Poliitiline Esindussuhe Ja Konkurents

Poliitiline esindussuhe ja konkurents Jüri Sepp Otsene ja kaudne e. esindusdemokraatia Otsene demokraatia • Kollektiivi liikmed otsustavad ise kollektiivhüviste tootmise • Tavaline väikestes kollektiivides ja tähtsaimate otsuste puhul Esindusdemokraatia • Kollektiivi liikmed delegeerivad otsustamisõiguse oma valitud esindajatele – professionaalsetele poliitikutele • Suured kollektiivid Miks esindusdemokraatia? • Suured kollektiivid on indiviidi kollektiivhüviste tootmiskulude seisukohalt otstarbekad. • Suures kollektiivis tõusevad aga indiviidide otsesel osalemisel otsustusprotsessis sõltuvuskulud üle kriitilise piiri. • Ei ole välistatud, et nad isegi soodsaimal juhtumil ületavad tootmiskasu. Indiviidile muutub sel juhul osalemine kulu-, kasu- ja otsustamiskollektiivis mõttetuks. Millal esindusdemokraatia? • Üleminek otseselt demokraatialt kaudsele on otstarbekas siis, kui õnnestub parandada suhet kollektiivhüviste tootmiskasukasu ja sõltuvuskulude vahel. • Eeldus: esindajate “palkamisega” tõusevad oodatavad väliskulud vähem kui alanevad koalitsioonikulud. Ülemineku bilanss Tulud • Kollektiivotsuste koalitsioonikulud indiviididele langevad Kulud • väliskulud tõusevad, sest lisanduvad • otsesed kulud polii-tikute ülalpidami-seks ja • kaudsed kulud po-liitikute omakasust e esindamiskulu Esindamiskulu puudub, kui on 1. olemas kollektiivi liikmete selge tahte-väljendus, mida esindada, 2. situatsioon, kus esindajal ei jää muud üle (puudub võimalus viilida). 3. See on ebareaalne piirsituatsioon Esindaja mudel (Downs)

1

•

“Poliitikud tegutsevad ainult tulu, prestiiži, võimu saamiseks, mis on seotud avalike ametikohtadega. Meie mudelis ei taotle ükski poliitik avalikku ametit selleks, et mingit poliitilist kontseptsiooni ellu viia. Nende ainuke eesmärk on nautida hüvesid, mida üks avalik amet pakub. Poliitikud kasutavad poliitilisi kontseptsioone ja aktsioone ainuüksi vahenditena isiklike eesmärkide saavutamiseks. See on aga võimalik vaid siis, kui neid valitakse.”

Esindamislepingu eeldused • tasu, mida poliitiku-tele selektiivse stii-mulina pakutakse, on piisavalt kõrge nende motiveerimi-seks • need stiimulid ei ole ka nii suured, et siit tekkiv kulu ületaks üksikkodaniku netokasu kollektiiv-hüvistest Esindaja võimatus hälbida kollektiivi liikmete tahtest… • eeldab poliitilist konkurentsi: avalike ametitega seotud eelistele on võimalik ligi pääseda üksnes läbi valimisvõidu. Iga poliitik üritab selle nimel saada võimalikult palju hääli • Downs’i mudel (8 punkti). • Tuleb arvestada ka kollektiividevahelist konkurentsi e võimalikku hääletamist jalgadega – lahkumist kollektiivist Esindaja võimalus hälbida kollektiivi liikmete tahtest… • sõltub poliitilise kapitali olemasolust, mis tagab lojaalsusinertsi. • Kumuleeruv rahulolematus on astmeline • Tulemuskriis (partei vahetus), • Valitsemiskriis (ühiskondlik lepe), • Integratsioonikriis (väljaränne). Poliitika ja turg

2

 

Majandusturg

Poliitikaturg

TURUOSALISED Nõudmine

Kasu maksimeeriv tarbija

Kasu maksimeeriv valija

Pakkumine

Kasumit  ettevõtja

Hääli  maksimeeriv  poliitik  (poliitiline ettevõtja)

maksimeeriv 

VAHETUSOBJEKTID Nõudmine

Majanduslikud hüvised

Poliitilised hüvised

Pakkumine

Tootmistegurid või raha

Valijate hääled

VAHETUSKOHT

Kaubaturg

Häälte turg (valimised)

Nõudmine

Üldiselt palju ostjaid

Üldiselt palju valijaid

Pakkumine

Ettevõtjate  konkurents  erinevates turuvormides

Poliitikute  üldiselt  oligopoolne konkurents

TURU  LÄBIPAISTVUS

Piiratud ebatäieliku infoga  turu mõlemal poolel

Piiratud ebatäieliku infoga  turu mõlemal poolel

TURU STRUKTUUR

Kodanike tahte väljendamine eeldab • oma eelistuste teadvustamist. • Kollektiivhüvistel üldiselt ex post, • läbi konkurentsi osaliselt ex ante • Käivitub õpiprotsess

