Majandusajaloo Konspekt

Majandusajaloo konspekt (Allan Kasesalu loengute järgi)

Sisukord Sisukord * Merkantilism * Utopistlik sotsialism * Inglise klassikalise majandusteaduse teke * Klassikalise majandusteaduse teke Prantsusmaal * Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus * Füsiokraatia ehk põllumajanduskapitalism * Liberalism * Ajalooline taust * Sismondism * Majandusteadus USAs * Majanduspoliitika iseärasused Saksamaal * Modernism (1500-1750) *

Merkantilism Kaupmeeste ideoloogia 16.-18. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale.

1

Philipp van Hörnigk esindas merkantilismi saksa haru kameralistikat. Ta tegutses 17. sajandil ning tema põhiteos on “Österreich über alles, wenn es nur will” (“Austria üle kõige, kui ta seda ainult tahab”). Toob välja merkantilismi põhiteesid. 1. Iga toll riigi pinnast tuleb kasutada põllumajanduseks, kaevandamiseks või millegi tootmiseks. Rakendada tuleb kõiki ressursse. 2. Kõik kodumaal leiduvad tooraine tuleb kasutada kodumaises tööstuses, sest valmiskaubad on suurema väärtusega. 3. Tuleb püüelda ühtse, suure, töötava rahva poole. 4. Tuleb keelata kogu kulla ja hõbeda eksport. Kogu kodumaine raha tuleb hoida ringluses, et hoida elavana riigi arenevat majandust. 5. Kui võimalik, tuleb looguda impordist. 6. Kui mingi kauba importi on võimatu vältida, tuleb imporditud kaupade eest välja anda kodumaist toodangut, mitte kulda ja hõbedat. 7. Import peab piirduma toorainega, mida saab kodumaal lõpuni töödelda. 8. Tuleb otsida võimalusi kaupade ülejäägi realiseerimiseks välismaal ja seda ainult kulla või hõbeda vastu. 9. Ei tohi lubada nende kaupade importi, mida suudab toota ka kodumaine tööstus. Tähtsaimad arutlusvaldkonnad olid väliskaubandus ja rahandus. Tõuke väliskaubanduseks andsid maadeavastused. Vahetusühikuks olid kullakangid. Merkantilistide arvates peitus tõeline rikkus rahas, mitte kaupades. Keynes rõhutas merkantilismi praktilist elutarkust ning sobivust üksikute riikide puhul. Selgituseks maalib pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne. Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Vene merkantilism - hilisem majandusteadlaste tõlgendus. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Venemaal merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Jean Colbert tegutses 17. sajandi teisel poolel rahandusministrina, oli merkantilismi tuntuim esindaja Prantsusmaal. Tema järgi nimetati prantsuse merkantiliste kolbertistideks. Põrkas kokku tugeva kuningavõimuga (Louis XIV), mis tohutult laostas riigi majandust. Kehtestas 1664. aastal kaitsetariifide süsteemi. Holland kehtestas vastumeetmed. Colberti arvutuste kohaselt baseerus 17. sajandi Euroopa kaubandus 20 000 laeval, millest ¾ kuulusid Hollandile. Tahtis Prantsusmaad Hollandi arvel tugevdada. Põhitööks oli riikliku kontrolli süstematiseerimine ja muutmine ratsionaalsemaks. Soovis kaitada maksud, et oleks stiimul toota paremini. Ei läinud läbi, sest ei suutnud finantseerida Louis XIV.

2

Merkantilismi lagunemine algas Lääne-Euroopas 17. sajandi algul. Kesk-Euroopas ja idapoolsetes piirkondades valitses 17.-18. sajandil veel kameralistika.

Utopistlik sotsialism 1500-1750 modernismiajastu, kapitalismi koidik. Šokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16.-17. sajandil utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Tommaso Campanella oli Itaalia filosoof, kelle põhiteoseks on 1623. aastal ilmunud “Päikeselinn”. Räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik vastavalt oma võimetele. Rõhutab mitte ainult seda, kuidas jagada, vaid ka ühiskondlikku tööd.

