2008-11-20 Avalike E-teenuste Kontseptsioon 1 0

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

Dokumendi nimetus:

Avalike e-teenuse kontseptsioon Koostasid: Eneken Tikk, Reet Oorn, Geroli Peedu

Dokumendi tüüp: Kontseptsioon

Kinnitas:

Projekti nimetus: Riigiportaal

Kuupäev:

Versioon: 1.0

Lehti:

Süsteemi nimetus:

Viide eelmisele dokumendile:

Kommentaar: Kooskõlastatud:

Tellija esindaja: /allkiri ja kuupäev/ Täitja esindaja: /allkiri ja kuupäev/

Versioonihaldus Kuupäev

Versioon

Kirjeldus

Autor

14.05.2008

0.1

Algversioon

26.05.2008

0.5

Täiendava sisendi põhjal täiendatud versioon

19.06.2008

0.9

Täiendatud regulatsiooniplaaniga

Eneken Tikk

20.11.2008

1.0

Vormilised muudatused ja avalike elektroonsete teenuste ja riigiportaali arendamise ja haldamise regulatsiooni väljatöötamise töögruppi esitatud versioon

Geroli Peedu

Eneken Tikk Eneken Tikk, Reet Oorn, Geroli Peedu

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

Sisukord Resümee.................................................................................................2 Taust ja olemus.......................................................................................3 E-teenuste roll infoühiskonnas ................................................................3 Senised probleemid e-teenuste arendamisel ............................................4 Avaliku e-teenuse mõiste........................................................................5 Seosed olemasolevate õigusinstituutidega...............................................6 E-teenuse osutamisega seotud subjektid..................................................7 E-teenuse osutamise põhimõtted.............................................................7 Regulatsioonipõhimõtted ........................................................................7

Resümee Avalike e-teenuste kontseptsioon ei ole Eesti haldus- ja õigusruumis uus – sisuliselt pandi avaliku sektori poolt osutatavate teenuste infoühiskonnakeskseks kujundamisele alus juba 2000-2001 aastal, mil nii valitsuse kui parlamendi tasandile võeti vastu sisulisi otsuseid 1 ja õigusakte2, mille eesmärgiks oli tõhustada avalike teenuste osutamist ning parandada nende kättesaadavust. Täna osutab erineva keerukusastmega e-teenuseid enamus avaliku sektori asutustest ning tekkinud praktiline vajadus toetada e-teenuste jätkuvat väljatöötamist. 2008.a. jõustunud avaliku teabe seaduse eesmärkide saavutamisega kaasneb vajadus korrastada e-teenuste osutamisega seonduvaid õigussuhteid. E-teenuse kontseptsiooni eesmärk on luua ühtne sisend e-teenustega seonduvate standardite, juhendite, aga ka õigusaktide väljatöötamiseks ning tagada e-teenuste õigusliku käsitluse ühetaolisus. Nende eesmärkide saavutamiseks selgitatakse e-teenuste olemust Eesti infoühiskonnas, avatakse e-teenuse mõiste läbi erineva keerukusastmega teenuste võrdluse, piiritletakse e-teenus erinevatest õigusruumis juba kasutusel olevatest instituutidest ning pakutakse välja regulatsiooniplaan (lisa 1). 1

VV 19.09.2000 otsus nr 43 kohustas ministeeriume, maavalitsusi ja Riigikantseleid esitama kord poolaastas Rahandusministeeriumile ülevaate teenusestandardite väljatöötamisest ja kehtestamisest. VV 02.01.2001 otsusega seati eesmärgiks tagada teenusestandardid kõigile avaliku sektori teenustele 2005.a. alguseks. 2 Neist olulisim on Riigikogus 15.11.2000 vastu võetud ja 01.01.2001 jõustunud avaliku teabe seadus.