Kodanike tahte väljendamine eeldab • valimistest osavõttu. • Üksiku hääle mõju sõltub • konkreetselt poliitikult oodatava otsuse kasust valijale ja • tõenäosusest, et tema hääl kujuneb otsustavaks toetatava poliitiku võidu või kaotuse seisukohalt. • Downs: pikaajaline tulu? • Olson: ratsionaalsuslõks! Kodanike tahte väljendamine eeldab • kollektiivi liikmete valmisolekut ja võimet ennast informeerida • oma vajaduse rahuldamise võimalikest tehnoloogiatest, • poliitiliste ettevõtjate lubadustest, otsustest ja tegevusest ning selle mõjust oma eesmärkide teostamisele. • Kulu: info maht ja struktuur • Tulu: diskonteeritud parteidiferentsiaal Kodanikud on erinevad (Downs) • poliitiliste veendumuste formeerumiselt,

3

• • • •

valmisolekult ja võimelt valimistel osaleda, valmiduselt ja võimelt end kollektiivi asjades informeerida, teiste liikmete oma seisukohtade õigsuses veenmise aktiivsuselt, oma hoiakute muutlikkuselt.

Infopiiratuse tagajärjed • Poliitikud suunavad oma infovahetuse valijaskonnaga nendele teemadele, mis • ei ületa valijate info vastuvõtu ja töötlemise võimet ja valmidust, • annavad poliitikutele võimalikult suure mänguruumi valijate suhtes, • võimaldavad neile ometigi demokraatliku legitiimsuse. • Pseudoinfo võib pärssida õpiprotsessi. Kollektiivi homogeniseerimine • Kollektiivi liikmete netokasu on suurem homogeenses kollektiivis • Ta on huvitatud mitte üksnes enda vajaduste rahuldamisest, vaid ka võõraste vajaduste tõrjumisest. • Homogeensust toodavad nn moraalsed ettevõtjad • Instrumendid: poliitilise diskussiooniruumi piiramine, tabud, antipoliitika

Poliitilise konkurentsi baasmudel • Poliitika on ühemõõtmeline (nt vasak/parem). • Valija eelistab seda pakkumist, mis asub sellele punktile kõige lähemal, mida ta tegelikult sooviks. Seejuures ei oma hälbe suund tähtsust. • Konkureerib kaks parteid. • Võimalikud on valijate mitmesugused jaotused poliitilises spektris. • Valijad vahetavad parteisid, kui see on neile kasulik. Tung tsentrisse

VA

0

VB

25

50

VA

25

PA

100

VB PB

PA

0

75

50

75

100 PB

4

Kolme parteid ja skeptikud

VC

0

VA

25

PA

PC

Mittehääletajad

VB

50

75

PA’

PB

VB

VA

0

100

25

50

75

PA

PA’

PB

100

Uued valijad VC

VA

VB

Vanad valijad

Uued valijad 0

25 PC

50 PA

75 PB

100

5

N-mõõtmeline poliitika • Triviaalne: üks partei on mingile indiviidile kõigis (n) küsimustes parem • Lihtsustav: Isoleeritud huvidega grupid (üliõpilased, emad) • Reaalsus: • kataloog piiratud (IMEst ELni) • log-rolling (venelased, maarahvas) • eraldatud valijagrupid (maksud ja kulutused) • standardiseerumine ja püsiklientuur Mitmeparteisüsteem • Et olla koalitsioonivõimeline, tuleb parteidel olla mitmetähenduslik, mis raskendab valijate ratsionaalset otsustamist. • Samal ajal on ratsionaalne arvestus siin va-jalikumgi kui kaheparteisüsteemis: • koostada võimalike koalitsioonide kataloog erinevate valimistulemuste korral; • hinnata erinevate koalitsioonide tõe-näosust, • ette näha üksikute koalitsioonide komp-romissprogramme. Miks mitte 2? • Kaheparteisüsteemis • võivad oodatavad väliskulud osutuda suuremaks • on tõenäoline, et valitav partei seisab poliitilises spektris teist kaugemal, kui lähim partei mitmeparteisüsteemis • võib valitsev partei lõpuks seista oma otsustega kollektiiviliikme eelistustes kaugemal kui valitsuskoalitsioon mitmeparteisüsteemis. 2 partei iseärasused • Kaheparteisüsteemis lahendatakse mingi osa kollektiivisiseseid vastuolusid juba enne valimisi või sellega paralleelselt: • Individuaalsete eelistuste võitlus ja läbisurumine kandub vähemalt osaliselt interparteilisest konkurentsist intraparteilisse • Poliitilised jõupingutused suunduvad parteivälistele instrumentidele: huvi- ja survegruppidele. • Esindusdemokraatia pole üksnes poliitiliste parteide omavaheline konkurents! Uute demokraatiate iseärasused (Kirsch)

6

• • • •

Poliitikud esinevad sageli valijate ees populistidena. Kuivõrd üksteist ei tunta, jääb üle rõhuda vaid tunnetele. Vali kord! Kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised ruumid. Viimaseid iseloomustavad erinevad dimensioonid. RR ja KK. Parteide arv on ebaülevaatlikult suur. Poliitika prioriteetidena ja konkreetsete lahendustena pakutav on äärmiselt kirev ja heterogeenne.

7