Usa Kunst 1900-1940, Mehhiko Kunst. Totalitaarsete Riikide Kunst.

USA kunst 19001940. Mehhiko kunst Raili Orumets ja Merilin Laurimaa 12b

20.sajandi alguses oli USA juba majanduslikult võimas, kuid veel suhteliselt õhukese kultuurikihiga ühiskond. Kujutava kunsti publik oli väike. Erinevalt Euroopa riikidest polnud USA-s kuni 1930. aastateni riiklikku kunstipoliitikat ega ka olulist avalikkutoetust kujutavale kunstile. Kunstielus valitses vabaturg, aga ka üksikute mõjukate erasponsorite abi.  1913.a. Toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus, nn Armory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti. 

Char les Demuth (1 883 1935)

 „5 figuur kullas“

 Stuart Davis(1894-1964) .

„Report from rockport 1940“Davis tegi tasapinnalisi kompostitsioone kirjatähtedest, millel olid plakatlikud teravad piirjooned ja kontrastsed värvid.

Ro bert He nri 1 8651929

“Eva Green, 1907”

Th oma s Ha rt Be nton (1889-1 975)

„Wreck of the Ol 97“ 1940

Gra nt W ood ( 18921942)

Grant wood „Ameerika gootika“.Õli. 1930

An drew wye th (s ünd.1 917)

“Lahkumine”1993

Mehhi ko kunst Mehhiko kunstis oli ühiskondli-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi.

Die go Rive ra(18861957)

 „Agrarian Leader Zapata“

Da vid Alfa ro Siq ueir os (1 8961974)

 „Natal Africano“

Ru fin o Ta mayo (18991991)

 „Loomad“

Frida Ka hlo (19071954)

 „Venadito“1946

To talita arsete rii kide kunst ( NSV L,Saksa maa) 

1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasaülistamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtmoodi



Mitmekesine kunst oli keelatud



Mõlemas diktatuuririigis keelustati avangardistlik kunst 1930. aastate alguses



Hitler oli äpardunud kunstnik ning juba noorpõlvest saadik hakkas ta edukaid moderniste vihkama



Mõlemas riigis kasutati mõningaid konservatiivseid kunstnikke.



Võimud õhutasid ja kasutasid viha ning samas eistlesid end kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjad



Avangardistidel keelati oma loomingu väljapaneku kõrvalt ka loomine(nende teosed eemaldati muuseumidest ja neid toetanud kunstiteadlased vallandati)



Mitmed kunstinimesed sattusid koonduslaagrisse või tapeti



Mõlemas riigis kuulutati ainukubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele.Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19.saj. akademism ja realism



Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite



Töö ülistamist peeti väärikaks



Kunst sõdade ajal oli sarnane. Vaenlast esitleti poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena

Sa ksama a 

Avangardismivastane võitlus oli avalik



Korraldati häbistusnäitusi



Natsionalistide aluseks oli rassism



„Hea kunst on see, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt“



Kujutati rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuti väärikatele eeskujudele mineviku kunstis



Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem, paraadlikum, massiivsem ja süngem kui Venemaal



Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist



Natside kõige meisterlikum osa oli paraadid

Ar no Br eker ( 1900-?)

 Ernst Jünger

Alb ert Speer (1 9051981)

Hubert Lanzi nger

 „Lipukandja“

Ar thur Ka mp f

 „Venus ja Adonis“ 1939

Ve nema a



Avangardismivastane võitlus oli hiilivam, kuid jõhkram kui Saksamaal



Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu ning ei olnud lubatud



Kunsti olemuseks oli tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde



Ainuõige meetod oli nn. Sotsialistlik realism



Arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19.sajandi klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikkust

Ve ra Mu khina ( 1 8891953)

 „Tööline ja kolhoositar“ 1936

Ta tja na Jablonsk aja

 „ Vili(leib)“ 1949