Aj5_va1_maadeavastused

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09 Suured maadeavastused Eeldused ja põhjused: - Ida kaubanduse kriis Euroopas (otsiti uusi turge) - Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. - Traditsioonilised kaubateed läksid moslemite(türklaste) kätte - Valdav osa kaubandusest toimus araablaste vahendusel - Euroopa kullajanu loob vaimse õhustiku, kus levivad legendid kullamaadest - 1492 vabaneb suur arv seikleja hingega inimesi senistest tegevustest – väikerüütlid (Hispaania) e. Hidalgod. Nendest kujunevad välja konkistadoorid. - Ptolemaiose maailmapildi taasleidmine (maakera on ümmargune) aitas kaasa julgusele minna. Tähtsamad avastusretked: - Saavad alguse kas Hispaaniast või Portugalist - Retked algavad 15. saj. alguses Aafrika läänerannikut mööda - 1488 jõutakse Hea Lootuse neemeni (Diaz) - 12. oktoober 1492 Columbus jõuab Ameerikasse (laevadeks Santa Maria, Pinta ja Niña) - 1497-98 Vasco da Gama seilab ümber Aafrika - 1519-22 esimene ümbermaailma reis (Magalhaes) - 1770 James Cook Austraalias Koloniaalvallutused ja koloniaalpoliitika: -

-

Eurooplaste majandusliku, poliitilise ja sõjalise ülemvõimu kehtestamine väljaspool Euroopat. o Esimestena portugallased (Põhja-Aafrika, Kagu-Aasia) o Teisena Hispaanlased (Kesk-ja Lõuna-Ameerika)  Nad kohtuvad asteekide ja inkadega o Prantsusmaa ja Inglismaa saavutavad olulise rolli alles 17. saj. Eurooplased hakkavad harrastama orjakaubandust ja kasutama orjanduslikku tööjõudu – see mõjub kohaliku ühiskonna arengule halvasti Emamaale tuleb kapitali (väärismetall), odavat toorainet ja toodangut kolooniatest. Hispaanias kulutatakse kapital aadlike poolt ära. Kolooniatest viiakse välja kohalik rikkus, kohalikku majandust ei arendata vaid silmas peetakse emamaa huvisid, tagasihoidlikkuks jäävad ka kultuur, sotsiaalsed suhted jms.

Maadeavastuste tulemused: -

Euroopa kultuur laieneb väljapoole Maailma kaubandus kujuneb uueks nähtuseks (globaalne kaubandus)

Euroopale: o Eurooplaste maailmapilt avardus o Uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. o Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine 1

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09 Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Uued põllukultuurid (kartul, tomat, mais, kakao, tubakas, kohvi) Uued koduloomad (kalkun) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu o Uued nakkushaigused - süüfilis o o o o

Ameerikale: o Vallutajad suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse o Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla-ja hõbedakaevandustesse o Indiaanlaste massiline hävitamine o Nakkushaiguste levik (rõuged) o Ameerika koloniseerimine o Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse REFORMATSIOON e. USUPUHASTUS 16. saj. Euroopas levinud võitlus katoliku kiriku vastu. Kriitika aluseks on väide, et kirik kui organisatsioon on tegelikust kristlusest kaugenenud: a) vaimulikud elavad ilmalilkku elu b) kirikuna rikastumine c) ilmaliku võimu taotlused kiriku mõjukamateks kriitikuteks on humanistid ja nende soov on kirikut ümber kujundada harimise ja õpetamise teel, mitte vägivallaga. 15. saj. lõpp – 16.saj. alguse mõjukam mõtleja Erasmus Rotterdamist on väga suur kiriku kritiseerija. Reformatsioon on sisult kahene: o Vaimne ehk usuline o Poliitiline võitlus Reformatsioon leiab aset kõikides Euroopa maades. Kõige väiksem mõju õigeusklike hulgas Kaasnevad usukonfliktid, mis ulatuvad ususõdadeni Reformatsioon saab alguse Saksamaal ajendiks indulgentside müük 31. oktoobril 1518 1521 on Luther pandud kirikuvande alla (Paavsti poolt) Samuti mõistab Lutheri lindpriiks Saksa-Rooma keiser Karl V; Saksimaa vürst Friedrich III Tark võtab Lutheri oma hõlma alla.ja peidab ta oma lossi. Luterluse sisu:

