Filedispenser.svc

RIIGIHANGETE AMETI JUURES ASUV

VAIDLUSTUSKOMISJON OTSUS Vaidlustuse number Otsuse tegemise aeg Vaidlustuskomisjoni liige Vaidlustus

Vaidlustuse läbivaatamise kuupäev Istungitel osalejad

120-09/110881 12. juuni 2009 Angelika Timusk AS-i VolkerRail RTE ja OÜ Hallert VR vaidlustus AS-i EVR Infra riigihankes „Raudtee ballastipuhastus 2009” ühispakkujate AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 kvalifitseerimise, nende poolt esitatud pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes 4. juuni 2009 Vaidlustaja, AS-i VolkerRail RTE ja OÜ Hallert VR esindajad Kaupo Sirk ja Raiko Lipstok; Hankija, AS-i EVR Infra esindajad Martin Männik, Margo Jõgi, Ivo Laht ja Ruudo Liis; Kolmanda isiku, AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 esindajad Dmitri Zussev, Simo Soolo ja Marti Hääl.

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks AS-i EVR Infra juhatuse 12.05.2009. a otsusega nr 21/1.1 kinnitatud riigihanke komisjoni otsus nr 7/04-09 osas, millega tunnistati edukaks AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 pakkumus. 2. Mõista AS-ilt EVR Infra Vaidlustaja kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv proportsionaalselt rahuldatud taotlustega (3-st 1) summas 3333,33 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 7 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemise päevast arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.02.2009. a avaldati riiklikus riigihangete registris AS-i EVR Infra (edaspidi ka Hankija) riigihanke „Raudtee ballastipuhastus 2009” (registreerimisnumber 110881) hanketeade. Hanketeate osa IV p 3.4 kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtaeg 30.03.2009. 2. 20.03.2009. a pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid pakkumuse 2 ühispakkujat: AS VolkerRail RTE ja OÜ Hallert VR (edaspidi ka Vaidlustaja) ja AS Skinest Ehitus ja AS Teede REV-2 (edaspidi ka Kolmas isik). 3. AS-i EVR Infra juhatuse 12.05.2009. a otsusega nr 21/1.1 kinnitati riigihanke komisjoni otsus nr 7/04-09 pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 4. 22.05.2009 esitas Vaidlustaja vaidlustuse ühispakkujate AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 kvalifitseerimise, nende poolt esitatud pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale.

2

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ühispakkujate AS-i VolkerRail RTE ja OÜ Hallert VR esitatud vaidlustuses palutakse tunnistada kehtetuks Hankija otsused ühispakkujate AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta järgmistel põhjustel: 5.1. Hankija oleks pidanud ühispakkujad AS Skinest Ehitus ja AS Teede REV-2 hankemenetlusest kõrvaldama, kuna pakkumuses nimetatud alltöövõtjal, Ferrander OÜ-l, oli pakkumuse esitamise ajal maksuvõlg. Vaidlustusele on lisatud Krediidiinfo 06.05.2009 maksehäirete raport, mille kohaselt oli Ferrander OÜ-l 01.04.2009 seisuga maksuvõlg./ Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil esitas Vaidlustaja Maksu- ja Tolliameti 02.06.2009. a tõendi nr 8-8/8192, mille kohaselt Ferrander OÜ-l oli seisuga 30.03.2009 käibemaksu osas maksuvõlg./ Seega on Kolmas isik esitanud Hankijale valeandmeid, kui ta 30.03.2009 kinnitas Ferrander OÜ-l RHS § 38 lg-des 1 ja 2 loetletud kõrvaldamise aluste puudumist. 5.2. Kolmas isik oleks tulnud jätta kvalifitseerimata hankedokumentide (edaspidi HD) p-le 15.3.2 mittevastavuse tõttu. Ballastipuhastustööde näol on tegemist spetsiifiliste raudteel teostavate töödega, mille eripäraks on, et neid ei teostata mitte suletud territooriumil vaid igapäevaselt töötavatel raudteeliinidel. Töid teostatakse nn aknas, mis tähendab tellija poolt tööde teostamiseks võimaldatavat ajutist liiklussulgu. Hankija ei saanud HD p-s 15.3.2 nimetatud sarnaste tööde all silmas pidada muid töid peale ballastipuhastustööde. AS Skinest Ehitus ja AS Teede REV-2 ei ole kumbki varasemalt Eesti Vabariigis või mistahes muus riigis Vaidlustajale teadaolevalt ballastipuhastustöid teostanud. Raudtee ehitustöid rongiliikluseks suletud territooriumil (näiteks sadama terminalis), ei saa võrdsustada käesoleva riigihanke objektiga sarnaste töödega. 5.3. Vaidlustaja on seisukohal, et AS Skinest Ehitus ja AS Teede REV-2 on jäetud ebaõigesti hankemenetlusest kõrvaldamata. Lisaks poleks tohtinud neid ka kvalifitseerida. Seetõttu on olnud lubamatu ka Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ja nende pakkumus poleks tohtinud üldse hindamisele jõuda. Ainuüksi seetõttu on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus väär. 5.4. Lisaks on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus põhjendamata, hindamine ei ole olnud objektiivne ega ole kontrollitav. HD kohaselt tunnistatakse edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus, kusjuures HD punkti 18.4. kohaselt on hinna osakaal 80% ja kavandatava tööde tehnoloogia osakaal 20%. Riigihanke komisjoni 16.04.2009. a otsuses nr 7/04-09 on eduka pakkuja väljaselgitamine esitatud ühe päevakorrapunktina, kuid otsuste all vastavasisulist otsust eraldi esitatud ei ole. Küll on otsustele järgnenud resolutsioonis muuhulgas öeldud, et AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 ühispakkumus tunnistatakse edukaks. Samas puudub seal viide, kui palju väärtuspunkte kumbki pakkumus sai, rääkimata põhjendustest, milles seisnes edukaks tunnistatud pakkumuse majanduslik soodsus ning kuidas Hankija jõudis punktide andmisel sellise tulemuseni. Vaidlustaja saatis 14.05.2009 Hankijale RHS § 54 lg 2 p 3 alusel järelepärimise pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjenduste saamiseks. Vastuseks nimetatud taotlusele esitas Hankija 14.05.2009 e-kirja teel üksnes pakkumuste tehnoloogia osa hindamise tabeli, kust nähtub, et tehnoloogia osa eest on Vaidlustaja saanud 20 väärtuspunkti ning edukaks tunnistatud pakkumus 15 väärtuspunkti. Hankija jättis Vaidlustajale teatamata, kui palju said Vaidlustaja pakkumus ja Kolmanda isiku pakkumus väärtuspunkte kokku. Samuti on Hankija jätnud Vaidlustajale selgitamata, millised on edukaks tunnistatud pakkumuse eelised Vaidlustaja pakkumuse ees. Vaidlustajal on puudunud võimalus saada aru otsuse tegemise põhjustest ning kontrollida selle õiguspärasust. Käesoleval juhul ei ole pakkujatele esitatud mistahes informatsiooni, mis võimaldaks mõista, miks on edukaks tunnistatud pakkumusele, pakkumuste tehnoloogia hindamiskriteeriumi siseselt, omistatud just selline arv väärtuspunkte. Samuti on Kolmas isik esitanud vastuseks Hankija järelepärimisele pärast pakkumuste esitamist mitmeid andmeid ja dokumente, mille alusel on Hankija hinnanud Kolmanda isiku pakkumust. Hankija õiguspäraseks käitumiseks oleks ta pidanud hindama seda Kolmanda isiku poolt esitatud

