Progress Report Ethel, Maarja, Marili Ja Liisa

Ülevaade tehtust Praeguseks hetkeks oleme kokku pannud kontseptsiooni, kuidas plaanime leida lahenduse sellele probleemile, mis meie arvates ilmnes PBL ülesande alguses loetud loos. Järgnevalt kirjeldame protsessi, mida selleks oleme teinud. Kuna meil kerkis esile kaks suuremat küsimust, mis võiksid aidata leida probleemile lahenduse, ja meid on grupis neli inimest, siis jagasime mõlemad küsimused kahele inimesele. Ethel ja Liisa tegelevad küsimusega- Millised on e-õppe kursuse disainimise põhitõed? ja Maarja ning Marili otsivad vastust küsimusele- Kuidas e-õppekursuse disainimine õppejõu poolt aitab toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks? Esiteks andsime nädal aega mõlemal paaril tegeleda materjalide otsimise ja läbi töötamisega. Allikate otsimisel lähtusime eelkõige sellest, et saadav info aitaks leida meil konkreetseid lahendusi küsimustele, mitte seletaks lahti üldist tausta või põhimõisteid, mida me juba niigi teame. Sellel perioodil toimus pidev suhtlus paaride siseselt. Nädala aja pärast kohtusime kõik neljakesi Skypes ühisel webinaril ja tegime vahekokkuvõtteid. Mõlemad paarid rääkisid, kuhu nad olid välja jõudnud ning ühise arutelu tulemusena pandi paika edasised tegutsemisviisid. Läbitöötatud allikad Järgnevalt ülevaade sellest, missuguste allikatega me oma rühmas tutvunud oleme ja mida sealt teada saanud oleme:

• Kim, K. J. (2004). Motivational Influences in Self-Directed Online Learning Environments: A Qualitative Case Study. Association for Educational Communications and Technology, 27, 460-467.

Õppijad leidsid ning ka uuring kinnitas erinevaid faktoreid, mis ütlesid, et interaktsioon on vajalik motiveerivate veebikeskkondade disainimisel. Samas vähene suhtlus veebikeskonnas, kus õppija saab ise oma õppimise tempot reguleerida, ei mõjutanud täiskasvanud õppija motivatsiooni. Animatsioonid, simulatsioonid ja ülesannete seotus reaalse eluga olid õppijatele samuti motiveerivateks teguriteks veebikeskkondades.

• Cook, D. A., Dupras, D., M. (2004). A Practical Guide To Developing Effective Web-

based Learning. Journal of General Internal Medicine, 19(6), 698-707.

Veebikeskkondade disainimisel ei piisa ainult värviliste lehekülgede loomisest. Artikkel kirjeldab kümmet sammu efektiivse veebipõhise õppimise juurde, mis avab online-keskkondade tõelise potentsiaali.

• Song, L., Hill, J. R. (2007). A Conceptual Model for Understanding Self-Directed Learning in Online Environments. Journal of Interactive Online Learning, 6(1), 27-42.

Artikkel kirjeldab pigem enesejuhitavuse toetamise vajalikkust õpikogemustes (k a veebipõhistes keskkondades) kuivõrd tegevusi, kuidas seda teha. Ennastjuhtivust on vaja uurida, kuna siis saab aimu, kuidas õpikeskkonnad mõjutavad õppijate iseseisvust, õppijate ressursside ning õpistrateegiate kasutamist ja õpimotivatsiooni kujunemist.