2

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09 -

„Õndsaks ainult usu läbi“ – piisab ainult usust, kirik ei pruugi vahendajaks olla. „Usk ja õndsus ei sõltu inimese tegudest“ – sh sakramentidest „Usulise tõe allikas ja ainus allikas on piibel“ – inimene jumala abiga mõistab või ei Kirikuteenistused inimese emakeeles Olulised on ristimine ja armulaud Luther eitab tsölibaati (ise abiellus nunnaga) Kristlik kogudus on võrdsete ja vabade ristiinimeste ühendus.

alates 1521 levib luterlus kiiresti, sellega kaasnevad tülid (näiteks pildirüüste), lisaks kaasneb kirikuvara sekulariseerimine (ilmalikustamine). 1524 puhkeb Saksamaal talurahvasõda. Müntzer jutlustab talupoegadele vabast kristlikust maailmast. Rõhujate vastu relvadega. Talupojad lähevad sellega kaasa ja 75 000 talupoega kaotab elu. Ühiskond lõheneb Saksamaal kahte leeri: o Põhja-Saksamaa – toetavad luterlust o Lõuna-Saksamaa – toetavad katoliiklust (Sh Keiser) 1529 Lutheri olulisemad toetajad avaldavad protesti Saksamaa riigipäeval oma usu kaitseks ja sellest saati nimetatakse katoliku kiriku vastaseid PROTESTANTIDEKS. 1555 sõlmitakse Augsburgi linnas usurahu: o Lepitakse kokku, et kelle maa, selle usk o Linnad säilitasid usuvabaduse Konflikti see ei lahenda Teine oluline reformatsiooni keskus oli Šveits - Zwingli Zürichi linnas kuulutab välja 1522 kiriku puhastamise o Põhimõtted on luterlusega sarnased o Tema õpetusele sai nimeks Reformeeritud Kirik (tänapäeval Šveitsis, Hollandis, USA-s) -

Calvin (Jean Calvin) – õpetus Kalvinism; tegutseb Genfis Absoluutne predestinatsioon – täielik ettemääratus Õpetuse põhiseisukoht meeldib väga kodanlastele. Kapitalistliku mõttelaadiga Siiani Šveitsis Šotimaal on kalvinistid Presbüterlased Inglismaal Puritaanid ja Prantsusmaal Kuvenandid

Inglismaa ja reformatsioon - 16.saj. alguses võimul Tudorite dünastia - Kehtib tugev kuningavõim - Samas kehtib kõrval ka parlament - Kuningas suhtub reformatsiooni eitavalt (Henry VIII)

3

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09

-

o Liitub 1534 aastal protestantidega ja loob uue kiriku. Antakse välja õlemvõimu akt, millega kuningas kuulutatakse kiriku peaks. Põhjuseks naine, kellega kiriku tõttu ei sa saanud abielluda – Anne Boleyn. o Uut kirikut hakatakse nimetama Anglikaani kirikuks. Inglise kirik lõheneb, kuna kõik pole sellega rahul. Thomas More mõistab kuninga hukka – tema saatuseks sai hukkamine Peale Henry VIII surma tuleb võimule katoliiklik valitseja. Kaua ta vastu ei pea. Järgmine valitseja – Bloody Mary (1553-58) – on veel enam katoliiklane ja surub maha igasuguse protestantluse – üle 300 protsestandi hukatakse (siit ka nimi Bloody Mary e. Mary Verine Peale Maryt tõuseb võimule Elizabeth I (1558-1603) – esimesed aastakümned kuluvad usutülide lahendamisele.