3 tööde tehnoloogiat, mille Kolmas isik esitas koos pakkumusega ja Hankija ei saanud arvesse võtta täiendatud/parandatud pakkumust. 5.5. Vaidlustajani jõudnud kuulduste kohaselt on Hankija esitanud Kolmandale isikule pärast pakkumuste esitamist mitmeid täpsustavaid küsimusi kavandatava tehnoloogia kohta, võimaldades selle kaudu muuta esitatud tehnoloogia kirjeldust sisukamaks ja seeläbi rohkem väärtuspunkte väärivamaks. Juhul, kui sellised kuuldused peaksid tõele vastama, on selline pakkumuse täiendamise võimaldamine pärast pakkumuste esitamise tähtaega lubamatu. 6. Hankija, AS EVR Infra, vaidleb oma vastuses vaidlustusele vastu järgmistel põhjendustel (vastus vaidlustusele on esitatud 27.05.2009): 6.1. Ferrander OÜ-l ei ole maksuvõlga. Kolmas isik on pakkumuses esitanud kirjaliku kinnituse, et Ferrander OÜ puhul puuduvad RHS § 38 lg 1-2 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused (pakkumuse lk 17). Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda isiku alltöövõtjate maksuvõlgade osas ning ta pöördus 06.04.2009 Kolmanda isiku poole, nõudes pakkumuses märgitud alltöövõtjate kohta tõendit nende maksuvõlgade puudumise kohta. Kolmas isik esitas Hankijale Tartu Linnavalitsuse tõendi, et 07.04.2009. a seisuga puuduvad Ferrander OÜ-l võlgnevused Tartu linna kohalike maksude osas ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse tõendi, et Ferrander OÜ-l puuduvad maksuvõlad seisuga 08.04.2009. Seega oli ja on Hankija jaoks tõendatud, et Ferrander OÜ-l ei ole maksuvõlga ning puudusid ja puuduvad alused Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks. 6.2. Kolmas isik on kvalifitseeritud õiguspäraselt. RHS § 39 lg 1 sätestab, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Hanketeate (edaspidi HT) osa III p-d 15.3.1 ja 15.3.2 on sõnastatud järgmiselt: 15.3.1 Pakkuja peab antud Suurhanke objektiks olevate ehitustööde teostamisel kaasama vastutava isikuna ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi, kes on teostanud hanke iseloomustuses märgitud töödele sarnaseid ehitustöid ning kellel on antud tööde tegemiseks vajalik kvalifikatsioon. Nõutav dokument: Esitada hankedokumentide Lisa 1 Vormil VII tõendus pakkuja vastutava ehitustööde projektijuhi ja objektijuhi hariduse, töökogemuse ja kvalifikatsiooni kohta koos tema allkirjastatud CV-ga. 15.3.2 Pakkuja peab olema teostanud peatöövõtjana hankele sarnaseid ehitustöid. Pakkuja peab olema nimetatud Tööd teostanud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Nõutav dokument: Esitada hankedokumentide Lisa 1 Vormil VI pakkuja poolt teostatud olulisemate vastavate ehitus ja remonditööde nimekiri koos Pakkuja kinnitusega, et need Tööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Kolmas isik on esitanud: (i) HT lisa 1 vormil VII tõendused Ühispakkujate vastavate ehitustööde projektijuhite ja objektijuhtide hariduse, töökogemuse ja kvalifikatsiooni kohta koos nende allkirjastatud CV-dega (pakkumuse lk 28-31). Esitatud dokumentidest nähtub, et. Dmitri Zussev on teostanud hanke objektiks olevate töödega sarnaseid ehitustöid (seoses Paldiski sadama ja Biodiisli tehase raudteega ning Muuga sadama ja Maardu jaama seisupargi ühendusteedega II ja IV). Samuti nähtub dokumentidest, et ka Aleksei Vassiljuk on teostanud hanke objektiks olevate töödega sarnaseid ehitustöid (seoses Paldiski sadama ja Biodiisli tehase raudteega ning Muuga sadama ja Maardu jaama seisupargi ühendusteedega II ja IV). Seega esitas Kolmas isik Hankijale dokumendid, mille põhjal Hankija sai kontrollida ning tuvastada, et Kolmas isik vastab sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. (ii) Hankedokumentide lisa 1 vormil VI Ühispakkujate poolt teostatud olulisemate vastavate ehitus ja remonditööde nimekiri koos Ühispakkujate kinnitusega, et need tööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt (vt Ühispakkumuse lk 26-27).