2

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

Taust ja olemus E-teenuste rolli Eesti ühiskonnas aitab mõista Eesti kui infoühiskonna lühiiseloomustus. Statistikaameti andmetel3 kasutab Eestis Internetti kaks kolmandikku elanikkonnast, seejuures ca 82% kuni 45-aastastest inimestest. Interneti leviala katab peaaegu kogu riigi territooriumi. Loodud on infrastruktuur turvaliseks teabevahetuseks ja usaldusväärseks isikutuvastuseks. On kasutusele võetud isiku kaugtuvastamist ja tavaallkirjastamisega võrdsustatud digitaalallkirjastamist võimaldavad lahendused. ID-kaart, Eesti elaniku kohustuslik esmane isikutunnistus, on välja antud enam kui miljonile inimesele. Ametiasutustel on avalike teenuste osutamiseks võimalik saada infot riiklikest andmekogudest, kasutades X-tee andmevahetuskihti. Andmekogude regulatsiooni kaasajastamise ning põhiandmete kontseptsiooni loomise tulemusena on lähimate aastate jooksul eeldada andmete tervikluse ja käideldavuse olulist paranemist. Seega on loodud tehnilised, õiguslikud ning ühiskondlikud eeldused avaliku teenuse kvaliteedi parandamiseks tänapäevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil.

E-teenuste roll infoühiskonnas Avalike teenuste teisendamine e-kujule annab märku arenenud infoühiskonnast. Eesti on olnud aastaid tuntud e-valitsetava riigina ning suutlikkus osutada elanikkonnale sisukaid ning mitmekihilisi teenuseid näitab, et ajaga on Eesti e-valitsuse mudel muutunud keerulisemaks ja põhjalikumaks. Viitega Layne’i ja Lee mudelile 4 on Eesti saavutanud mitmes avalike teenuste valdkonnas e-valitsemise5 kõrgeimat taset: I tase: II tase: III tase:

IV tase:

Kataloog (veebiväljundi olemasolu, teabe esitamine, allalaetavad vormid); Teenus (teenused ja vormid veebis, e-teenuseid toetavad andmekogud); Vertikaalne integratsioon (kohalike süsteemide sidumine samu funktsioone teostavate kõrgema tasandi süsteemidega); Horisontaalne integratsioon (erifunktsiooniliste süsteemide integratsioon ning nn ühe sisenemispunktiga teenuste süsteem).

3

http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/05Infotehnoloogia/04Infotehnoloogia_leibkonnas/04Infotehnoloogia_leibkonnas. asp 4 Layne and Lee, … 5 Rein Harjo on oma 2005.a. uurimustöös „Ülevaade elanikele osutatavate e-teenuste probleemidest“ võrrelnud erinevaid e-valitsemise definitsioone. Harjo järelduste põhjal hõlmab e-valitsemine Eesti õigusruumis avaliku sektori teabe ja teenuste kodanikele, ettevõtjatele ning ametnikele kättesaadavaks tegemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil.

3

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

Hiller and Bèlanger (2001)6 eristavad veel viiendat tasandit, mis lisab e-teenustele poliitilise osaluse elemendi. Sama teeb ka Moon (2002)7 oma KOV-idele keskenduvas e-teenuste uurimuses. Kokkuvõtlikult käsitletakse e-teenuseid riigi sammuna teha avalik teave ja teenused kodanikule senisest mugavamalt kättesaadavaks. Eesti infoühiskonna arengukavas on aastaks 2013 ette nähtud avaliku sektori üleminek elektroonilisele asjaajamisele. Avalike teenuste viimisega e-kujule soovitakse saavutada kõrgem haldussuutlikkus ning ressursside kokkuhoid. Riigikontrolli 2007.a. auditis „Avalike teenuste kvaliteet infoühiskonnas“ 8 seotakse avalike eteenuste kättesaadavus hea halduse põhimõttega, mis nõuab inimese võimalikult vähest koormamist suhetes avaliku võimuga: inimene peab saama oma õigust kasutada või kohustust täita võimalikult kiiresti ja mugavalt, üleliigse asjaajamise ja kuluta. Infoühiskonnas tähendab see muu hulgas Interneti kaudu asjaajamise kasutamist, kui see on võimalik ja isikule vastuvõetav.