Inglise klassikalise majandusteaduse teke 17. sajandi keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa- kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikus mõttes oli võim kodanlusel, puudusid aga poliitilised õigused. Nende kättevõitmiseks toimus kaks revolutsiooni. 1647-1649 oli esimene revolutsioon. 1649. aastal Charles I pea raiuti Londonis maha. Toimus restauratsioon ning võimule tuli Charles II. 1688 toimus Hiilgav revolutsioon, murranguline kodanluse pääsemine tegelikule võimule. Inglismaa oli parlamentaarne riik olnud juba 13. sajandist peale. Revolutsiooni tulemusena hakkas parlament otsustama rahaasjade üle. Juba antiikajast peale loodi ühistuid, kuid nüüd hakati seaduslikult moodustama aktsiaseltse. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17. sajandil, oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määrati arstiks Iirimaale. Inglismaa oli sel ajal vallutanud Iirimaa, seal asus 30 000 briti päritolu maaomanikku, kellest üks oligi Petty. Petty määras kauba hinda

3

tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi põhjal töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu (turuhinnad). Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Kuna Inglismaal oli tööstus enam arenenud, hindas seda rohkem. Pettyt huvitas loomulik hind, mis määratakse 1. tootmiseks kulutatud tööajaga; 2. hõbeda tootmiseks läinud töömahukusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandusseaduste objektiivset iseloomu.

Klassikalise majandusteaduse teke Prantsusmaal Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust. Jäljed ulatuvad tänapäeva. Ka prantsuse traditsioonilistes mõjualades Poolas ja Rumeenias. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Pierre Boisguillebert nimetas end põllumeeste advokaadiks. Riigi rikkuse ja võimu aluseks pidas põllumajandust. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti naturaalmajanduse ideoloog. Leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. (Prantsuse klassikalise majandusteaduse eripära.) Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale.

Füsiokraatia ehk põllumajanduskapitalism Prantsuse majandusteadus 18. sajandi teisel poolel. Ladina keeles phüsis tähendab loodust ning gratos on valitsemine, jõud. Manifest: 1. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. 2. Kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlusest tootmisele. 3. Lõid õpetuse puhasproduktist. 4. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. 5. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. 6. Püüdsid esmakordselt uurida ühiskondlikku taastootmist. 7. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad.

4

Francois Quesnay oli Louis XV õukonnaarst, majandusküsimustega hakkas tegelema kuuekümneaastaselt. 1758. aastal ilmus “Majandustabel”. Käsitles kogu ühiskonda kui elavat organismi. Ühiskonnal on kaks seisundit: terve ehk normaalne ja haige ehk ebanormaalne. Majanduselu kui looduslik protsess, millel on oma sisemised seaduspärasused. Nende mõistmiseks asus uurima tootmissfääri. Majanduse areng on täielikult objektiivne nähtus. Samas uskus, et tark valitseja peab haigeks jäänud ühiskonda õpetama ja arstima. Vastuolu: oli uue tootmisviisi pooldaja, kuid ei tahtnud, et see purustaks traditsioonilised suhted. Ideaalse ühiskonna struktuur: 1. Vundamendiks on rentnike klass; ainus tootlik klass ja põllumajandus ainus tõeline majandusharu. 2. Maaomanikud – vaimulik, aadel, kuningas; klass pidi säilima, tahtis kehtestada maksusüsteemi, et saada tulusid riigile. 3. Need, kes tegelevad muude majandusharudega (tööstus, kaubandus). Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Quesnay majandusteoorias on kesksel kohal õpetus puhasproduktist (sisuliselt kasum). Kapitaliks peab ainult seda, mis on paigutatud põllumajandusse. Turgot lisab Quesnay ühiskonnastruktuurile töölised ja kapitalistid. Ei eita kaubandusest ja tööstusest saadava kasumi võimalikkust. Laiendab vaba konkurentsi töötajate ja tööandjate vahelistesse suhetesse. Jõuab palgaprobleemide tänapäevase käsitluseni.

Liberalism Liberalism tekkis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses. Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: looduses on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19. sajandil. Kodu on Inglismaa. Nimetati Viktooria sajandiks. Inglismaal kaotati kohalikku tööstust kaitsev seadusandlus 17. sajandi keskel. Ei tulnud karta konkurentsi. 17. sajadil jääb Inglismaa kaubanduses veel alla Hollandile, tööstuses Prantsusmaale. 18. sajandi keskpaigaks maailma juhtiv kaubandus- ja tööstusriik. Sellele aitasid kaasa ka koloniaalvallutused. Liberalismi rajajad: 1. 17. sajand Judley North 2. 18. sajand David Hume 3. Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli.