Reformatsioon Madalmaades - Madalmaad 16. saj. alguses kuuluvad keiser Karl V võimu alla, kes oli ka SaksaRooma ja Hispaania valitseja - Madalmaad on majanduslikus mõttes enimarenenud. Seal on arenenud kaubandus, laevandus, pangandus, nad ajavad aktiivset koloniaalpoliitikat; on kuni reformatsioonini ühed stabiilsemad piirkonnad Karl V võimu all. Vastureformatsioon - teadlik poliitika protestantsimi väljasurumiseks Euroopas 16.-17. saj. - Tegemist on nii poliitilise kui religioosse võitlusega - Vastureformatsiooni peamisteks keskusteks on Rooma ja Hispaania. - Tähtsamad sammud: 1. Taastatakse inkvisitsioon • algavad usulised protsessid, mille käigus toimuvad teisitimõtlejate hukkamised 2. Uue organisatsiooni – Protestantismi vastu võitlemise organisatsiooni – ordu loomine. Rajaja Ignatius Loyola. Rajab ordu Jeesuse Ordu e. Jesuiidid. 1540 aastal kinnitab paavst ordu põhimääruse. Jesuiitide ordust kujuneb kõige mõjukam organisatsioon katoliku kiriku teenistuses. Jesuiitide ordu - liikmeid valitakse: o Hea välimusega noormehed o Peavad olema õppimisvõimelised o Peavad olema kuulekad - Ordu on ülesehitatud hierarhiliselt. Alamastme liikmetel puudub õigus kritiseerida ülemastme otsuseid. - Ordu pea allub otseselt paavstile - Jesuiidid arendavad välja oma haridussüsteemi - Ordu täisliikmeks sai alles peale mitmekümne aastast õppimist. - Ordu liikmele kehtis õigus salata oma kuuluvust ordusse – tegutseda varjatult - Ordu liikmed saavad õiguse sooritada ka usutõdedele vastukäivaid tegusi, kui eesmärgiks on ülima teenimine ja katoliku kiriku huvid – „Eesmärk pühitseb abinõu“ - Tegutsesid laialt üle Euroopa (sh Eesti, Läti)

4

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09 Vaidlused usudogmade taastamiseks katoliku kiriku sees - Aset leiavad 1545-63 Trento kirikukogud: o Lõpptulemusena sõnastati uued seisukohad, mis eitasid võimalust koostööks protestantidega o Koostati keelatud raamatute nimestik (Index librorum prohibitorum) o Katoliku vaimulikele esitati nõuded hariduslikule tasemele o Keelatakse ühe kirikuametniku kätte paljude ametite koondamine. Vastureformatsiooni tulemused: - osades Euroopa piirkondades õnnestub protestantism maha suruda. - Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest) - Kirikukorraldus organisatsioonina kaasajastub - Kirik osaleb aktiivselt asumaade kristianiseerimises – edukalt - Katoliiklik kirik säilis Prantsusmaa ususõjad (1562-98) - 15. saj. lõpuks on Prantsusmaa Euroopa suurim riik. - Välja on kujunemas tugev tsentraliseeritud monarhia - Francois I ajal hakkab kujunema absolutism - Prantsusmaal viiakse läbi kirikureform, mis ei tähenda aga katoliiklusest loobumist - Prantsusmaa kirikut nimetatakse gallikaani kirikuks. - 1516 vormistatakse see kokkulepe paavsti ja kuninga vahel – Bologna konkoraat: o Kuningal on õigus nimetada kõrgemaid kirikuameteid -

16.saj. esimesel poolel levib Kalvinism eelkõige Lõuna-Prantsusmaal. Eelkõige aadlike ja madalama astme vaimulike seas. Prantsusmaal valitseb Valois dünstia Ususõdade põhjuseks on kuningakoja nõrkus ja vastuolud suuraadlikega Kaks perekonda vastanduvad Valoisidele: Bourbon’id ja de Guise’id. 24. augustil 1572 – pärtliööl- puhkesid Pariisis verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni 10 000 hugenotti.

Tulemused: - kuninga dünastia vahetub – võimule saavad Bourbonid. - 1598 lepitakse Nantes’i ediktiga kokku: 1. Katoliiklus on valitsev usk 2. Kalvinistidel on õigus ma usutunnistusele 3. pealinn – Pariis – peab olema katoliiklik - 1628 aastaks viiakse hugenottide väljatõrjumine Prantsusmaal lõpule. Neilt võetakse ära poliitilised õigused. - Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis puudutas suurt osa Euroopast. Vabadusvõitlus Madalmaades - Madalmaad olid majanduslikult üks kõige arenenum piirkond. - Kui Hispaania kunigas Felipe II asus maha suruma Madalmaades levinud Kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. - 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste. 5

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09 -

Felipe II saatsim mässu maha suruma 10 000 mehelise Hispaania sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Kuni 1572 hukati 8000 inimest, nende hulgas ka Hispaania võimu vastu astunud katoliiklasi. Hollandlased ujutasid Leideni linna ja ümberkautse maa üle, sundides nii Hispaanlased taganema 1576 kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaadest end Hispaaniast sõltumatuks.