Senised probleemid e-teenuste arendamisel E-teenuste arengu suurimaks probleemiks on kujunenud nende arendamise killustatus – ehkki AvTS-iga loodi 2001. aastast õiguslik raamistik lihtsamate e-teenuse vormide (veebileht ja teabenõue) osutamisele, ei toeta seadus täna kehtival kujul keerukamate e-teenuste arendamist ega osutamist. 2008.a. jõustunud infoseaduste uue paketi väljatöötamise üheks probleemiks oli ka juba reguleeritud e-teenuse vormide ebaühtlane rakendamine (vrd dokumendiregister). Kui üldiselt võib 2008.a. reformi tulemusena hinnata rahuldavaks praktikat teabenõuete täitmisel ning veebilehtede pidamisel, siis erinevate infosüsteemide ja andmekogude pinnalt osutatavate e-teenuste regulatsioon on ebapiisav. Selle tulemusena puudub ühtne arusaam e-teenuse olemusest, selle kujunemisest ja õiguslikest tagajärgedest, aga ka laiemalt vastutusest seoses e-teenuste arendamise ja osutamisega. Samadele probleemidele on tähelepanu juhitud Harjo 2005.a. uurimuses. 9 Muuhulgas on Harjo probleemina välja toonud asjaolu, et e-teenuste ajakohast loomist takistavad vananenud õigusaktid ja nendest lähtuva töökorralduse. Capgemini 2007.a. uuringus on Eestile ette heidetud just infoühiskonna jätkusuutlikkuse vähest tagamist, vastava valdkonna süsteemse käsitluse vähest arendamist ning e-teenuste vähest integreeritust. Samadele järeldustele on sisuliselt jõutud ka Riigikontrolli 2007.a. analüüsis. Võrreldes 2005.a. on valdkonna õigusakte tänaseks põhjalikult muudetud, kuid tänane AvTS regulatsioon ei arvesta keerukamate ning mitmekihiliste e-teenuste osutamise eripäraga ega paku seega e-teenuste tervikliku käsitlust. E-teenuste väljundina kasutajatele on RIA-s kavandatud ühtse sisenemispunkti loomine, milleks Eestis saab olema riigiportaal eesti.ee. Ka ühtse sisenemispunkti vajadus on tekkinud praktikast – detsentraliseeritud teenused ei ole kasutajale nähtavad ning juba selle võrra

6

Hiller and Belanger

7 8 9

Audit kättesaadav http://www.riigikontroll.ee/. Harjo, lk 13-14.

4

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

väheneb kasutusmugavus. Samuti puuduvad e-teenuse „formaadile“, mistõttu nende loomise menetlus ei ole läbinähtav ning puudub kvaliteedikontrolli mehhanism. Eeltoodud probleemide lahendamiseks on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töörühm töötanud välja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (lisa 2), millega täiendatakse avaliku sektori pakutavate infoühiskonna teenuste regulatsiooni nii, et see arvestaks kõrvuti lihtsamate e-teenuste vormidega ka keerulisemate teenuste mudelitega. Kaasaegse e-teenuse üheks omaduseks on liidese „e“ suhtelisus – IKT arengust tulenevalt on samu teenuseid võimalik kasutada nii veebi, mobiili, kioskite, F2F kui ka telefoni teel. Selline multi-channel access tagab kasutajale alternatiivsed võimalused avaliku sektori pakutavate teenuste kasutamiseks. Sellega seoses on otstarbekas kasutada tehnoloogianeutraalset terminit ning siduda nn avalike e-teenuste õigusmõiste täna õigusruumis kasutusel oleva infoühiskonna teenuse mõistega.

Avaliku e-teenuse mõiste E-teenuse mõiste avamisel tuleb arvestada, et erinevad teenused on erineva keerukuse astmega. Seejuures ei pea avalik e-teenus alati olema täielikult automatiseeritud (vrd Capgemini uuringu10 aluseks võetaval skaalal on täielikult automatiseeritud vaid kõrgema keerukusastmega e-teenused (tasemed 4 ja 5). Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5

Informatsioon (vrd nt asutuse veebileht) Ühesuunaline suhtlemine (vrd allalaetavad vormid ja blanketid) Kahesuunaline suhtlemine (vrd elektrooniliselt täidetavad vormid) Tehing (täies ulatuses elektrooniline) Personaliseeritud teenus (proaktiivne, täisautomaatne).

