Antivormiline kunst Maakunst Kehakunst Kontseptualism Pent Laineste 12.b
Ajalooline ülevaade ●
Külm sõda (1947-1990)
●
Vietnami sõda (1964-1973)
●
Teaduse ja tehnika kiire areng
●
Hipiliikumine
Antivormiline kunst ●
Tekkis 1960ndate lõpus Ühendriikides
●
Kunstiteostes puudus kindel vorm
●
●
Võeti kasutusele kõikvõimalikud materjalid: rohi, saepuru, liiv, õled, jäätmed jne. Tuntumad kunstnikud on Robert Morris, Eva Hesse, Mario Merz ja Richard Serra
Eva Hesse “Kontingent”
Mario Merz
Maakunst ●
●
●
●
●
●
Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi Teosed asusid enamasti kõrvalistes ja inimtühjades paikades. Publikule näidati töid peamiselt ainult fotode ja filmide kaudu. Tähtsamad esindajad: Robert Smithson, Michael Heizer, Jan Dibbets, Walter De Maria
Robert Smithson “Spiraalne muul”
Richard Long “Ring Andides”
Walter De Maria “Äikeseväli”
Kehakunst ●
●
●
● ●
Peamiseks väljendusvahendiks on kunstniku keha. Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Kujutatakse inimkeha jälgimist, ohustamist, piinamist või liikumist. Kehakunst sünnib ilma publikuta. Kehakunsti teosed on tuntud fotode, filmide ja kirjelduste kaudu.
Vito Acconci “Varjude mäng”
Bruce Nauman “Autoportree purskkaevuna”
Kontseptualism ●
Kõige olulisem kunstis on idee
●
Tähtis on teose sõnastav sisu, vorm on teisejärguline
●
●
●
●
Teoste eesmärgiks on laiendada inimese tajusid, tundeelu ja intellekti. Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja vaimukas. Ideid esitati skeemide, jooniste või fotomontaažide abil. Olulisemad kunstnikud on Joseph Kosuth, Sol Lewitt ja Marcel Duchamp
Joseph Kosuth “Üks ja kolm tooli”
Sol Lewitt “Nelja küljega püramiid”
Kokkuvõte ●
●
●
●
Kunsti piirid laienesid, võeti kasutusele uusi materjale ja vahendeid Teoste eesmärgiks oli pakkuda üllatavaid ja mõtlemapanevaid elamusi Vorm muutus kunstis vähem oluliseks, tähtsam oli idee. Teosed on tihti säilinud vaid fotode või filmidena