Reformatsiooni tulemused 17. sajandil 1. Euroopa on konfesionaalselt (usulilselt) lõhestunud o olulisemad piirkonnad, kus katoliiklus võimul:  Hispaania  Itaalia  Portugal  Poola 2. Peamisteks protestantlikeks piirkondadeks kujunevad:  Rootsi  Taani  Inglismaa 3. Usuliselt lõhestunud:  Saksamaa  Prantsusmaa 3. Usu- ja poliitilised konfliktid põimuvad, sageli on usu teema ettekäändeks poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

ISIKUD: Rotterdami-Rasmus – 15. saj. mõjukaim mõtleja, väga suur kiriku kritiseerija Martin Luther – Reformatsiooni algataja (1483-1546) Saksa keiser Karl V – Saksa-Rooma keiser, katoliikluse eest võitleja Thomas Müntzer – Saksa talurahvasõja üks juhte H. Zwingli – Šveitsis usupuhastuse algataja Jean Calvin – Zwingli õpetuse edasiarendaja, lõi Kalvinismi Henry VIII – Inglismaa kunigas, kes lõi anglikaani kiriku Anne Boleyn – Naine kelle pärast Henry VIII uue kiriku lõi Ignatius Loyola – Jesuiitide ordu looja Henry IV Bourbon – Prantsusmaa kuningas, kes vahetas mitu korda usku. Andis välja Nantes’i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal MÕISTED: Konkistadoor – Hispaania väikerüütlid e. Hidalgod Hindade revolutsioon – pidev kulla sissetoomine tekitas inflatsiooni ja kaubad hakkasid kiiresti kallinema

6

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09 Eldorado – kullamaa

7

Ajalugu 5, Vahearvestus 1, Tartu Täiskasvanute gümnaasium 11c 2008/09

Kolmekümneaastane sõda – osales enamus Euroopa riike, konflikt katoliikluse ja protestantismi vahel liskas Saksa-Rooma saadikute aknast välja viskamine Prahas. Selle peale asus keiser Ferdinand II protestante maha suruma. Praha väravate juures saavutati edu ja järgnes julm tšehhide karistamine. Katoliiklaste edu erutas protsetantlike maid. Taani kogus 100 000 mehelise sõjaväe, mis rüüstas ja laastas palju. Taanlased tõrjuti Saksamaalt välja. Uue jõuna sekkus Rootsi, kes soovis kindlustada oma ülemvõimu Läänemere piirkonnas. Neil õnnestus katoliiklaste väed purustada ja tungida Baierini. Leipzigi all Rootslased taas võitsid, kuid kunigas Gustav II Adolf langes. Lisaks Rootsile asus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa.Sõda venis, laastades üha enam Saksamaad. Alles keiser Ferdinand II surm võimaldas viimaks alustada rahuläbirääkimisi. Neid peeti korraga kahes linnas katoliiklikus Münsteris ja protestantlikus Osnabrückis. 1648 kirjutati alla Vestfaali rahu, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid (kelle maa selle usk). Kolmandana katoliikluse ja protestantismi kõrval tunnistati ka kalvinismi. DAATUMID 1492 – Columbus avastas Ameerika 31. oktoober 1517 – Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat teesi 1524-1526 – Saksa talurahvasõjad 1555 – Auxburgi usurahu 1534 – Henry VIII loob uue kiriku – anglikaani kirik 1540 – Paavst kinnitab Jesuiitide ordu põhimääruse. 1545-63 – Trento kirikukogud 1598 – Nantes’i edikt – katoliiklus on valitsev usk 1562-1598 – Prantsusmaa ususõjad 1628 – Prantsusmaal viiakse lõpule Hugenottide väljatõrjumine 1568-1648 – Madalmaade vabadussõda 1618-48 – Kolmekümneaastane sõda

8