Kaevandamine ja maastikukorraldus. Mis neid seob?
Kauri Kivipõld Maastikukaitse ja hooldus (mag II)
Maastikukorraldus tähendab tegevusi, mis
• toetavad maastiku säilimist kindlustavaid arenguid • juhivad ja harmoniseerivad muutusi maastikul säästva arengu printsiibist lähtuvalt • kindlustavad maastiku korrapärase hoolduse
Selleks, et elada on vaja:
• • • • •
toitu kohta kus elada elu taastootmine võimalust keerukaid sotsiaalseid suhteid „tarbida”
Mis on viltu?
• looduselt võib võtta niipalju kui vaja on • elame maailmas, kus on ressursid piiratud • põhi probleemiks on valedel tarbimisharjumused • põhjus võib olla identiteedi puudus, liiga kiired muutused
Selleks, et elada on vaja:
• • • • •
toitu kohta kus elada elu taastootmine võimalust keerukaid sotsiaalseid suhteid identiteeti
• Selleks, et tarbida • peab tootma • tootmine eeldab loodusvarade kasutamist: – – – – –
puit viljakas muld loomad ja taimed vesi maavarad
Elekter • Põlevkivi elekter versus taastuv elekter • Kas tootmine peab sõltuma tarbimisest või vastupidi? • Kui meri tormab siis sööb kalur varusid või paastub ja palvetab, et ilm paraneks. • Aga tavaelanik tahab ka tuulevaiksel õhtutunnil telekast filmi vaadata.
Konfliktid
• Soovitakse keskkonna säästu aga mugavustest loobuda ei soovita * Kelle jaoks toodetakse? • kaevanduste konkurents elamumaaga, kus kaotajaks jäävad loodusväärtused ja turism • Lubjakivi kaevandamine on reaalne oht Tuhalale
Lubjakivi kaevandus on reaalne oht Tuhalale • Tuhala-Nabala karstimaastik on Euroopas üks unikaalsemaid looduskaitseväärtusega alasid. • „Aasta ringi käib karstialal paarkümmend tuhat loodushuvilist ja turisti, Nõiakaevu keemise päevadel lisandub teist niisama palju.” (Talioja 2005) • Tuhala karstiala ja Nõiakaevu on mainitud 1782. aastal August Wilhelm Hupel-i poolt.
•
Akadeemik Anto Raukas on teinud ettepaneku kanda Tuhala maastikukaitseala UNESCO looduspärandi nimistusse. • Tuhala maastikukaitseala ja Tammiku looduskaitseala on Natura 2000 eelvalikualad
• Tuhala karstiala kaardistamise katsetöö tulemusel selgus, et väärtuslik loodusmaastik hõlmab tunduvalt suuremat ala kui Tuhala maastikukaitseala ise.
Planeerimine puudub
•
Merko Kaevandused said 2005 aastal loa Nabala lubjakivimaardla geoloogilisteks uuringuteks. • Kose vald piirkonda kaitsta kaevandamise negatiivse mõju eest ja alustas Nabala maardla kohale Rahkvälja maastikukaitseala rajamist. • Tuhala mõisa parki elamurajoon
Fosforiidi sõda
•
Fosforiidisõda oli esimene katse hakata vastu keskvõimule ühtlasi ka esimene samm Eesti iseseisvuse taastamisele • 1992 aastal külastasid ÜRO eksperdid. Sõnum „Jah, see fosforiidisõda oli teil üks poliitiline show, nüüd olete vabad, iseseisvad ja võite oma maavaradega teha, mida ise tahate.” • Fosforiidi kaevandamine oli ka Eesti loodusele suur oht.
Kaevanduste rekultiveerimine • Teede ehituseks võiks kaaluda Ida-Virumaa kaevanduste aheraine puistangute kasutamisele võtmist • Lille'i ümbruses on kokku lepitud, millised tööstushooned, karjäärialad või aherainemägi säilitada ja mis mitte. • Prantsuse valitsus esitas piirkonna UNESCO nimekirjale
Kaevandamine loob maastike
• Kukruse mägi on haljastatud ja seal on trepp • Sirgala karjääri on rajatud sõjaväe polügoon lahingtehnika katsetamiseks. • Põhja- Kiviõli karjääri kaevandatud ala on plaan avada aastaringi tegutsev suusa mootorspordikeskus. • Harjumaal Rae vallas on liiva-kruusa kaevanduse asemele rajatud tiigid • Narva karjäär korrastati järvedeks ja metsaks, nüüd on see populaarne puhkekohad.
Rekultiveerimine loob erinevaid elukohti
• Mida vahelduvam on maastik seda rohkematele liikidele see pakub ka elupaiku • Ornitoloogide eestvõttel paigaldati Narva karjääri korrastatud alal kasvanud metsadesse tehispesad kalakotkastele
• „Küttejõu põlevkivikarjääri tasandamata puistangutes kasvab elujõuline kuldkinga populatsioon, samuti on Ida-Virumaal vaid sealt leitud kärbesõit.” (Sepp, Pensa 2007)
Juba kaevandamise käigus saa luua elukohti
• Soometsa karjäär on kujunenud üheks olulisemaks kõre elupaigaks Eestis. • Tallinn-Saku liivamaardla on I kategooria kaitsealuse liigi kõre ja II kategooria kaitsealuse liigi kivisisaliku elupaik.
Mis on lahendus?
• „Lõpuks taandub ikka kogu küsimus moraalile ja eetikale, ehk kui kaugele (ja mis hinnaga) võib inimene looduse ekspluateerimisega minna.” (Viira 2009) • Küsimus pole ainult looduse vaid ka inimese elukeskkonna ümberkujundamises. • Lahendus on hästitoimiv maastikukorraldus
Tänan tähelepanu eest !