5

4. 17. sajand John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee. Võõrandamine saab toimuda vaid kompensatsiooni alusel. Riigi tegevus pidi piirduma eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamise ja riigi kaitsega. Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus. Leidis väljenduse tööväärtusteooriana, mille esindaja oli Smith. Adam Smith oli väikekodanluse ideoloog. Šotlane, veetis palju aega välismaal. Kohtus Quesnay ja Turgot’ga. Oli mõjukas poliitikute seas. Temaga konsulteeriti riigieelarve koostamisel, maksude kehtestamisel. 1759 ilmus “Kõlbeliste tundmuste teooria”, milles järeldas, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad. 1776 ilmus põhiteos “Rahvaste rikkus”. Majandusprobleemide lahkamisel lähtub eraisiku huvidest, kuid ei eita ühiskondlikke huve. Ühiskondlike suhete analüüs baseerub üksikisiku suhete analüüsil. Leiab: 1. inimene on oma loomult egoist; 2. ta ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada; 3. ükski indiviid ei osuta teisele oma teeneid tasuta. Ei ütle, et inimese käitumise ajendiks on ainelt omakasu, kuid see ajendab teda kõige paremini tegutsema. Seega on ühiskonna normaalse toimimise aluseks vahetus. Eristas ühiskonna arengus kahte faasi: lapseeas ühiskond ehk turumajandusele eelnenud ühiskond ja täisiga ehk see aeg, millal Smith ise elas ja oli toimiv turumajandus. Turumajanduse kaks alternatiivi Smithi järgi olid traditsiooni jõud, mis valitses Euroopas liberaalse mõtteviisi tekkeni 17. sajandil, ja käsumajandus. Käsumajandus jaguneb kaheks: paralleelselt traditsioonilise ühiskonnakorraldusega toimiv ja sotsialistlik maailmamudel. “Rahvaste rikkus” otsib vastust järgmistele küsimustele. 1. Mis tagab ühiskondliku arengu olukorras, kus kõik ajavad taga omakasu? 2. Millised on kapitalistliku majanduse üldised arenguväljavaated? Turg ja turukonkurents panevad inimese tootma seda, mida tahavad teised, aga mitte seda, mida tahab ta ise. Samuti kujundavad nad hinna. Turumajanduse kaks ebakõla: 1. otstarbeka nõudluse olemasolu ja selle sõltuvus sissetulekutest; 2. majanduslik (eba)õiglus. Smith jõuab järeldusele, et tööviljakus sõltub tööjaotusest. Väidab, et rikkuse allikaks on igasugune tulemuslik töö. Tööjaotus eeldab vahetusvahendi – raha (loomulik fenomen, kaup) – olemasolu. Raha on tekkinud vahetuse käigus, et lunastada kaupu ja tööd. Raha käsitlemisel läheb Smith liiga abstraktseks. Leiab, et metall- ja paberrahal pole vahet, viimane on isegi praktilisem. Edasi asub uurima, mille alusel kaupu vahetatakse, kuidas väärtustatakse. Vahetuse analüüsis oluline: 1. teha kindlaks tegelik hind ja erinevus turuhinnast;

