õppetoetuste Saamise Alused 2009

KINNITATUD direktori 23.10.2009 käskkirjaga nr 1-9/214

Õppetoetuste saamise alused, tingimused ja kord § 1. Õppetoetuse liigid 1) Põhitoetus – õpilasele sätestatud tingimustel antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. 2) Täiendav toetus – põhitoetuse saamise nõuetele vastavale õpilasele antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks, kui elukoht asub väljaspool Kaarma valda. 3) Eritoetus on põhi- ja täiendava toetuse fondide vahenditest moodustuva fondi vahendite ulatuses makstav toetus majanduslikult raskes olukorras õpilastele, kelle majanduslikud asjaolud raskendavad õpingute jätkamist. § 2. Õppetoetuse taotlemine (1) Põhitoetust on õigus taotleda õpilasel, kes 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel; 2) omandab riigieelarvelisel kohal kutsekeskharidust täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust; 3) ei ole õppevõlglane. (2) Täiendavat toetust on õigus taotleda õpilasel, kes 1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele (välja arvatud põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavad õpilased); 2) elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool Kuressaare linna ja Kaarma valda. (3) Eritoetust on õigus taotleda õpilasel, kes on 1) üksi alaealist last kasvatav vanem; 2) orb; 3) paljulapselisest perest (vähemalt 4 last); 4) keskmise, raske või sügava puudega; 5) muul viisil sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda. (4) Õppetoetust ei ole õigust saada õpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel või kelle õppeaeg on ületanud õppekava nominaalkestuse. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. (5) Õpilasel on õigus taotleda põhi- ja täiendavat toetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). (6) Õppetoetust on õigus taotleda õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

(7) Õppetoetuste taotlemisel esitab õpilane õppesekretärile koolis väljatöötatud vormikohase taotluse hiljemalt 30. septembriks ja 30. jaanuariks. Eritoetuse taotlemisel lisab õpilane dokumendid, mis tõendavad pere majanduslikku olukorda (elukohajärgse omavalitsuse tõend(id) pereliikmete sissetulekute kohta, ülalpeetavate arv peres jms). (8) Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja § 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate õpilaste kohta esitab rühmajuhataja õppetoetuste määramise komisjonile õpilaste 1) pingerea, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust; 2) vajadusel dokumendid, mis tõendavad õpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel, osalemist õppetööl. (9) Õppeasutusel on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele. § 3. Õppetoetuste määramine (1) Õppetoetuste taotluste läbivaatamiseks ja toetuste määramiseks on komisjon, mille töösse on kaasatud ka õpilaskonna esindajad. (2) Komisjon otsustab taotluse esitanud õpilasele õppetoetuse määramise. septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal. (3) Põhitoetuse määramine 1) Komisjon määrab põhitoetuse selleks otstarbeks ettenähtud ja eraldatud vahendite piires õppekavarühma põhiselt vastavalt RKT-le, arvestades õpilaste paremusjärjestust. Erinevate kursuste (I, II, III, IV) õpilastest moodustatakse omaette pingeread. Ühine pingerida koostatakse samal kursusel õppivate sama eriala õpilaste kohta. 2) Kui paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kes on vähem puudunud, on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivsem või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel, ei tööta; kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on väiksemad. 3) Koolil on vajadusel õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad tulusid hinnata ning dokumentide õigsust kontrollida või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele. 4) Pingeridade koostamisel eelistatakse kutsekeskharidust esmakordselt omandavaid õpilasi ja õppeaineid esmakordselt läbijaid. Pingeridade koostamisel võib keskmise hinde arvutamisel arvestada ka eelmise pool- ja/või õppeaasta tulemusi. Lihtsustatud õppekavadel õppijatel arvestatakse õpitoetuse määramisel eelkõige õpihoiakuid. 5) Põhi- ja täiendava toetuse fondi ülejäänud vahenditest moodustub eritoetuse fond. Selle vahenditest võib maksta põhitoetust õpilastele, kes ei vasta paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele. (4) Täiendava toetuse määramine

