Abstraktsionism, Minimalism, Kineetiline Kunst

Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. OP-kunst. Kineetiline kunst. Sündmused ja etendused(happening'id ja performance'id) Koostasid: Kerli Pettai, Kärt Kenk

Abstraktsionism 1960. aastatel. ●

●

●

●

●

Abstraktne ekspressionism loobus ümbritseva maailma kajastamisest. 1960. aastate abstraktsionistid tahtsid piirata kunstniku isiklikku eneseväljendust. Kunstiteost võeti kui kõigest välisest sõltumatut objekti. Abstraktsionismi iseloomustas suurte, üksteisest selgesti eraldatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil on kasutatud ainult kahte või kolme värvi, äärmisel juhul isegi ühte.

Abstraktsionismi kunstnikud. 1950.aastail. ●

Mark Rothko

Barnett Newman

Ad Reinhardt.

Abstraktsionism 1960. ● ●

●

●

Teosed muutusid veel lakoonilisemaks. 1960. aastate ameerika abstraktsionistid erinevad oluliselt sõjaeelse geomeetrilise abstraktsoinismi esindajatest konstruktivistidest ,nemad nägid oma teoste peamist väärtust pildi elementide omavahelises suhestamises 1966.aatal ütles Donald Judd , et osade suhestamine tähendab terviku unustamist. Loomingus rõhutati teadlikult ranget plaanipärasust.

Abtraksionismi kunstnikud. 1960.aastail. ●

Ellsworth Kelly.

Al Held.

Kenneth Noland

Frank Stella

Minimalism. ●

● ●

●

Iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste ja ilustuste ning detailide kasutamine. Keskendumine ainult hädavajalikule. Minimalismi tuntumad esindajad eelistasid maalidele kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte. Neid eksponeeriti sageli süsteemina.

Minimalismi kunstnikud. ●

Donald Judd.

Robert Morris.

Carl Andre

OP-kunst. ●

●

●

●

1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist.

OP-kunstnikud. ●

Ungarlane VICTOR VASARELY. Ta ei tahtnud luua kunstiteoseid, mis oleks unikaalsed luksusesemed, vaid mida saaks paljundada ja rahva sekka viia.

Bridget Riley.

Kineetiline kunst. ●

●

Füüsilise liikumise tõi skulptuuri ameeriklane Alexander Calder. Kineetilise kunsti teosed esitavad reaalset liikumist, mille allikas on näiteks elekrtimootor või magnet.

Kineetilise kunsti esindajad. ● ●

Alexander Calder. Tema loobus mootori kasutamisest. Ta ehitas oma teosed haraliste , kuid täpselt tasakaalustatud konstruktsioonidena.

Nicolas Schöffer. ● ●

Ungarlane. Tema ühendas liikumisega valgusemängu ja hiljem ka heliefektid.

SÜNDMUSED JA ETENDUSED (happening'id ja performance'id) ●

●

●

●

1960.aastatel levisid Lääne-Euroopas ja USA-s mitmesugused ühiskonnakriitilised meeleolud ja ideed. Noored loobusid eelmiste põlvkonna eluväärtuste tunnustamisest. Hipide liikumine, rokimuusika ja alternatiivsete ideoloogate otsingud. Osa noori muutus mässumeelseteks. USA-s massilised väljaastumised rassidevahelistes pingetes, sõda Vietnamis. Euroopas pahameel USA väidetavalt liigse domineerimise pärast.

Happening ja performance tekke eeldused. ●

●

●

Kunstnikud, kes sel ajal pooldasid populaarseid uusvasakpoolseid, kapitalismivastaseid ideoloogiaid, muutus eriti vastumeelseks senise avangardismi riiklik tunnustamine ja müügedu. Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Võimalus oli taastada dadaistlik traditsioon, milles korraldatud provokatiivseid etendusi, kuid enamasti siserumides. Neodadaistidel oli võimalik esineda suurejoonelisemalt ja avalikumalt. Kunstiteose kui objekti asemele pakkusid nad sündmusi, mingeid teatritaolisi, ajalisi protsesse või rituaale.

Happening' ide ja performance'ide teke ●

●

●

Alan Kaprow ristis happenening'iks ühe oma 1959.aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutades vähe sõnu ja provotseerides publikut. John Cage'i soovitusest, et teatrikunst peaks koosnema juhuslikest sündmustest nagu igapäevane elu. Happening'ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. 1962.a tekkis Saksamaal rühmitus „ Fluxus“, eesotsas George Maciunas, korraldades festivale, kus segunesid eri kunstiliigid, kuid mille eesmärgiks polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed.

Sündmusete e happening'ide esindajad ● ● ● ● ●

Allan Kaprow George Maciunas Yoko Ono Wolf Vostell Nama June Paik

Yoto Ono ●

Yoto Ono (sünd 1933) seismas jantliku plakati taga, mis väidab, nagu oleks tal esinemine Carnegie Hallis New Yorgis. 1961

Etendused e performance'id esindajad ●

●

●

Joseph Beuys(19211986) Kuidas seletada pilte surnud jänestele. Düsseldorfi Schmela Galeriis. 1986. Talle kuulub ka kuulus ja paljukasutatud lause, et "igaüks on kunstnik".

Joseph Beuys. F.I.U. Difesa della natura (Looduskaitse) 1983-1985

Joseph Beuys ●

●

„Mina armastan

Ameerikat ja Ameerika armastab mind.“ 1974. a veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga, keda indiaanlased olid pühakuks pidanud, valged aga jälitanud.

Gilbert ja George ● ●

Laulev skulptuur. Nad kuulutasid iseennast skulptuurideks ja seadsid end 1969.a. näitusesaalis lauapeale püsti seisma. Näod kaetud pronksvärviga ja nad kandsid ühesuguseid korrektseid, kuid vanamoodseid härrasmeheriideid. Laua alla paigutatud magnetofonist kostis korduv lauluke.

Inglise skulptorid Gilbert ja George. Fair Play. Foto 1991

Daniel Buren ●

Kaks tasandit. 260 erineva kõrgusega tsementja marmorsammast. 1985-1986 Palais Royalis.

Performance'ist ja happening'ist ●

●

●

Sõnaline osa kunstnike etenduses on enamasti väike või puudub hoopis, sarnasust pantomiimiga. Leviku põhjus peale poliitiliste ja kunstipoliitiliste ideede, võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut sidet ja tagasisidet publikuga. Nende vahel pole teravat piiri, kuid etendus e performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esineja(d) ja publik on selle ajal rohkem eraldatud.

Kokkuvõte ●

●

●

● ●

Abstraktsionism (1960.) tõi kunsti kaasa üksteisest selgesti eraldatud siledate värviväljade kasutamise. Minimalis püüab kõige napimate vahenditega teost luua. Op-kunsti eesmärgiks tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega.Nende loomine on plaanipärane ja süstemeemne ning lähedane inseneriloomingule Kineetilise kunsti teosed esitavad reaalset liikumist. Sündmused ja etendused e happening'id ja performance'id püüavad kustutada elu ja kunsti piiri. Kaasates publikut.