6

2. selgitada välja, millistest osadest koosneb loomulik hind; 3. selgitada, miks turuhind ei lange kokku tegeliku hinnaga. Määrab kauba väärtuse selle tootmiseks kulutatud ajaga. Arendas edasi Petty väärtusteooriat, ei uurinud kauba suhet kullaga, vaid teise kaubaga. Üks kaupadest on raha. Smithi probleemiks on see, et kapitalistlik ühiskond polnud veel täielikult välja kujunenud. Smith püüab näidata kogu ühiskonna huvide ühtsust, jutlustada kogu ühiskonna eest. Siit tulevad vead. Indiviidi peamiste tulude alusel ehitab üles oma ühiskonnamudeli: 1. töölised – saavad palka 2. ettevõtjad – saavad kasumit 3. maaomanikud – saavad renti Ütleb, et palk on tulu tööst. Palga olemuse lahtimõtestamisega viib majandusteaduse uuringud üle tootmissfäärist jaotussfääri. Kasum tekib seoses kapitali tekkega, on kaubatootmise kategooria. Kasumi kaks teooriat: 1. kuna kauba väärtus määratakse tööga, on kasum vaid üks osa töötulemusest tehtud mahaarvamisest; 2. kasum on tootmiskulude koostisosa, mis tuleneb kapitali funktsioneerimisest. Smith võtab esimesena kasutusele mõiste “kasumiprotsent”. Paralleelselt palga ja kasumi lahtimõtestamisega tuleb välja ideega, et töövõtja ja tööandja vaheline tehing sarnaneb kauba ostu- ja müügitehinguga. Järelikult on ka tööl nii turuhind kui ka loomulik hind. Smithi tähtsus: on loonud majandusteooria, milles rõhutab, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob ühiskonnas korra. Kuigi Smith kaitses tärkava kodanluse ideid, mõistis ta, et kogu ühiskonna probleeme lahendamata pole ka kodanlusel võimalik edukalt areneda. Ajalooline taust 1. USA kodusõda 2. Prantsuse revolutsioon – eeldus kodanluse võimuhaaramiseks kogu maailmas. 3. Võimule tuleb Napoleon, kes tegi palju seadusloome heaks. Tema teeneks on ka mõõtühikute ühtlustamine. 4. 1820-30 toimus Smithi ideede läbimurre. 5. Inglismaal teravnesid vastuolud tööliste, kodanluse ja maaomanike vahel. Vaieldi impordi ja ekspordi lubamise pärast (tööstuskodanlus poolt, feodaalid vastu). Töölisklass asus lõhkuma novaatorlikke seadmeid, hiljem võitlema oma poliitiliste õiguste eest. Peamised õigused saavutati 19. sajandi jooksul.

7

David Ricardo tegutses 40 aastat peale Smithi. Oli pärit börsimaakleri perekonnast, 25aastaselt sai miljonäriks. “Rahvaste rikkusega” puutus kokku kuurortis puhates. 1809. aastal ilmus “Kulla hind”, kus kritiseerib teravalt Inglise keskpanga poliitikat. Teeb ettepaneku aeg-ajalt korjata käibelt liigne rahamass, et stabiliseerida hinnapoliitikat. 1817. aastal ilmus “Poliitilise ökonoomia ja maksustamise üldpõhimõtted”. Vastandina Smithile ei näinud ühiskonnas tervikut, vaid lõhenenud leeri. See oli tingitud ajastust. Ühiskonnamudel oli järgmine. 1. Ettevõtjad – tähtsaim klass, majandusliku arengu mootor, mille kütuseks on kasum. Kasumi saamiseks pole halvad mitte mingid vahendid. Mida kiiremini ühiskond jõuab teatud tasemele, seda rutem suudetakse lahendada ka elu hammasrataste vahele jäänute probleemid. 2. Maaomanikud – võimsal positsioonil. Ricardo näeb selles klassis progressi suurimat vaenlast. Kui maaomanikel on suurimad materiaalsed väärtused, pole nad muutustele aldid. 3. Töölised – materiaalsete väärtuste loojad. Ricardo ei näinud majandusliku arengu ajaloolist plaani. Kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on tema nägemuses igavesed ja ainuvõimalikud. Algul võttis uurimisobjektiks rikkuse, pärast Smithi töödega tutvumist leidis, et viimane on seda juba küllalt uurinud ning keskendas peatähelepanu jaotuse probleemidele. Töötas välja jaotusteooria, mis kohati on vaid Smithi ideede edasiarendus. Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat (“Rahvastusseadus” – iha sugupoolte vahel põhjustab elanikkonna kasvu geomeetrilises progressioonis, kuid toiduainete varud suurenevad vaid aritmeetilises progressioonis. Tasakaalustavat süsteemi näeb epideemiates ja sõdades. Malthus pidas eelkõige silmas USAd, ei näinud ette arenenud riikide tehnoloogiahüpet.) kui palgafondi probleemi. Palgafondi suurenemine või vähenemine kutsub esile rahvastiku suurenemise või vähenemise. Võtab rahvastusteooria oma majandusteooriasse: rahvastiku kasv A suureneb nõudlus toiduainete järele A väheviljakate maade kasutuselevõtt A tootmiskulude kasv A hinnatõus A ettevõtjad tõstavad töötajate palku A väheneb kasum A võimalus tootmist laiendada väheneb A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Pärast Smithi ja Ricardot majandusteaduse kaks põhisuunda: 1. turumajandusteooriad; 2. majanduse tsentraalse juhtimise suund. Jean Batiste Say oli klassikalise majandusteaduse tuntuim esindaja Prantsusmaal. 1809. aastal ilmus “Traktaat poliitilisest ökonoomiast”. Seal võtab kokku eelnenud klassikalise majandusteaduse esindajate uuringud. Ütleb, et nii üle- kui alatootmine on ajutised nähtused, kui tootjad võtavad arvesse nõudlust.