2

1) Täiendava toetuse määrab komisjon selleks otstarbeks ettenähtud ja eraldatud vahendite piires põhitoetuse määramise põhimõtete järgi koostatud paremusjärjestuse alusel. 2) Komisjonil on õigus nõuda täiendava toetuse taotlejatelt elukohta tõendavaid dokumente. 3) Pingeridade koostamisel eelistatakse kutsekeskharidust esmakordselt omandavaid õpilasi. Pingeridade koostamisel võib keskmise hinde arvutamisel arvestada ka eelmise pool- ja/või õppeaasta tulemusi. (5) Eritoetuse fond ja eritoetuse määramine 1) Eritoetuse fondi suunatakse aasta algul kuni 20% põhi- ja täiendava toetuse fondide eelarvest. 2) Kui põhi- ja täiendava toetuse fondi jagamise otsused on tehtud ning neisse tekib ülejääk, siis võib ka need eritoetuse fondi suunata. 3) Kui erifondis tekib ülejääk, jagatakse see kõikide fondide vahel. 2) Komisjon koostab eritoetuse saamiseks taotluse esitanud õpilaste kohta pingerea vastavalt esitatud andmetele. Õppeedukuse pingerida ei ole määrava tähtsusega, aga õppevõlglastele üldjuhul eritoetust ei maksta. 3) Eritoetust võib määrata õpilasele, kes saab nii põhi- kui täiendavat toetust. 4) Eritoetus ühe õpilase kohta ei pea olema 300 ega 600 krooni, see määr võib olla suurem või väiksem vastavalt erifondi suurusele ja laekunud avalduste hulgale. 5) Üldjuhul jagatakse eritoetusi 2 korda aastas. Erifondist võib toetusi jagada ka sagedamini kui 2 korda aastas, arvestades õpilaste erivajadusi, kuid mitte sagedamini kui 1 kord kuus. 6) Eritoetust võib sügisel määrata ka I kursuse õpilastele. 7) Komisjonil on õigus nõuda eritoetuse taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja majandusliku toetuse saamise vajadust ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele. 8) Kui tuvastatakse, et õpilane ei vastanud eritoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetatakse viivitamatult eritoetuse maksmine ning õpilane kaotab õiguse taotleda sellel ja järgneval õppeaastal eritoetust. Ametikoolil on õigus nõuda õpilaselt õppetoetus tagasi ning määrata see paremusjärjestuses järgmisele taotlejale. § 4. Õppetoetuse maksmine, lõpetamine ja tagasinõudmine (1) Õppetoetust makstakse kooli raamatupidamise kaudu õppetoetuse määramise komisjoni esimehe esildise põhjal igal õppekuul 15 kuupäevaks vastava õppekuu eest, välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris, detsembrikuu toetus, mis makstakse jaanuaris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis. (2) Õppetoetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud õpilasele arvates akadeemilise puhkuse algusele järgnevast õppekuust. Väljamaksmata jääv toetus kantakse üle järgneva semestri õppetoetuse fondi. 3

(3) Kui tuvastatakse, et õpilane ei vastanud vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetatakse viivitamatult õppetoetuse maksmine ning õpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sellel õppeaastal, millal lõpetati talle õppetoetuse maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal. Koolil on õigus nõuda õpilaselt õppetoetus tagasi ning määrata see paremusjärjestuses järgmisele taotlejale. § 5. Õppetoetuse suurus (1)

Põhitoetus on 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni kuus. Eritoetuse suurus on üldjuhul 600 krooni, aga toetuste määramise komisjon võib seda suurendada või vähendada vastavalt erifondi võimalustele ja laekunud avaldustele.

§ 6. Õppetoetuse fondide jaotamine (1) Õppetoetuse fondid – põhi- ja täiendava toetuse fond - jagatakse proportsionaalselt RKT alusel õppevaldkonna põhiselt. (2) Kui mõnel õppekaval ei ole õppetoetuse saamiseks õigustatud taotlejaid, eraldatakse fond samas õppeastmes sama õppevaldkonna teiste õppekavade alusel õppijatele õppetoetuste maksmiseks. (3) Kool suunab kuni 20% põhi- ja täiendava toetuse fondist eritoetuse fondi. Põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid suunatakse samuti eritoetuse fondi ja kasutatakse nii põhitoetuste kui majandusliku toetuse maksmiseks. 4) Kui erifondis tekib ülejääk, jagatakse see kõikide fondide vahel. 5) Eritoetuse fondi võib kasutada põhitoetuse maksmiseks ka õpilastele, kes ei vasta paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele. (4) Koolil on õigus kasutada kuni 3% põhitoetuse fondist õppetoetuste maksmise ja määramisega seotud kulutuste katteks.

4