4 Esitatud dokumentidest nähtub, et Kolmas isik on teostanud peatöövõtjana hankele sarnaseid ehitustöid (AS Skinest Ehitus seoses Paldiski sadama ja Biodiisli tehase raudteedega, seoses Iru depoo raudtee haruteede ja hoone välistrasside ehituse ja remondiga ning seoses Muuga sadama ja Maardu jaama seisupargi ühendusteedega II ja IV ning AS Teede REV-2 töid kokku 9 objektil (pakkumuse lk 27)). Muuhulgas on AS Teede REV-2 rajanud Muuga Söeterminali infrastruktuuri 2006. aastal, rajanud raudteed Muuga sadamas 2006. aastal, rajanud söeterminali superstruktuuri aastatel 2006-2007, teostanud Paldiski lõunasadamas raudteede 103 ja 104 remondi ja pikenduse, rajanud Muuga betoondetailide tehase raudteed, remontinud Paljassaare sadama raudtee nr 1, rajanud Muuga sadama raudtee nr 20 elektritsentralisatsiooni aastatel 2007-2008, ehitanud AS Muuga CT konteinerterminali raudteed 2008. aastal ning osalenud Paldiski lõunasadama 8. ja 9. kai raudteede ja kraanateede ehitusel. Nõustuda ei saa Vaidlustaja seisukohaga, et viidatud ehitustööd ei ole hankele sarnased ehitustööd. Hankija ei ole nõudnud hanke objektiga identsete tööde teostamise kogemust vaid hanke objektiga sarnaste tööde teostamise kogemust, kuna ballastipuhastustööd ei ole sedavõrd spetsiifilised tööd, et neid ei saaks teha isik, kes on teinud muid raudteede ehitustöid. 6.3. RHS § 41 lg 6 sätestab, et kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. [---] Vaidlustaja on ka ise viidanud, et Lätis omab raudtee ballastipuhastustööde kogemust üks äriühing – selleks ongi Kolmanda isiku poolt alltöövõtjana nmetatud SIA LDZ Infrastruktura. Vastusena Hankija teabenõudele on Kolmas isik esitanud Hankijale SIA LDZ Infrastruktura kinnituskirja hankelepingu täitmisel osalemise kohta. 6.4. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisel on Hankija teostanud diskretsiooniõigust õiguspäraselt. Hankija poolt käesolevas hankes tehtud otsustuste sisuline (poliitiline) kontroll on vaidlustuskomisjoni poolt on piiratud (Riigikohtu 14. oktoobri 2003. aasta haldusasi nr 3-3-1-5403). Kuigi Hankija otsusest ei nähtu detailselt, kuidas toimus pakkumuste hindamine, ei saanud see tuua kaasa Vaidlustaja õiguste rikkumist ega ole otsuste tühistamise aluseks. Pakkumuste hindamist kirjeldab Hankija 16. aprilli 2009. aasta protokoll ning kaaskiri AS EVR Infra juhatusele. Viidatud protokollist nähtub, et Vaidlustajad said tehnoloogia eest maksimaalsed 20 punkti ja Kolmas isik 15 punkti, kusjuures tehnoloogia sobivuse hindamisel on arvestatud selle sobivust AS-i EVR Infra liinidele, kirjelduse detailsust ja vedurite kasutust. Täiendavalt on Hankija vastanud Vaidlustajale ning esitanud 14.05.2009 tabeli, millest nähtub, mille alusel toimus tehnoloogia sobivuse hindamine ning kus on detailselt kirjeldatud, milliseid kategooriaid on Hankija hinnanud ning kuidas on kujunenud Hankija järeldus Vaidlustajale antavate punktide kohta. Seega on Hankija teostanud diskretsiooniõigust õiguspäraselt. Pelgalt asjaolu, et diskretsiooniõiguse teostamine ei olnud väljendatud vaidlustatud otsuses, ei saa tingida sisuliselt õiguspärase otsuse kehtetuks tunnistamist (analoogia korras HMS § 58). Asjaolu, et Vaidlustaja ei nõustu Hankija poolt diskretsiooniõiguse teostamisega ning on esitanud alternatiivsed kriteeriumid ja põhimõtted, millest lähtuvalt oleks Hankija pidanud väidetavalt pakkumusi (Vaidlustajale soodsamalt) hindama, ei saa tuua kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasust ega olla aluseks selle tühistamisele. 7. Kolmas isik, ühispakkujad AS Skinest Ehitus ja AS Teede REV-2, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta vaidlustuse rahuldamata järgmistel põhjendustel (vastus vaidlustusele on esitatud 28.05.2009) 7.1. Kõrvaldamise aluste esinemine Krediidiinfo 06.05.2009 maksehäirete raport ei saa tõendada 01.04.2009 seisuga maksuvõla olemasolu Ferrander OÜ-l, kuna Krediidiinfo ei ole õigusliku tähendusega register ega infobaas. Samuti ei saa Vaidlustaja poolt vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendile tuginedes väita, et Kolmas isik oleks esitanud valeandmeid.