•

Designing courses: Instructional Design for Online Learning [2009, märts 17]

http://www.ibritt.com/resources/dc_instructionaldesign.htm

Veebilehekülg Designing courses: Instructional Design for Online Learning (Pink Flamingo`s Resource Lists) oli rikas kõikvõimalike e-õpet puudutavate aspektide poolest. Seal oli nii juhiseid e-õppijale kui e-õppejõule (instruktorile). Sisaldas väga palju kõikvõimalikke linke erinevatele e-õpet puudutavatele allikatele ja seal oli lehekülg, mis käsitas e-õppe kursuse disainimist, kus välja oldi toodud näiteks eduka online kursuse disainimise kokkuvõtvad olulised aspektid, mille üle online-instruktorid (juhendajad) online seminaril arutlesid. •

Corritore, C. L. (2007, november 27). The reluctant online professor. ElearnMagazine. [2009, märts 18]

http://elearnmag.org/subpage.cfm?section=case_studies&article=41-1

Artikkel rääkis ühe õppejõu kogemusest, kuidas ta aasta jooksul disainis ja viis läbi ühe online kursuse, mis varem oli tal tavaline ja isegi igav näost-näkku kursus. Ta rääkis sellest, kuidas ta terve aasta planeeris ja katsetas ja oli ka ise online õppija rollis, et paremini näha, millele tuleb online kursuse disainimisel tähelepanu pöörata, et seal tõesti õppimine toimuks ja et õppijad seal end hästi tunneks. •

Instructional Strategies for Online Courses. Illinois Online Network. [2009, märts 16].

http://www.ion.uillinois.edu/resources/tutorials/pedagogy/instructionalstrategies.asp Veebilehekülg Instructional Strategies for Online Courses. Illinois Online Network. veebilehelt sain eeskätt teada seda, et online kursuse disainimisel on oluline varieerida erinevaid instruktsioonilisi strateegiad ja enda online kursuse jaoks tuleb leida just need strateegiad, mis aitavad ellu viia kursuse eesmärke. Seal saab tutvuda erinevate strateegiatega, mis töötavad nii näost näkku koolituse kui ka online kursuse puhul, kuid sealjuures tuleb osata neid rakendada. •

Las Positas College: Best Practices in Designing Online Courses [2009, märts 16]

http://lpc1.clpccd.cc.ca.us/lpc/blackboard/best_practices/ Veebilehel oli ära toodud ülevaatlik tabel e-kursuse standarditest ja kirjeldustest kolmes etapis/kategoorias: kursuse sissejuhatus, kursuse organiseeritus ja disain ning kursuse instruktsiooniline disain. Samuti olid seal ka viited nii headele kui halbadele näidistele ja mudelitele, mis oli väga heaks visualiseerivaks abimeheks arusaamisel, millest täpselt räägitakse ja mida silmas peetakse. Näiteks virtuaalne kohvik, erinevad ülesanded, veebilehed jms, mis aitasid kinnistada disainimise olulisi punkte. •

Improve Efficiency without Sacrificing Quality. (2005). Online Classroom. [2009, märts 15].

Academic Search Premiere Artikkel „Improve Efficiency without Sacrificing Quality“ Ebsco andmebaasis andis tõestust selle kohta, et kursuse disainiga saab e-õppijaid toetada, sealjuures aga mitte muutes seda toetust instruktorile üleliia koormavaks ega ka õppijale liialt mugavaks. Olulisena tuleb Ley (2005) kogemusest välja, et kursust puudutav informatsioon peaks läbivalt olema üleval ühes kindlas veebikeskkonnas ja efektiivsema kommunikatsiooni saavutamiseks tuleb kindlasti kasutada kindlat arutelu nn töölauda/keskkonda, sest emailide teel suhtlemine ei ole efektiivne. •

Klopfenstein, B., J. (2003). Empowering learners: strategies for fostering self-directed learning and implications for online learning. [Magistritöö]. Edmonton, Alberta: University of Alberta. [2009, märts 13].

http://www.quasar.ualberta.ca/tl-dl/info/Klopfenstein.pdf

Loetud magistritöö teemaks on, kuidas toetada ja edendada enesejuhitud õppimist e-õppe keskkonnas. Autor toob toetavate faktoritena välja motivatsiooni läbi koostöö ja vastutuse, tagasiside olulisuse, edu tunde kogemise, variatiivsed virtuaalsed õpikeskkonnad. Kõiki neid faktoreid saab õppeprotsessi tuua läbi “õige“ disainimise.