Nii on teabenõue käsitletav e-teenuse lihtsaima vormina. Inimfaktori sekkumine teabenõude täitmisse muudab selle aga nn ebatäielikuks e-teenuseks. Vältimaks nt teabenõuete ja muude lihtsamate e-teenuste vormide (sh veebilehtede) dubleerivat regulatsiooni, on Eesti õigusruumis otstarbekas defineerida e-teenus kui kahe- või mitmepoolne formaliseeritud õigussuhe, mille raames isikul on võimalus suhelda avaliku sektori asutustega ning kasutada avaliku sektori teenuseid, esitades formaliseeritud (allalaetav vorm, veebivorm) taotlusi teenuse (sh nii teabeteenuse, kui funktsionaalse teenuse) saamiseks, millele vastav asutus reageerib seaduses sätestatud korras. E-teenuste näol ei ole tegemist uute teenustega avaliku sektori teenuste turul, vaid IKT kasutamine teenuste osutamisel muudab senist teenuste kättesaadavuse viisi (nt seni pöördus kodanik valla- või linnavalitsusse, et registreerida oma laps lasteaiajärjekorda, e-teenuse kaudu on tal võimalik vastav avaldus esitada elektrooniliselt ning teenuse vormi kaudu genereeritakse taotlusele lisaks vastavad andmed (nt lapse sünni andmed, vanemate elukoha andmed jne) riigi erinevatest andmekogudest ja infosüsteemidest. E-teenuse sisuks võib olla ka muu tehing, näiteks ühistranspordi pileti ostmine, arve tasumine vms. Teenusega kaasneb infovahetus nende andmekogude vahel, mida tehingu õiguslik tagajärg puudutab (nt …). Eteenuse osutamise eelduseks on isiku poolt enda identifitseerimine, kui ta soovib, et tehinguga kaasneks tema suhtes teatav õiguslik tagajärg (nt lasteaiajärjekoha broneerimine). 10

http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/docs/benchmarking/egov_benchmark_2007.pdf.

5

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

Mõned näited Eestis täna kasutusel olevates avalike e-teenuste kohta on riigihangete portaal (osutab Riigihangete Amet, https://riigihanked.riik.ee/, keerukusaste 3/4), keskkonnaga seonduvate lubade taotlemise teenus (osutab Keskkonnaministeerium, http://klis.envir.ee/, keerukusaste 5/5), äriühingu asutamise teenus (osutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, http://www.eer.ee/, https://ekanded.eer.ee/, keerukusaste 4/4), käibemaksu deklareerimise teenus (Osutab EMTA, http://www.emta.ee/, keerukusaste 4/4). Iseseisva sammuna on ka e-teenuste kontekstis võimalik pakkuda nn mugavusteenuseid (nt saab isik tellida ülevaate teatud valdkonna dokumentidest, uutest õigusaktidest vms).