5 Hankija on 06.04.2009 kirjas nr 4-1.3.1/940-1 esitanud AS-ile Skinest Ehitus täiendavaid küsimusi hankele esitatud pakkumuse kohta ning mh on Hankija palunud esitada erinevaid tõendeid alltöövõtjate maksevõlgade või nende puudumiste kohta. AS Skinest Ehitus edastas Hankijale soovitud vastuse 09.04.2009 kirjas nr 259. Vastusesse olid lisatud mh Lõuna maksu- ja tollikeskuse 08.04.2009 väljastatud tõend nr 8-8/2362 maksuvõlgade puudumise kohta, samuti Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 07.04.2009 tõend nr 6.3-6.5/07246 võlgnevuste puudumise kohta. Seega on Kolmas isik täitnud RHS § 38 lg 3 p-s 2 ja lõikes 4 sätestatud hankija nõuded vastavalt kehtivale korrale. 7.2. Pakkuja kvalifitseerimise otsus Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajate arusaamaga „sarnastest ehitustöödest“, mille kohaselt saavad „sarnased ehitustööd" olla üksnes täpselt samasisulised tööd. AS Skinest Ehitus kinnitab, et ühispakkujate kompetentsi kuuluvad sarnaste ehitustööde teostamine, nii on ühispakkujad varasemalt teostanud raudteetöid nt nii Muuga kui ka Paldiski sadamates, samuti on ühispakkujatel nimetatud tööde teostamiseks vajalikud tegevusload, know-how, vahendid ja personal. Ühispakkujad ja vaidlustajad kasutavad igapäevaselt hankega seotud töid teostades sama tüüpi masinaid ja tehnoloogiaid, ühispakkujate alluvuses töötavad juhid ja professionaalid, kes on varasemalt teostanud erinevaid raudteega seotud töid. Hankija on ise teadlik, mida ta ühe või teise tingimuse all täpselt silmas pidas. Vaidlustaja tõlgendus, et varasemad tööd peavad olema teostatud just igapäevaselt kasutatavatel raudteeliinidel ja sarnasteks töödeks ei tohi lugeda suletud territooriumitel tehtavad raudteetöid, on meelevaldne. 7.3. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Tehnoloogia kriteeriumi hindamine saigi antud juhul olla ainult subjektiivne, mille aluseks samade tehnoloogiate puhul saabki olla üksnes erinev hind. Hankija on edastanud Vaidlustajale riigihanke „Raudtee ballastipuhastus 2009” pakkumuste tehnoloogia osa hindamise tabeli, samuti on Hankija edastanud Hankija otsuse 16.04.2009 ja otsuse protokolli, mistõttu on arusaamatu väide pakkumuste hindamise ebaobjektiivsuse ja kontrollitamatuse kohta. AS Skinest Ehitus on seisukohal, et hindamine on läbiviidud objektiivselt ja kontrollitavalt ning Hankija ei ole rikkunud RHS § 54 lg 2 p-s 3 sätestatud nõudeid. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kolmanda isiku suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemine 8.1. RHS § 38 lg 4 kohaselt nõuab hankija pakkujalt koos pakkumusega kirjalikku kinnitust, et allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatel alltöövõtjatel puuduvad RHS § 38 lg-des 1 ja 2 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Seega tuleneb RHS § 38 lg-st 4, et allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatele alltöövõtjatele ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise osas pakkujatega võrreldes tehtud mingeid mööndusi – RHS § 38 lg-des 1 ja 2 loetletud aluseid alltöövõtjate puhul esineda ei tohi ja pakkuja peab hankija nõudmisel kinnitama nende puudumist. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija muuhulgas hankelepingut isikuga ja kõrvaldab mis tahes ajal hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kuna RHS § 38 lg 4 kohaselt kinnitab pakkuja alltöövõtjal RHS § 38 lgdes 1 ja 2 nimetatud aluste puudumist, siis on pakkuja RHS § 38 lg 4 kohase kinnitusega hõlmatud muuhulgas asjaolu, et pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel puudub RHS § 38 lg 1 p-s 4 nimetatud alus ja igal konkreetsel alltöövõtjal on nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.