•

Torp, H. (2008). Learning Strategies in a Virtual Learning Environment – Towards Meaningful Adult Online Education. [2009,

märts

14].

http://www.bgk.bmf.hu/velvitt/products/08_hannatorplearning_strategies_in_a_virtual_learni ng_environment.pdf

Artiklis

lähenetakse

virtuaalõppe

disainimisele

erinevatest

õpistrateegiatest

lähtuvalt.

Põhiseisukohaks on: kui õppija saab virtuaalõppes kasutada enda jaoks mugavaimat ja sobivaimat õpistiili, siis seda enam võimaldab see tal tegutseda ennastjuhtiva õppijana.

•

Ibrahim, D., Z., Zelong, A., D. (2002). Barriers to Self-directed Learning In A Virtual Environment Among Adult Students.

[2009, märts 13]. http://elib.unitar.edu.my/staff-publications/daing/2002-barrierstoself.pdf

Artiklis vaadeldakse e-õppe keskkondades õppimist barjääride vaatepunktist – kuidas disainimine võib pärssida õppija ennastjuhtivust.

• Läheb , R., Pilt, L., Ruul, K. 2006

E-kursuse kvaliteedi käsiraamat. E-õppe

Arenduskeskus [2009, märts 13]. http://www.e-uni.ee/kvaliteet/kvaliteedikasiraamat.pdf

Punktidena välja toodud, mida enne e- kursuse toimumist peab silmas pidama ning millised on eõppe planeerimisel põhitõed.

•

Samuti

oleme

leidnud

podcastide

kuulamiseks

koha

veebiaadressil

http://blog.lib.umn.edu/dmc/telpodcast/, ning tegeleme tasapisi edasi meile sobivate podcastide kuulamisega.

Mida oleme teada saanud

Millised on e-õppe kursuse (online-kursuse) disainimise põhitõed? E-õppe kursuse disainimise põhitõed võib ülevaatlikult jagada kahte suuremasse kategooriasse, millest esimesed iseloomustavad e-kursuse planeerimist ja teised e-kursuse reaalset toimumist/läbiviimist. Planeerimise olulised põhitõed: •

Online-kursuse disainimisel on oluline eelnevalt hinnata, kui palju aega võtab instruktoril kursuse ettevalmistamine, missuguseid oskusi (k.a tehnoloogilisi) ta peab omama kursuse läbiviimiseks, missugused on õppijate nõutavad oskused?

•

Kursuse juhendaja/õpetaja viib läbi planeeritava kursuse sihtrühma analüüsi: kes on kursusel osalejad, millised on kursuslaste eelteadmised, vajadused ja oskused, millised on tehnilised võimalused; kas kursuslased on sarnase või väga erineva tasemega; kui palju on kursuslasi; sõltuvalt kursuslaste arvust õppesisu esitamise meetodid; kas kursuslased on varem kasutanud e-õppe keskkonda.

•

E-õppe kursuse juhendaja/õpetaja seab kursuse eesmärgid, töötab välja planeeritava kursuse sisulise programmi, õpitulemused ja koostab kursuse ajakava ja kalkulatsiooni vajalike ja kasutada olevate ressursside kohta (raha, erioskused jm).

•

Kursuse juhendaja/õpetaja tagab endale ligipääsetavuse kursusel kasutatavatele tehnoloogilistele ressurssidele, võimalusel konsulteerib selleks tehnoloog- spetsialistiga. Kursuse reaalseks alguseks oskab õpetaja ise valitud veebikeskkondades toime tulla ja erinevaid kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi rakendada. Sõltuvalt õppijate arvust ja töömahust kasutatakse kursusel tugiisiku või tuutori abi.

•

Kursusele luuakse selgesti hoomatav ja lihtne struktuur, mis peaks olema sarnane kogu kursuse vältel.

