Kuidas Alustada Investeerimist

Kuidas alustada investeerimist Art Lukas Investeerimistoodete osakonna juhataja

Mis suunab investorit?

Soov rikastuda 2

&

Hirm

“Kindlaid tõusjaid” aastast 2000kuidas teenida palju raha ja kohe? 2000: •.com buum • day-trading

2002: • astelpaju • maarjakask

2005: • Tallink • kinnisvara

3

Suurema tulu jaoks on vajalik suurem risk Tulu

Risk

4

Hoiuse intress jääb enamasti alla inflatsioonile

8% 6% 4% 2% 0% 2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

Tarbijahinna indeks Eesti pankade keskmine tähtajalise deposiidi intress

5

Allikas: Statistikaamet, Hansabank Markets

Pikaajaline madal tootlus avaldab olulist mõju tuleviku varade mahule

100 000 kroonise investeeringute maht pärast 20 aastat 673 000

219 112 104 000

0,2% Arveldusarve 6

Allikas: Hansapank

4% Tähtajaline deposiit

10% Fond

Eestlased eelistavad enamiku säästudest hoida arvelduskontol Protsent vastanutest esimese ja teise eelistusena Jooksev konto või tähtajaline hoius

Sularaha kodus

17

Investeerimine kinnisvarasse

14

Pensioni II või III sammas

7

82

18

Investeerimistooted

14

Muu

8

Allikas: TNS Emor, Eesti leibkondade finantskäitumine 2006

Samas säästetakse peamiselt lühiajaliselt ning ka pikaajalise säästmise horisont on lühike Kas Teie säästate või panete raha kõrvale praegu ... Protsent leibkondadest, kellel on rahalisi sääste (58% vastanutest) Suuremateks väljaminekuteks vähem kui paari aasta jooksul

26

Pikemaajaliselt, tuleviku kindlustamiseks

15

Ei oska öelda 8

Vaid 25% vastanutest pidas pikaajaliseks säästmiseks üle 10 aasta pikkust perioodi

22

42 13 13 1

2004

31

Igaks juhuks, toimetulekutagavaraks

Ei säästa

2006

4

Allikas: TNS Emor, Eesti leibkondade finantskäitumine 2006

53

Enamlevinud müüdid seoses investeerimisega • • •

9

Alustamiseks on vaja suurt summat See on väga keeruline ja võtab palju aega Investeerimine on seotud ülikõrgete riskidega

Müüt: Investeerimise alustamiseks on vaja suurt summat Tegelikkus: Raha võib investeerida mõõdukate kuumaksetega: • fondidesse investeerimine alates 500 kr kuus • pensioni III sammas alates 500 kr kuus • lastele haridusraha kogumine alates 300 kr kuus Kuumaksetega investeerimise puhul ei pea kartma, et äkki ma ühel hetkel ei saa või ei taha enam maksta • makse suurust on võimalik muuta • saab nii üksikuid makseid vahele jätta kui ka regulaarmaksed üldse peatada • investeeritud raha saab kasutusse võtta – see on ju Teie raha!

10

Kas 500 kr kuus on mõtet investeerida? 700 000 kr 600 000 kr 500 000 kr 400 000 kr 300 000 kr 200 000 kr 100 000 kr 0 kr 1

500 kr 4%

3

5

7

9

500 kr 7%

11

13

15

17

19

21

500 kr 10%

Näites on arvestatud investeeringu kasvuks püsivalt 4%, 7% või 10% aastas. Fondide tootlus ei ole garanteeritud ja osakute hinnad võivad kõikuda nii üles kui alla. 11

23

25 Aasta

Võimalikult vara alustamine on oluline Liitintressi effekt 7 000 000 6 000 000 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 0 4% 35a EEK1500

10% 25a EEK1000

Investeerides alates 25.eluaastast 1000 EEK kuus on kogunenud 65. a. sünnipäevaks rohkem raha kui investeerides 35. eluaastast 1500 EEK 12

Müüt: Investeerimine on seotud väga suurte riskidega

13

• •

Riski all peavad professionaalid enamasti silmas tulu kõikumist Suurema osa inimeste jaoks on risk lihtsalt võimalus saada lõpuks kätte vähem raha kui alguses sisse sai pandud

•

Riske vähendab - hajutamine erinevate investeeringute vahel - hajutamine ajas - perioodi pikkus - riski jagamine pangaga

Üksik aktsia on riskantsem kui turg

GSPC on 500 firma aktsiatest koostatud indeks Standard & Poor’s 500 NOK on Nokia aktsia 14