6 Pakkujate poolt alltöövõtjate kohta RHS § 38 lg 4 kohase kinnituse esitamine ei ole formaalne ja pakkuja vastutab alltöövõtjate kohta pakkumuses esitatud andmete õiguse eest, st pakkuja poolt RHS § 38 lg 4 alusel esitatud kinnitus peab olema tõene ja õiguslik tagajärg (pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest) saabub pakkujale, kui alltöövõtja osas on tuvastatud RHS § 38 lg-des 1 või 2 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemine ja pakkuja on RHS § 38 lg 4 alusel kinnitanud nende puudumist. Sel juhul on pakkuja esitanud hankijale valeandmeid RHS-i 3. jaos sätestatud nõuetele vastavuse kohta RHS § 38 lg 1 p 6 tähenduses. RHS § 38 lg 1 p-st 6 tulenevalt esineb pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alus, kui: 1) valeandmed on esitatud 3. jaos sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 2) valeandmed on esitatud 3. jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Käesoleval juhul rakendub eespoolviidatud esimene juht: pakkuja kohustus kinnitada RHS § 38 lgdes 1 ja 2 nimetatud aluste puudumist alltöövõtjal tuleneb RHS § 38 lg-st 4, kusjuures nõuded ise on esitatud RHS § 38 lg-des 1 ja 2, mis asub RHS-i 3. jaos. Seega RHS § 38 lg 4 kohase kinnitusega esitatakse andmed RHS-i 3. jaos sätestatud nõuetele vastavuse kohta. 8.2. HD p 11.1.1 kohaselt kohustub Hankija näitama pakkumuses, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepinguid sõlmida [---]. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama kirjaliku kinnituse, et allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatel alltöövõtjatel puuduvad RHS § 38 lg-des 1 ja 2 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused (HD p 11.1.3). HD p 11.2 kohaselt pidi pakkuja esitama HD p-s 11.1.1 nõutud informatsiooni ja 11.1.3 nõutud kinnituse vastavalt HD Lisa 1 Vormile III. HD Lisa 1 vorm III on esitatud Kolmanda isiku pakkumuses lk-l 17 (allkirjastatud 30.03.2009), kus ta kinnitab, et Ferrander OÜ-l (kavandatud alltöövõtjal) puuduvad RHS § 38 lg-des 1-2 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Hankija selgituste kohaselt tekkis tal kahtlus Kolmanda isiku maksuvõlgade osas, mistõttu ta pöördus 06.04.2009 Kolmanda isiku poole alltöövõtjate kohta maksuvõlgade puudumise tõendi saamiseks. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 08.04.2009. a tõendi nr 88/2362 kohaselt puudusid Ferrander OÜ-l seisuga 08.04.2009 maksuvõlad. Sellega oli Hankija jaoks tõendatud, et Ferrander OÜ-l ei ole maksuvõlga. Hankija tegevusest nähtub, et Hankija on kontrollinud ühel konkreetsel päeval, so 08.04.2009, maksuvõlgade esinemist Ferrander OÜ-l, kuid ei ole kontrollinud Kolmanda isiku poolt 30.03.2009 pakkumuse lk-l 17 esitatud andmete õigsust (kas Ferrander OÜ-l oli maksukohustus täidetud sellel päeval, kui Kolmas isik kinnitas tal riiklike maksude nõuetekohast täitmist). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 08.04.2009 tõendi alusel ei ole võimalik kontrollida Kolmanda isiku poolt 30.03.2009 esitatud andmete õigsust. Pakkujal kõrvaldamise aluste esinemise kontroll ei tähenda käesoleval juhul üksnes pakkuja „teolt tabamist”, st RHS § 38 lg 1 p 6 ei anna Hankijale õigust teha 08.04.2009 väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel maksuvõlgade puudumise kohta seisuga 08.04.2009 järeldust, et 30.03.2009 esitatud kinnitus maksuvõlgade puudumise kohta Ferrander OÜ-l on igal juhul tõene. 8.3. Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil esitas Vaidlustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.06.2009. a tõendi nr 8-8/8192, mille kohaselt Ferrander OÜ-l oli seisuga

7 30.03.2009 käibemaksu osas maksuvõlg 14 385,34 krooni. Vaidlustuskomisjon võttis telefoni teel ühendust Ferrander OÜ maksuhalduriga (Helen Jaanipuu), kes kinnitas maksuvõla olemasolu fakti seisuga 30.03.2009 ja selle tasumist Ferrander OÜ poolt 05.04.2009. Seega on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.06.2009. a tõendiga nr 8-8/8192 tõendatud, et Kolmanda isiku alltöövõtjal (Ferrander OÜ-l) ei olnud 30.03.2009 nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude tasumise kohustused ja Kolmanda isiku poolt Hankijale pakkumuse lk-l 17 esitatud kinnitus ei vastanud Ferrander OÜ osas tõele, st Kolmas isik on esitanud RHS § 38 lg 1 p 6 tähenduses valeandmeid RHS-i 3. jaos sätestatud nõuetele vastavuse kohta. 8.4. Kolmanda isiku esindaja väitis vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et Ferrander OÜ esindaja kinnitas enne pakkumuse esitamist, et tal puuduvad maksuvõlad ja Kolmas isik usaldas teda. Seetõttu puudub Kolmanda isiku tegevuses tahtlus ja ta ei ole esitanud valeandmeid. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS § 38 lg 1 p-st 6 tulenevalt toob pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kaasa üksnes valeandmete esitamise tuvastamise fakt ja asjas ei ole oluline tuvastada tahtlust (kas pakkuja teadis või ei teadnud, et ta esitab valeandmeid). Samuti märgib vaidlustuskomisjon, et pakkuja peab oma alltöövõtjate võimalike väidete kontrollimiseks üles näitama vajalikku hoolsust ja asjaolu, et Kolmas isik jättis oma alltöövõtja kinnitused kontrollimata, ei tähenda, et Ferrander OÜ-l 30.03.2009 maksuvõlad puudusid ja Kolmanda isiku poolt Hankijale esitatud vastav kinnitus on tõene. 8.5. Õige on Vaidlustaja väide, et RHS § 38 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise aluste ilmnedes toimub hankemenetlusest kõrvaldamine mis tahes ajal enne hankelepingu sõlmimist. RHS § 38 lg 1 ei sätesta, missugusel ajahetkel peab hankija pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegema (RHS § 38 lg 1 kohaselt kõrvaldab hankija pakkuja hankemenetlusest mis tahes ajal). Seega fakt, et käesoleval juhul on vaidlustuskomisjon tuvastanud, et Kolmanda isiku suhtes esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise kaasa toovad asjaolud, kuid Hankija ei ole veel pakkuja kohta hankemenetlusest kõrvaldamise otsust teinud, ei tähenda, et Kolmanda isiku majanduslik ja kutsealane pädevus ei vastaks hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele (RHS § 39 lg 1) või et tema pakkumus ei vastaks hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele (RHS § 47 lg 1). Hankemenetluses osaleva isiku kohta kõrvaldamise aluste tuvastamine ei anna vaidlustuskomisjonile õigust teha pakkuja kõrvaldamise otsust hankija eest ja ei ole RHS-i tähenduses aluseks ka pakkuja kohta juba tehtud pakkuja kvalifitseerimise või tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 38 lg-st 1 tulenevalt peab kõrvaldamise aluste esinemisel hankija pakkuja kõrvaldama hankemenetlusest mis tahes ajal enne hankelepingu sõlmimist (keeld sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle suhtes esinevad alused tema hankemenetluselt kõrvaldamiseks) ja juhul, kui pakkuja kohta on enne tema kõrvaldamise otsustamist tehtud kvalifitseerimise ja/või pakkumuse vastavaks tunnistamise otsused, siis nimetatud otsused ei muutu kõrvaldamise otsuse tegemisest alates tühiseks ja hankija ei pea neid eraldi ka kehtetuks tunnistama. Seetõttu kontrollib vaidlustuskomisjon alljärgnevalt vastavalt vaidlustusele ka Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuste õiguspärasust. 9. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Seega on hankija kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni vastavust üksnes hanketeates sätestatud kvalifitseerimise tingimustele ja pakkuja kvalifikatsiooni mittevastavus