•

Kursuse juhendaja/õpetaja planeerib kursuse õpikeskkonnad ja õppemeetodid: slaidid, konspektid, veebiviited, tekstipõhised materjalid, graafikud, illustratiivsed joonised, pildid audiomaterjalid, videomaterjalid, integreeritud lahendused (slaidid kombineeritud audio või videoga), animatsioonid. Siinkohal on oluline kasutatavate materjalide mitmekesisus ja variatiivsus, et vastata õppijate eripäradele ja erinevatele õpistiilidele.

•

Kursuse juhendaja/õpetaja valib kursusele ühe keskse veebikeskkonna, kuhu ta hakkab üles panema kogu kursust puudutavat infot (ajakava, tähtajad, ülesannete kirjeldused, kursuse eesmärgid, materjalid, nõuded). See koht peaks justkui toimima väravavalvurina läbi terve kursuse.

•

Samuti valib ta potentsiaalse keskkonna nii õppijate omavaheliseks kui ka õpetaja-õppija diskussiooniks, kus omakorda on koht kursust puudutavaks diskussiooniks ja kursuse väliseks vabaks diskussiooniks. Diskussiooni keskkond aitab kursuse kommunikatsiooni efektiivsemalt tööle saada, kuna kui kursusel on palju inimesi, siis e-mailide teel suhtlemine ei ole nii tõhus. Kursuse juhendaja planeerib ka muud kasutatavad kommunikatsioonivahendid, mis pärast õppijate soovidega kooskõlastatakse.

•

Sõltuvalt

kursuse

eesmärkidest

ja

õppijatest

planeerib

läbiviija

erinevaid

õppimisülesandeid ja –tegevusi, mis oleksid kaasahaaravad, aktiivsed, soodustaksid omavahelist kommunikatsiooni ja koostööd. •

Kursuse juhendaja/õpetaja loob õppijatele õppimiseks vajalikud instruktsioonid (kuidas...) ja loob alustegevuskava ennetamaks õppijate kursuselt väljalangemist.

•

Juhendajale/õpetajale on lisaväärtusena oluline ka online-õppija kogemus, et ta oskaks näha võimalikke probleeme õppija poole pealt ja leida neile hea lahendus hiljem õpetajana.

Kursuse läbiviimise/toimumise põhitõed: •

Kursuse toimumise ajaks (esimeseks infotunniks) on juhendaja/õpetaja esitanud kursuse info valitud keskkonnas ja pannud ülesse kogu selleks hetkeks vajaliku kursust puudutava info.

•

Sõltuvalt õppijate arvust ja töömahust kasutatakse kursusel tugiisiku või tuutori abi.

•

Online kursuse sissejuhatavas osas on oluline kindlasti tutvustada õppijatele kursuse tarkvara, kasutatavaid programme ja õpikeskkondi, mis toetavad õpisisu õppijani jõudmist. Samuti tutvustab läbiviija/õpetaja kursuse struktuuri, eesmärke, ajakava, õpisisu, nõudeid, õpitulemusi ja hinde moodustumise aluseid.

•

Kursuse juhendaja/õpetaja või tugiisik loob kursuse kesksesse keskkonda Korduma Kippuvate Küsimuste rubriigi

•

Kursuse läbiviija/õpetaja loob kooskõlas õppijatega selgesti esitletava tagasisidestamise strateegia: ajagraafik, millal toimub tagasisidestamine, vastamine küsimustele-kirjadele, järelaitamine (näiteks: e-kirjadele vastamine ühe tööpäeva jooksul; online- sessioon teisipäeviti kl 15-16.00; telefoni ja kõnetund kolmapäeviti 13-14.00). Tutvustab seda ka õppijatele.

•

Oluline on tagasiside anda õigeaegselt ning kursuse jooksul korduvalt.

