Saksa Kunst 15.-16. Sajandil

SAKSA KUNST 15.-16. SAJ. PRANTSUSE KUNST 16. SAJ. ELINA VIHTOL AGNES KURVITS

SAKSA KUNST 15.-16. SAJ.

TRÜKIGRAAFIKA LEVIMINE  Puulõige: tugevad nurgelised jooned, meenutavad vitraaži  Vasegravüür: peenemad jooned, varjundirikkamad pinnad  Temaatika: usulise ja õpetliku sisuga.

MATTHIAS GRÜNEWALD(1475-1528)  Tegelik nimi oli Mathis Gothard  13 maali on säilinud  Peateoseks Isenheimi altar Colomari muuseumis (1511)  Kuhjatud ornamentika  Riiete käsitlus rahutu  Deformeerib kehavorme

MATTHIAS GRÜNEWALD KRISTUS RISTIL

MATTHIAS GRÜNEWALD KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE

ALBRECHT ALTDORFER (1480-1538)  vaskplaadi kasutuselevõtja ofort-tehnikas.  maalija ja vasegraveerija, puulõikejoonistaja  esimene kunstnik, kes lõi figuurideta maastikke  iseloomulik fantastika

ALBRECHT ALTDORFER PÜHA FLORIANI LAHKUMINE

Albercht Dürer (1471-1528)  Läbi aegade parimaid graafikuid, mitmekülgne kunstnik ja teadlane.  Temaatika: usuteema  puulõikesarjad Kristuse ja Maarja elust  “Pattulangemine”, “Paradiisist väljaajamine” – sarjast “Väike passioon” 16. saj.  maalid N: õlimaal “Aadam ja Eeva!”  portreed N: “Autoportreed maastikuga”

ALBRECHT DÜRER AADAM JA EEVA

ALBRECHT DÜRER AUTOPORTREE MAASTIKUGA

Hans Holbein noorem (1497/98-1543)  Portretist  Maalist Henry VIII õukonnas  Detailitäpne  Objektiivne  Näiteks Walesi prints Edward

HANS HOLBEIN noorem WALESI PRINTS EDWARD

PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL

Renessanssi jõudmine  Telljaks kuningas, õukond, suursaadikud  Kujundada aitasid Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse  Itaaliast toodi sõjakäikudelt kaasa kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda prantsuse ülemkihile

Loire’i oru lossid  Püstitati kuningale ja kõrgaadlile  Vajalikud selleks, et kõrgseltskond saaks lihtrahvast eemal olla  Ümberringi olid sobivad kohad jahipidamiseks

Chambord’i loss  Esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus – ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik.

Chamboard

Blois lossi keerdtrepp

Chenonceaux loss

Louvre’i loss  Pariisis, ehitati lammutatud Louvre’i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom.

Louvre loss

Pierre Lescot Üks Louvrei lossi fassaade

Renessanss-skulptuur  Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre’i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid “Süütute kaevul” Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng.

Jean Goujon kuulsaim teos “Süütute kaevul”

Germain Pilon Diana hirvega

Hauamonumendid  valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd  Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de’Medici hauamonument

Renessanssmaal  Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis.  Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeg François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: “François I”, “Austrea Elisabethi portree”

Austrea Elisabethi portree

Jean Decourt Henry III portree

Jean Clouet Francois I