8 hankedokumentides sätestatud tingimustele, kui pakkuja kvalifikatsioon vastab hanketeatele, ei saa kaasa tuua pakkuja kvalifitseerimata jätmist RHS-i alusel. Vaatamata asjaolule, et Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku kvalifikatsiooni mittevastavuse HD p-s 15.3.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele, saab vaidlustuskomisjon käesoleval juhul teostada vaidlustuses esitatud väidete sisulist kontrolli, sest HD p-le 15.3.2 vastav tingimus on esitatud ka HT osa III p 2.3 alapunktis 15.3.2. 9.1. HT osa III p 2.3 alapunkt 15.3.2 on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja peab olema teostanud peatöövõtjana hankele sarnaseid ehitustöid. Pakkuja peab olema nimetatud tööd teostanud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Nõutav dokument: Esitada hankedokumentide Lisa 1 vormil VI pakkuja poolt teostatud olulisemate vastavate ehitus ja remonditööde nimekiri koos pakkuja kinnitusega, et need Tööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Tulenevalt HT osa III p 2.3 alapunktist 15.3.2 peab HD Lisa 1 vormil VI esitatavate andmetega olema kontrollitav peatöövõtjana hankele sarnaste ehitustööde teostamine. Vaidlust ei ole, et HT-s esitatud tingimuse täitmiseks piisab ühest ehitustööst, mis on hankega sarnane. 9.2. Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil juhtis Hankija tähelepanu ühele objektile Kolmanda isiku poolt kvalifitseerimiseks esitatud sarnaste ehitustööde loetelust. See on Muuga sadama ja Maardu jaama seisupargi ühendusteed (tellija AS Tallinna Sadam). Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil kirjeldas Kolmanda isiku esindaja töid, mida viidatud objektil teostati ja vaidlustuskomisjon palus Vaidlustaja esindajal põhjendada, miks kirjeldatud tööd ei vasta HT tingimustele. Vaidlustaja esindaja sõnul ei vasta nimetatud objekt HT-s sätestatud sarnaste ehitustööde tingimustele, kuna: 1) tööde maht pole võrreldav. Kolmanda isiku poolt näidatud objektil teostati ballastipuhastustöid 3. kilomeetril 3 kuud. Vaidlusaluse hanke maht on 37 km ja 6 kuud; 2) Kolmanda isiku poolt teostatud tööd hõlmasid 2 2-st akent, käesoleval juhul on hanke objektiks tööde teostamine akendes 3 akent nädalas 6 kuu jooksul; 3) AS Tallinna Sadam tellib töid ilma materjalideta, st teostatud tööde rahaline maht on oluliselt erinev. Vaidlustaja esindaja möönis, et kui teostatud tööde sisuline ja rahaline maht kõrvale jätta, on Kolmanda isiku poolt AS-ile Tallinna Sadam teostatud tööd osaliselt põhimõtteliselt sarnased riigihanke objektiga. 9.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi HD Lisa 1 vormi VI kohaselt pidid pakkujad esitama ka andmed teostatud ehitustööde rahalise mahu kohta, ei tõenda nimetatud andmed vastavust esitatud kvalifitseerimise tingimusele, kuna Hankija ei ole kvalifitseerimise tingimuse kohaselt lugenud sarnasteks üksnes teatud rahalise mahuga ehitustöid, mistõttu ehitustööde rahalise mahu kaudu kvalifitseerimise tingimusele kitsendava sisu andmine peale kvalifikatsiooni kontrollimiseks dokumentide esitamist ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1 ega RHS § 3 p-ga 2. Samal seisukohal on vaidlustuskomisjon tööde sarnasusele sisu andmise kohta sisulise tööde teostamise mahu kaudu. Vaidlustuskomisjoni hinnangul tuleneb HT viidatud punktist, et pakkuja peab olema teostanud peatöövõtjana vähemalt ühe ehitustöö, mille sisu (teostatud tööd sõltumata tööde teostamise mahust (rahalisest või sisulisest)) on olnud sarnane vaidlusaluse riigihanke objektiga. Nimetatud väide on kooskõlas HT-s kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks nõutava dokumendiga ning vastab Hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitusele.