Seosed olemasolevate õigusinstituutidega Avaliku e-teenuse olemust aitab mõista ning avada selle piiritlemine õiguses juba kaetud instituutidega, nagu teabenõue, infoühiskonna teenus, isikuandmed jms. Üldiselt defineerib infoühiskonna teenuse InfoTS § 2 lg 1: see on teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Sisuliselt võib antud definitsiooni aluseks võttes avada avaliku e-teenuse kui avaliku sektori poolt pakutava infoühiskonna teenuse. Teabenõue on teabevaldajale esitatav päring teabe või dokumentide saamiseks, millega seonduvat reguleerib täpsemalt AvTS. E-teenus on võrreldes teabenõudega keerulisem instituut, kuivõrd lisaks päringule või avaldusele laekub e-teenuse vormi kaudu teenuse osutajale ka lisateave teenuse taotleja kohta. Vrd kui esimese sammuna esitab isik täna teabenõude, et veenduda, et ta ei ole juba mingil seadusest tuleneval alusel lisatud eelisjärjekorras lasteaiajärjekorda, siis e-teenuse kontekstis algatab isik lihtsalt vastava teenuse taotlemise ning kogu lisainfo (sh kas on alust eelisjärjekorda arvamiseks jne) lisandub teenuste osutamise keskkonnas isiku anda taotlusele, mistõttu teave, mis isikule saadetakse on a) esmalt nt automaatvastus avalduse kättesaamise ja selle menetlemise üldise korra kohta ja b) sisuline tulemus asja menetlemisel (nt teade järjekorda arvamise kohta). Teabenõude kontekstis on oluline, et kohustatud isikute ring on sisuliselt sama, kuivõrd e-teenuste osutamise tehniliseks aluseks on riigi ja KOV andmekogud ja infosüsteemid. Kodanikele e-teenuste osutamise raames toimub enamasti isikuandmete töötlemine. Tegemist ei ole võrreldes tänasega enamate töötlemisjuhtudega kvalitatiivses mõttes, kuivõrd isik peab end avalike teenuste kasutamiseks ka täna tuvastama. Ka isikule tema enda kohta andmete väljastamise seisnevad e-teenused (infoteenused) üksnes hõlbustavad andmesubjekti seadusest tulenevate õiguste teostamist ega loo võrreldes hetkeolukorraga ulatuslikumat eraelu riivet. Tuleb silmas pidada, et avaliku e-teenuse raames võidakse langetada automaatseid otsuseid, milliste regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse seadusest. Andmetöötlussüsteemi poolt andmesubjekti osaluseta otsuse (edaspidi automaatne otsus) tegemine, millega hinnatakse tema iseloomuomadusi, võimeid või muid isiksuseomadusi, kui see toob andmesubjektile kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutab teda muul viisil märkimisväärselt, on lubatud, kui 6

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

automaatse otsuse tegemine on ette nähtud seadusega, kui seaduses on sätestatud meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks. Samast seadusest nähtub ka sisuline vajadus automaatset otsust sisaldava teenuse kirjelduse järele: andmesubjekti peab enne automaatse otsuse vastuvõtmist teavitama mõistetaval viisil automaatse otsuse vastuvõtmise aluseks olevast andmete töötlemise protsessist ja tingimustest.

E-teenuse osutamisega seotud subjektid E-teenused on elanikkonnale kättesaadavad samadel alustel, kui nn brick-and-mortar teenused. Seega on kohustatud subjektideks kõik avalike teenuste osutajad, kes on valmis viima oma teenused e-kujule. Õigustatud subjektideks aga kõik need, kellele vastavad teenused on seaduse alusel kättesaadavad. Praktikas on tekkinud probleem, kuidas siduda vastutus e-teenuse eest infosüsteemi vastutava töötleja omaga. Kui andmete õigsuse kontekstis on eeldatav, et enda kogutud andmete õigsuse, kättesaadavuse jms eest vastutab töötleja, kelle ülesandeks on vastavate andmete töötlemine, siis e-teenuste puhul segunevad andmetöötlussuhted nii, et mitmelt erinevalt asutuselt saadavad andmed loovad õigusliku tagajärje kolmanda asutuse suunal, kes ise ei pruugi olla üldse põhiandmete töötleja. Seega tuleb eristada vastutust teenuse enda ja sellega seonduva andmetöötluse eest.