8

Sismondism Suund Šveitsis. Nime saanud Jean Sismondi järgi, kes oli väiketööstuse propageerija. Sismondism on oma olemuselt kriitiline kapitalismi suhtes. Kutsus valitsust üles kaitsma rahvast konkurentsi negatiivsete külgede eest. See oli tingitus Šveitsi majanduslikust omapärast, kuid siiski levinud paljudes maades.

Majandusteadus USAs USAs olid laialt levinud inglise majandusteadlaste ideed. 1775-1783 lõi USA lahku Suurbritanniast. Teda iseloomustasid suhteliselt arenenud põhjaosa ja orjanduslikud lõunaosariigid. 1861-1865 orjandus keelustatakse. Benjamin Franklin sõnastas 1731. aastal oma väärtusseaduse, mis oli seotud Pettyga. Henry Charles Carey võitles Malthuse ja Ricardo õpetuse vaste. Tema sõnul need teooriad olid mõeldud Briti poliitika õigustamiseks. Oli tollipiirangute ja protektsionismi pooldaja.

Majanduspoliitika iseärasused Saksamaal 19. sajandi esimesel poolel levisid Saksamaal Say ideed. 1834. aastal loodi Tolliliit, enne seda koosnes Saksamaa vürstiriigikestest. Junkrute ehk maaomanike huvides oli põllumajandussaaduste vaba eksport. Iseärasus: šovinistlike ja natsionalistlike ideede propageerimine. Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. Vabakaubandus olevat kasuks ainult Suurbritanniale, kelle konkurendiks võis pidada Belgiat. List pidas riigi jõukuse allikaks suurtööstust. Valitsuse tähtsaim ülesanne seisnes tema järgi industrialiseerimise toetamises. Soovitas kaitsetolle. Eristas riigi majanduslikus arengus viit staadiumit. Kui kõik riigid on kõrgeimal arengutasemel, see tähendab, et neis on võrdselt arenenud põllumajandus, tööstus ja kaubandus, on vabakaubandus igati õigustatud. Saksamaa majandusliku mõtlemise iseloomujooneks oli Preisitee. Lähtudes eeldusest, et seniseid omandisuhteid pole võimalik kaotada üle öö, asuti propageerima junkrute ja kodanlaste huvide ühtsust. Taheti traditsioonilised majandussuhted pikkamööda tõmmata kapitalistlikku arengusse, säilitades samal ajal keskaegsed institutsioonid, sest Saksamaa majandusteadlaste arvates oli kapitalism neist välja kasvanud. 1848. aastal toimus Saksamaal sarnane revolutsioon nagu Inglismaal kahesaja aasta eest. See pani aluse kiiremale industrialiseerimisele. Kodanlus tugevdas oma positsioone Ajalooline Koolkond kujunes tellimusena, et tagada Saksamaa jätkuv majanduslik areng ja kujundada seda vastavalt ajaloolistele tingimustele. Keskendus Preisitee kaitsmisele. Saksamaa läbis oma arengus kaks faasi:

9

Modernism (1500-1750) Modernism kujutab endast üleminekut traditsioonilistelt tootmismeetoditelt kaasaegsetele majandussuhetele. Erinevused enne ja pärast moderniseerimisajastut on alljärgnevad. 1. Majanduslikud struktuurimuutused: 1. urbaniseerituse kõrgem tase; 2. tööstustoodangu suurem osakaal kogutoodangus; 3. mehaaniliste töövahendite ja energia üha laienev kasutamine majandustegevuses. 1. Produktiivsuse tõus: 1. inimtööjõu produktiivsuse tõus; 2. kapitali ja maa produktiivsuse tõus. 1. Organisatsioonilised muutused – maksvusele pääsesid turuseadused. Majanduslikus plaanis tähendas modernismiajastu üleminekut tsunftitööstuselt manufaktuuritööstusele. Saksa keeles tähendab die Zunft väikest käsitööettevõtet. Vene keeles on sama tähendusega sõna P,N. Keskaegne tööstus oli käsitööl põhinev väiketootmine. Tsunftisund – vastavad tsunftid võisid toota ainult mingeid kindlaid asju (näiteks saapaid). Kild – ühendab sama ala tsunfte. Ühte kildi kuuluvate meistrite vahel ei tohtinud olla konkurentsi. Kogu tootmisprotsess kuni kauba müümiseni oli tavade ja eeskirjadega kindlaks määratud. Puudusid vahendajad. Vaatamata monopoolsetele eesõigustele oli tsunfti toodangu kvaliteet kõrge. Selle põhjudsed: 2. kutse-eetika; 3. järelvalve üksteise üle; 4. pikk õpiaeg (õpipoiss A sell A meister). Enne meistriks saamist tuli sellil läbi teha rännuaastad (wandern + sell = wandersell), et tutvuda teistes linnades sama ala tsunftide tööga, ning teha meistritöö. Keskajal olid õpipoisid peaaegu meistri perekonnaliikmed. Uusaegse kasumitaotluse tingimustes kujunesid sellidest ja õpipoistest tavalised palgatöölised. Kriitika tsunftimajandusele: tsunftides tekkis stagnatsioon. Monopoolne seisund lämmatas ettevõtlikkuse, takistas uute tootmisviiside ja tehnika kasutuselevõttu. 16. ja 17. sajandil hakkasid tsunftid muutuma manufaktuurideks (käsitsi töötamisel põhinev vabrik). Manufaktuurid olid suurettevõtted, kus töötas kümneid, isegi sadu palgatöölisi. Hakati kasutama tööjaotust. Manufaktuurid tekkisid ka mahajäänud ja päridorjanduslikes riikides. Viimastes kasutati

10

palgatööliste asemel pärisorje. Palgatööjõu puudumine tõi kaasa majanduse mahajäämuse. Manufaktuure hakati rajama tööstusharudes, kus oli võimalik toota masstoodangut. Esimesed manufaktuurid olid seega kalevi- ja puuvillamanufaktuurid. Sel ajal, kui Eestis rajati esimesed manufaktuurid, kuulus Eesti Rootsi kuningriigi alla. Mittemajanduslikud arengud. Saksamaale ja Venemaale oli18. sajand modernismiperioodi tipp. Saksamaal valitses Friedrich Suur, Venemaal sajandu esimesel poolel Peeter I, teisel poolel Katariine II. Üleminekuperiood tähendas Venemaal tsaarivõimu tugevnemist. Rootsis on antud ajajärku nimetatud Vabaduse ajajärguks. Rootsi lõpetab oma suurriiklikud ambitsioonid ning keskendub sisemaisele arengule. Preisimaal ja Venemaal on ekspansiooniajastu. 18. sajandil arenes Venemaa ekspansioon lõunas Kirgiisiani, Krimmini, läänes Poolani, Põhjasõja tulemusena liideti Balti kubermangud. Preisimaa laienes kaks korda. Saksamaa ekspansioon kulmineerus 1871. aastal Saksamaa ühinemisega. Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotasid oma valdusi ja kolooniaid. Suurbritannia võttis Prantsusmaalt üle Kanada, kuid kaotas 13 kolooniat USA idarannikul. USAd abistas Prantsusmaa, Katariina II oli valmis USAd abistama 100 000 mehelise armeega. See jäi siiski ära. Nimetatud riigid olid Suurbritannia peamised konkurendid. 1789-1799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon. Sellega anti roheline tuli seadustele, mis on tänapäeva seadustike väljatöötamise aluseks. Napoleon püüdis eksportida moodsat seadust kogu oma vallutatud territooriumile Hispaaniast Moskvani. 2. 1840ndad – majandusteadlased võitlesid klassikalise majandusteaduse ja utopistliku sotsialismi vastu; 3. 1870ndad – Saksamaa oli kapitalistliku arengu teel, hakati võitlema marksismiga.

11