene, mis pidi järgnevateks aastateks õnne tooma. Rottide ristimine lähendas meid veelgi, sest üheskoos tuli rada n-ö läbi roomata. Seda siis nii põrandal kui ka lae all. Üritus lõppes vande andmise ja lõbusa peoga. „Glaamur Faasion“ sai meie iga-aastaseks moeürituseks, kus osalesime kogu lennuga. Ettevalmistused olid alati huvitavad ja naljakad, sest välimust muudeti märgatavalt. Kelle lokkis juustest said sirged, kes mängis notsut, kuid kõik lõpetasime Britneydena. Tulemused olid vägagi võidukad, sest kolmest šõust võitsime ju kaks! Päkapikupäev oli meie kõige esimene üheskoos korraldatud üritus. Organiseerisime mitmeid mänge, laulsime ilusaid jõululaule ja jagasime postkastist kaarte. Muidugi ei puudunud ka traditsiooniline disko. Jõulude ajal tegime klassis hubaseid istumisi, kus laulsime, lugesime luuletusi ja jagasime kingipakke. Vesiroosivisioon on RVG traditsionaalne noortebändide konkurss, kus Raplamaalt ja ka mujalt pärit noored näitavad oma muusikaannet. Märkimisväärne on 2007 aasta, kus rahvalemmikuks ja grandprixi vääriliseks kuulutati bänd Mitokonder, kuhu kuulusid kaks meie lennu noormeest (Madis Reimund – laul, bass; Virgo Runno – kitarr, taustahääl). Sellest hetkest avanesid neile muusikamaailma uksed. Töövarjupäev jääb samuti kõigile kindlasti meelde, sest sai ju koolist ära ning oli võimalus veeta üks päev tööl, kus õpiti juurde nii mõndagi. Sõbrapäeva korraldamine jäi juba üheteistkümnendasse klassi, mis kujunes vägagi südameterohkeks. Kallistustest, mängudest, kohvikutest, pildistamisest ja muidugi õhtusest peost juba puudust ei tulnud. Moenädalad kujuneid samuti huvitavateks. Igal päeval oli oma teema ning uudistati teiste inimeste erilisi riietusi.

33

Jüriööjooks jäi meie trumpalaks, kus pandi proovile nii kiirus kui ka meeskonnatöö. 12. klassi lõpuaktuse organiseerimine jäi samuti meie kanda, mis kujunes peaaegu viperusteta (suur aitäh toolitassijatele!). 1. september 12. klassi alguses jääb vist igaveseks meelde, sest viisime kooli pisikesed tulevased sõbrakesed, kes meenutasid meie enda esimesse klassi minekut. Klassijuhatajatelt saime kaasa viimase aasta soovid, et kõik ikka nii läheks, kuidas tahame. 10. klassi rottide ristimine on üks meeldejäävamaid üritusi üldse, sest kogu lennuga sujus kõik perfektselt. Nädal aega kiusasime uusi RVG-lasi, et nad suudaksid kooliellu sisse sulanduda ning tunda, et meie kool on tegelikult väga hea! Õpetajate päev pani kindlasti meid kõiki mõtlema, kui raske tegelikult on see noortele teadmiste edasiandmine. Pärast pikka koolipäeva laulsime koos õpetajatega, mis tõi nii mõnelegi pisara silma.

34

Kooli õpilasesinduse ja meediaõppurite eestvedamisel toimunud «Kaader» on viimastel aastatel kasvanud üle valla ja maakonna piiride. Muidugi on alati osa võtnud ka meie kooli õpilased. Oleks paras õudusunenägu kui seda ei juhtuks, sest Kaader PEAB jääma RVGsse. Sügisvaheaja esimestel tundidel alguse saava festivali ajalukku on ka meie lend oma jälje jätnud: iga kord on olnud kellegi (enamjaolt Kauri) käpp mängus ja filmid võistlustules. „Tule-tee“ on pärimusmuusikaüritus Raplas, millest on osa võtnud ka meie lennu õpilased. Inimesed tulevad kokku, osad mängivad pilli ja teised kuulavad. Peale selle on mängimist ja tantsu kah. Rahvas hoiab kokku ja tunnevad koduselt, sest vana eesti muusika läheb hinge. Põhilisteks organiseerijateks on aga vilistlased Mari Tammar ja Maili Metssalu. Jõulunäidend „Märdi jõulud“ jäi meie viimaseks ühiseks korralduseks, mis pani meid tantsima, laulma ja Murit mängima, keda me vist ei unusta eales!

Tutipäev oli kõige viimane koolipäev. Olime tagasi esimeses klassis, kus me joonistasime ja tegime muud põnevat. Kooliõue sai istutatud üks ilus tamm ning RÜG-i kaheteistkümnendikud said kaotuse meie suurepärases veesõjas, sest meie lend oli ühtne ning koostööaldis. Päev lõppes sepikojas, kus valmistati õnnetoov hobuseraud, ning Arturi trahteris, kus sai mekkida maitsvat kooki. Kogu gümnaasiumiaja vältel oleme veel külastanud mitmeid teatrietendusi, muusikaüritusi ning esindanud kooli spordi- ja lauluvõistlustel (vene rühmaga sai isegi restodes käidud). Kokkuvõtteks võib öelda, et meie lennus oli väga erinevaid isiksusi, kuid tegelikult suutsime teha väga head koostööd ning tunda end ühtsena (olime näiteks kõik kogu aeg näljased!). Saime sõpru kogu eluks, kellega jäävad ühiselt meeldivad mälestused, mis ei unune iial!

35

36