•

Õppija toetamine: Kursuse juhendaja/õpetaja soovitab e-õppijal kasutada ajaplaneerimise vahendeid ja õpipäevikut (näiteks blogi) ning mitteformaalse suhtlemise kanaleid. Õppijaid suunatakse nende kasutamisele.

•

Õppija toetamine: Õppijale on kursuse toimumise käigus kättesaadav järgmine info: kuidas veebikursusel õppida (soovitused, tähelepanekud jm), kuidas saab tehnilist ja õpikeskkonna alast abi, kuidas efektiivselt ja kriitiliselt kasutada Internetis leiduvaid allikaid ning piisav ülevaade autoriõigusi puudutavatest küsimustest.

•

Õppija toetamine: Kursuse läbiviija/õpetaja toetab ja õhutab õppijate omavahelist suhtlemist ning kinnitatakse üle omavahelise (nii õppija-õppija kui õppija-õpetaja) suhtlemise kanalid/vahendid.

•

Õppija toetamine: Ennetamaks kursuselt eraldumist ja väljakukkumist, toetab juhendaja/õpetaja

läbi

erinevate

planeeritud

meetodite

õppija

kaasatuse

ja

kohalolekutunde tekitamist ning vajalike õpioskuste kujunemist. •

Kirjalikud materjalid, mis õppijatele postitatakse, peaksid olema tükeldatud nn väiksemateks ühikuteks, võimalusel ja vajadusel koos linkidega lisaks loetavale materjalile. Podcast loengud ja powerpointesitlused mõlemad peaksid olema jagatud umbes 5-10 minutilisteks osadeks.

•

Kursuse jooksul loodavad veebilehed (kus üleval kindlad juhendid, ülesanded jms), peavad olema järjepidevad ja mõistlikkuse ja arusaadavuse piires atraktiivsed, et seal oleks kõik vajalik, aga samas mitte midagi liigselt koormavat või segadusse ajavat. Ei ole mõtet kursuse keskkonda üles laadida mõttetult suuri faile, mille avanemisega võib probleeme tekkida ja see võib häirida kogu instruktsiooni ja ülesande kallale asumist.

•

Kursuse juhendaja/õpetaja võimaldab õppijale suurt kontrolli oma aja üle ning suunab teda sealjuures iseseisvale aja planeerimisoskuse kujundamisele.

•

Kursuse juhendaja/õpetaja või tugiisik jälgib kursuse jooksul õppijate motivatsiooni ja suudab vajadusel rakendada õppijate kursuselt väljalangemise ennetamiseks läbimõeldud tegevuskava, mis arvestab individuaalsete õppijate eripärade, soovide, muredega.

Mida veel vaja teha on?

Kuna oleme oma töö jaotanud kahte osasse (küsimusega Millised on e-õppe kursuse disainimise põhitõed? tegelevad Liisa ja Ethel ja küsimusega Kuidas e-õppekursuse disainimine õppejõu poolt aitab toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks? tegelevad Maarja ja Marili) siis

otsustasime, et tegeleme paarides oma teemadega edasi. Eesmärgiks on, et Liisa ja Ethel jõuavad oma e-õppe kursuse disainimise põhitõdedeni ning paralleelselt uurivad Marili ja Maarja ennastjuhtivust e-õppes. Marili ja Maarja hakkavad edasi arendama ja vaatlema Liisa ja Etheli leitud põhitõdesid ning e-õppe kursuse disainimist läbi ennastjuhtivuse temaatika.

Lõpuks

koostame koos PPT-esitluse.

Kuidas sujub grupitöö? Grupitöö sujub meil suhteliselt hästi. Oleme üksteisele kättesaadavad Messengeri ja Skype kaudu ning meilivahetus on päris tihe. Webinaridel hoiame oma tegemistega teisi kursis ning plaanime, mida edasi teha. Jagasime oma ülesanded inimeste vahel ära ning töötame paaris 2 küsimuse kallal. See on hea lahendus, sest kaks pead on ju ikka kaks pead.