9

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku poolt peatöövõtjana AS-ile Tallinna Sadam teostatud ehitustööd (Muuga sadama ja Maardu jaama seisupargi ühendustööd) vastavad HT osa III p 2.3 alapunktis 15.3.2 esitatud tingimustele, mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1. 10. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus Kuna Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise põhjenduseks oli üksnes asjaolu, et Kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmisel ei oleks Kolmanda isik saanud edasises hankemenetluses osaleda ja Hankija ei oleks pidanud tema pakkumuse vastavust HT-s või HD-s esitatud tingimustele kontrollima, siis Kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimise otsuse õiguspärasuse tõttu ei esine aluseid Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei tähenda kõrvaldamise aluste tuvastamine Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust HT-s või HD-s esitatud tingimustele (vt vaidlustuskomisjoni põhjenduste p 8.5). 11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 11.1. Kuna hanketeates ja/või hankedokumentides hindamiskriteeriumide sätestamise eesmärk on nimetada, milliste kriteeriumide alusel hankija hankelepingu sõlmib (RHS § 31 lg 3 ja lg 4) ja pakkumuse edukaks tunnistamise protseduuriga valib hankija välja pakkumuse, milline on hindamiskriteeriumide kohaselt hankijale soodsaim (RHS § 50 lg-d 2 ja 3), et sõlmida selle esitajaga peale 14 päeva möödumist hankeleping (RHS § 69 lg 1), siis ei saa Hankija ilmselgelt sõlmida hankelepingut isikuga, kelle suhtes esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise kaasa toovad asjaolud (vaidlustuskomisjoni põhjendused p 8 ja selle alapunktid). 11.2. HD p 18.4 kohaselt annab pakkumuse madalaim hind 80% ja kavandatav tööde tehnoloogia 20% hindepunktidest. Pooled ei vaidle pakkumuse maksumuse kriteeriumi kohaldamise üle. 11.2.1. HD p 18.3.4. kohaselt peab pakkuja poolt esitatav tööde tehnoloogia sisaldama: - raudtee ballastikihi puhastamise tehnoloogia üksikasjalikku kirjeldust, kirjeldades peateel jaamavahes ning jaamas, ülesõidu katte vahetusel s.h andmed planeeritava mehhanismide (loetelu, tehnilise näitajad) kasutuse kohta. Eraldi tuleb välja tuua planeeritavate vedurite kasutamise aastamaht tundides; - tööde üldist ajakava einevate töölõikude kaupa ja näidisajagraafikuid raudtee liikluskatkestuste ajal teostatavate tööde kohta peateel nii jaamavahes kui ka jaamas; - projektijuhtimise struktuur koos kvaliteedijuhtimise süsteemi lühikirjeldusega. Kolmas isik on HD p 18.3.4 alusel esitanud pakkumuses 2 dokumenti: 1) lk-l 13 dokumendi pealkirjaga ”Ballastipuhastus 2009. Tehnoloogia”, mis sisaldas ettevalmistustööde, ”aknas” ballastipuhastustööde, muude ”aknas” teostatavate tööde ja ilma jaamavahe sulgemiseta teostatavate tööde kirjeldust koos planeeritavate vedurite kasutamise aastamahuga ja 2) pakkumuse lk-l 14 tööde teostamise graafiku. Hankija pöördus 31.03.2009 kirjaga nr 4-1.3.1/868-1 Kolmanda isiku poole järgmiste selgituste saamiseks: Esitada tööde tehnoloogia kirjeldus ülesõidukatte vahetuse kohta, tööde tehnoloogia kirjeldus jaamas, andmed planeeritava mehhanismide (loetelu, tehnilised näitajad) kasutuse kohta ning näidisajagraafikud liikluskatkestuse ajal teostatavate tööde kohta peateel nii jaamavahes kui ka jaamas. Lisaks esitada projektijuhtimise struktuur koos kvaliteedijuhtimise süsteemi lühikirjeldusega.