E-teenuse osutamise põhimõtted Kui üldiselt toimub e-teenuste osutamine samadel põhimõtetel, mille alusel on tagatud avalikule teabele juurdepääs (so kiiresti ja lihtsalt, tasuta, kvaliteetse info alusel jne), siis eteenuste formaliseerituse põhimõte tähendab, et e-teenusega seonduvad õiguslikud tagajärjed vaid juhul, kui teenus on tehtud kättesaadavaks seadusega ettenähtud viisil (vrd andmekogu kasutuselevõtmiseks on vajalik läbida kooskõlastusprotsess, mis hõlmab konsultatsioone RIA, AKI, SA ja RA-ga) ning ainult kooskõlastatud andmekogud kantakse riigi infosüsteemi haldussüsteemi. Üldistatult järgibki avaliku e-teenuse arendamise ja kasutuselevõtmise protsess RIHA määruses11 sätestatud korda. Nii kujuneks RIA teenuste loomise koordinatsioonipunktiks, kuhu koondub ülevaade olemasolevate teenuste ja nende osutajate kohta. Iga teenus jõuab „turule“ läbi kooskõlastusprotsessi, milles osalevad MKM, RIA, AKI, Statistikaamet ja Rahvusarhiiv.

Regulatsioonipõhimõtted Kuivõrd e-teenustel on arvestatav ühisosa avaliku teabe regulatsiooni, aga ka infoühiskonna teenuste regulatsiooniga, oleks otstarbekas avada e-teenuste õiguslik regulatsioon nende seaduste osana. Avaliku teabe seaduse kontekstis on vajalik tagada infoteenuste kättesaadavuse tagamiseks kohustuste panemine teabevaldajatele e-teenuse osutamiseks vajaliku teabe uuendamiseks ja 11

Riigi infosüsteemi haldussüsteem, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määrusega nr 58.

7

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

edastamiseks, samuti luua alused e-teenuste avamiseks ning oma andmekogu/infosüsteemi avamiseks teiste asutuste poolt pakutavate e-teenuste raames. Infoühiskonna teenuse seaduses on otstarbekas sätestada avaliku e-teenusega seonduv täpsustatud mõiste ning vaadelda eraldi ka selliste teenuste osutamisega seotud isikute (sh riigi ISP-de) vastutuse aluseid ja ulatust ning teenusega seotud teabe avaldamise kohustust, aga ka teenuse osutamisega seonduvate tehniliste tagatiste alused (võimalik, et logimise kohustus jms). Ülejäänud küsimused on võimalik lahendada rakendustasandil.

8

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

LISA 1. Avalike e-teenuste regulatsiooniplaan* AvTS Avaliku e-teenuse mõiste E-teenuse osutaja mõiste Teenuse osutajale esitatavad nõuded Teenuse osutamisele osutatavad üldnõuded Koostöökohustus Juurdepääs teenustele Riigiportaali volitusnorm Riigiportaali mõiste E-teenuste osutamise põhimõtted E-teenuste liigitus Infrastruktuuriteenuse mõiste Isikuandmete töötlemise alused Teenuse kasutamise tingimused Teenuse loomine

Vastutuse piiramine Kasutaja tuvastamine Teenustasemed Arendajate kohustused Portaali haldaja õigused ja kohustused Sisu toimetamine Õigustatud isikud Turvaklass Andmete säilitamine Logimine Tegevuse jälgimine Teenuse õiguslik tagajärg

InfoTS

Muu §

Rakendustasand

Haldustasand

§ 81 § 331

---

§ 332 olemas § 9 (2) 81 § 8 (2) 3 § 332 (4)

---

• •

§ 333 § 332 (1)

• •

KAS VAJA? § 39 (21)

§ 332

IKS

•

Teenust reguleerivas õigusaktis Teenust reguleerivas õigusaktis

•

§ 101

•

• • • •

§ 9 (2) 81

•

• • • • • • •

§ 111 § 111 § 111

•

Teenust reguleerivas õigusaktis (kui erineb) 9

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c

F -X C h a n ge

F -X C h a n ge

c u -tr a c k

N y bu to k lic

Teenuse kirjeldus Automaatsed otsused Järelevalve Rakendussätted

§ 4 lg 3

• IKS

§ 532 ?

§ 12 (2)

*Plaan lähtub eeldusest, et uusi seadusi vastu ei võeta.

10

.d o

o

.c

m

C

m

w

o

.d o

w

w

w

w

w

C

lic

k

to

bu

y

N

O W !

PD

O W !

PD

c u -tr a c k

.c