10 Alus: hankedokumentide punkt 18.3.4. Vastuseks Hankija järelepärimisele esitas Kolmas isik 06.04.2009 kirjaga nr 249 järgmised dokumendid: Tööde tehnoloogia kirjeldus (2), mehhanismide loetelu (3), näidisgraafik liikluskatkestuse ajal (45), projektijuhtimise struktuur (6), kvaliteedijuhtimissüsteemi lühikirjeldus (7-22). Tulenevalt eespooltoodust (Kolmanda isiku pakkumusest, Hankija järelepärimisest Kolmandale isikule ja Kolmanda isiku poolt esitatud andmetest ja dokumentidest) on tuvastatud, et Kolmanda isiku pakkumuses puudus suurem osa HD p-s 18.3.4 loetletud asjaoludest, mida Hankija pidi hindama kavandatava tööde tehnoloogia hindamisel - ülesõidukatte vahetuse tehnoloogia kirjeldus, ballastipuhastuse tehnoloogia kirjeldus jaamas (osaliselt), planeeritavate mehhanismide loetelu, näidisajagraafik liikluskatkestuse ajal nii jaamavahes kui ka jaamas, projektijuhtimise struktuur ning osaliselt kvaliteedijuhtimise süsteemi lühikirjeldus (ISO 9001 sertifikaadi koopia on pakkumuses esitatud). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku poolt pakkumuses esitatud andmete ja dokumentide alusel (ilma vastuseks Hankija järelepärimisele 06.04.2009 esitatud andmete ja dokumentideta) oli Kolmanda isiku pakkumuse hindamine vastavalt HD p-le 18.4 (kavandatava tööde tehnoloogia) ja HD p-le 18.3.4 võimatu. 11.2.2. Selleks, et Hankija saaks selgituste küsimise korras Kolmanda isiku poolt esitatud andmeid ja dokumente pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseks hinnata (RHS § 50 lg 1 kohaselt hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumusi ja vastavaks tunnistatakse pakkumus, mis vastab HT-s ja HD-s esitatud tingimustele), peab vaidlustuskomisjon esmalt võtma seisukoha küsimuses, kas hankija saab pakkujatelt selgituste küsimise korras nõuda pakkumuses esitamata andmete ja dokumentide (teabe) esitamist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei saa. RHS § 56 lg 3 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda [---] pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist [---]. Seega ei ole selgituste küsimisega võimalik nõuda andmete ja/või dokumentide esitamist, mis vastavalt HD-le kuulusid esitamisele pakkumuses ja mis on jäetud pakkuja poolt pakkumuste esitamise tähtajaks esitamata. Pakkujalt saab nõuda ainult pakkumuses juba esitatud teabe selgitamist/piiritlemist/täpsustamist. Käesoleval juhul on tõendatud, et Kolmanda isiku pakkumuses puudus suur osa HD p-s 18.3.4 nõutavast ja pakkumuse hindamisel arvestatavast (kavandatav töö tehnoloogia) teabest, mistõttu Kolmandal isikul puudus RHS § 56 lg 3 kohaselt võimalus selgitada/piiritleda/täpsustada pakkumuses esitamata teavet. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on ületanud talle RHS § 56 lg-ga 3 antud õigust pakkumuste kohta selgituste küsimiseks ja on sellega rikkunud ka RHS § 3 p-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, andes ühele pakkujatest peale pakkumuste esitamist võimaluse esitada andmeid ja dokumente, mille kõik pakkujad pidi esitama pakkumuses pakkumuse esitamise tähtajaks. Seega ei saanud Hankija Kolmandalt isikult selgituste küsimise korras nõuda pakkumuses esitamata andmete ja dokumentide esitamist ja isegi kui ta seda RHS § 56 lg-d 3 rikkudes tegi ning Kolmas isik nõutavad andmed ja dokumendid esitas, ei muutu tagantjärele esitatud andmed ja dokumendid Kolmanda isiku poolt pakkumuse esitamise tähtajaks esitatud pakkumuseks, mille hindamist peab Hankija RHS § 50 lg-de 1 ja 2 ning HD p-de 8.4 ja 8.3.4 alusel läbi viima. Seetõttu on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vastuolus RHS-iga. Vaidlustuskomisjon möönab, et RHS-i kohaselt peab Hankija pakkumuses esinevatele puudustele andma sisulise hinnangu RHS § 47 lg 1 alusel pakkumuste vastavust HT-s ja HD-s esitatud tingimustele kontrollides ja sisuliselt peaks vaidlustuskomisjon omakorda andma hinnangu Hankija

11 tegevusele pakkuja poolt esitamata andmete ja dokumentide hilisemal nõudmisel pakkumuste vastavuse kontrollimisel, kuid käesoleval juhul on Hankija 16.04.2009. a protokolli p-ga 2 tunnistanud RHS § 47 lg 1 alusel (puudusteta) vastavaks AS-i Skinest Ehitus ja AS-i Teede REV-2 pakkumuse ja Hankija ei ole pakkumuste vastavaks tunnistamisel pakkumusest kõrvalekaldumisi HD-s esitatud tingimustest, rääkimata Kolmanda isiku pakkumuses esinevate puuduste sisulisuse hindamisest RHS § 47 lg 2 teise lause tähenduses (puudustega pakkumuse vastavaks tunnistamine saab toimuda RHS § 47 lg 2 (teine lause) alusel, kusjuures kaalutlusotsuse tegemine puudustega pakkumuse vastavaks tunnistamisel eeldab hankija põhjalikku motiveerimiskohustust). 11.2.3. Vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil väitis Hankija esindaja, et kuna HD p 18.3.4 kohaste andmete esitamist nõuti Kolmanda isiku käest enne pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimist, siis oli Hankijal õigus nõuda dokumentide esitamist RHS § 39 lg 4 alusel, mille kohaselt hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see, kui Hankija viib hankemenetlust läbi süsteemitult (RHSis on sätestatud hankija tegevusele ja vastuvõetavatele otsustele nn loogiline järgnevus: kvalifikatsiooni kontrollimine (RHS § 39 lg 1), kusjuures kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises hankemenetluses; pakkumuste vastavuse kontrollimine (RHS § 47 lg 1), kusjuures pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses (RHS § 47 lg 9); pakkumuse edukaks tunnistamine) ja nõuab enne pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimist pakkujalt selgitusi pakkumuse kohta, ei muuda nõutavaid andmeid ja dokumente veel RHS § 39 lg 4 tähenduses kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutavateks andmeteks ja dokumentideks. HD p-s 18.3.4 loetletud andmeid sisaldava dokumendi pidid pakkujad esitama pakkumuses (pakkumuse hindamiseks). Nimetatud dokumendiga ei tõendata pakkuja kvalifikatsiooni vastavust hankija poolt HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul kuulus selgituste andmiseks/küsimiseks kohaldamisele üksnes RHS § 56 lg 3, siis ei hinda vaidlustuskomisjon pakkujate poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutavate andmete või dokumentide esitamata jätmisel nende tagantjärele esitamise võimalikkust RHS § 39 lg 4 tähenduses. 11.2.4. Kuna eespooltulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei saanud pakkumuste hindamisel arvestada Kolmanda isiku poolt pakkumuses esitamata andmeid ja dokumente, siis puudub käesoleva vaidluse lahendamiseks vajadus anda hinnang Hankija tegevusele nimetatud andmete ja dokumentide hindamisel ning HD p-s 18.4 sätestatud 20% hindepunktide andmisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelika Timusk