Aktsiariski anatoomia Konkurents võib olla tugevam või nõrgem kui arvatud

Projektid võivad õnnestuda või ebaõnnestuda

Valuutakurss, poliitiline risk

Intressimäärad, inflatsioon, majandus tervikuna

Tegevused, mis mõjutavad kogu sektorit

Ettevõtterisk

Tegevused / riskid, mis mõjutavad vaid üht firmat

15

Tururisk

Mõjutab väheseid

Mõjutab paljusid

Tegevused / riskid, mis mõjutavad kõiki firmasid

Portfelli koostamine aitab hajutada riske

Risk

Ettevõtte risk Tururisk

1

Allikas: Ibbotson Associates

2

4

6

8 16 30 Aktsiate arv portfellis

50

100

1000

Pikaajaline investeerimine vähendab riski 1926 - 1999 (USA) 1-aastane investeerimisperiood 5-aastane investeerimisperiood 20-aastane investeerimisperiood Keskmine kumulatiivne tootlus

150%

100%

50% 12.6%

5.1%

11.3%

0%

-50% Väikeste firmade aktsiad 17 Allikas: Ibbotson Associates

Suurte firmade aktsiad

Riigi võlakirjad

Igakuise maksega investeerimine aitab vältida võimalust, et paigutasite raha just enne langust

Alustades okt 1997...

Ha nsa Venem aa Aktsia fond NAV 1200

Paigutades 84 000 kr

1000

800

sügiseks 2005 62 404 kr

600

Paigutades 1000 kr kuus

400

200

18

Mai.04

Jaan.04

Sept.03

Mai.03

Jaan.03

Sept.02

Mai.02

Jaan.02

Sept.01

Mai.01

Jaan.01

Sept.00

Mai.00

Jaan.00

Sept.99

Mai.99

Jaan.99

Sept.98

Mai.98

Jaan.98

Sept.97

0

sügiseks 2005 205 368 kr

Võlakirjad vähendavad portfelli riski Võlakirjaturgude tootlused aktsiaturgude langusaastatel, USA 1926 - 2005 Aktsiad

20%

Võlakirjad

10% 0% -10%

1929

1937

1953

1973

2000

-20% -30% -40% -50%

• Võlakirjainvesteeringud aitavad tasandada aktsiaturgude langusi. • Erainvestorid saavad võlakirjadesse investeerida läbi fondide või fondifondide. 19

Kuid ei maksa omale luua illusioone - isegi arenenud aktsiaturud võivad aastateks miinusesse jääda... S&P 500 1600 1500 1400 1300 1200 1100 1000 900

- 42%

800 700 01.2000

20

01.2001

01.2002

01.2003

01.2004

01.2005

01.2006

01.2007

Rääkimata arenevatest turgudest... Hansa Venemaa Aktsiafond 1200

7 aastat, 10 kuud

1000 800 600

- 91%

400 200 0 sept.97 sept.98 sept.99 sept.00 sept.01 sept.02 sept.03 sept.04

21

Turgude ülekavaldamisest S&P ajaloolised tulumäärad

-15 parimat kuud

6,70%

-10 parimat kuud

7,50%

-5 parimat kuud

8,50%

Jaanuar 1926 Jaanuar 2005

10,40%

0% Allikas: Julius Baer 22

2%

4%

6%

8%

10%

12%

Millist riski võtta?

94%

Varade jaotus (allokatsioon)

Finantsinstrumentide valik

2% 4%

Turu ajastamine

Allikas: Brinson, Hood and Beebower 1986,1991

23

Müüt: See on väga keeruline ja võtab palju aega • •

Tegelikkus: sa võid ise valida endale meelepärase keerukustaseme Säästmise / investeerimise alustamiseks on vaja inimesel eelkõige otsustada, kui pikaks ajaks raha paigutada.

Fondifond 100 Fondifond 60 Fondifond 30 Investeerimishoius 3a 24

5a

7a

Aeg

Fondidesse investeerijate arv kasvab kiiresti Fondiinvestorite arv (v.a. pensionifondid)

Aktsiainvestorite arv

Kasv

Kasv

28%

6% 23 289

24 734

14 827 11 546

2005 25

Allikas: EVK

2006

2005

2006

Igaüks võib ise valida sobiva keerukusastme Aktsia 1

Ida-Euroopa

Arenev Aasia Aktsia 2

Aktsia 3 Aktsia 2

Aasi a

a op d o ur fon E a - ia Id kts A

Aktsia 1

Aktsia 3 akts

iafon d

Aktsia 1

Aktsia 2

a op ro Eu d e- on än iaf Lä kts A

Aktsia 3

Aktsia 2 LääneEuroopa

Ameerika aktsiafond

FONDIFOND

Aktsia 1

Ameerika

a Jaap

tsia ni ak

fond Aktsia 3

Aktsia 3 Aktsia 2 Aktsia 1 26

Vaikse ookeani piirkond

Fond on (investorite ühine) raha kogum Helol on investeerimiseks 8000 krooni

Marel on 5000 kr, mida ei taha ära kulutada

KOKKU on meil 20 000 kr, mida tuleks kasvatatada

Art tahab 7000 kr panna teenima 27

Moodustus investeerimisfond HAM

28

•

Kuna kõik investorid on omavahel head tuttavad, siis eeldame, et nende eelistused ja maitsed raha paigutamisel on samad

•

Lepitakse kokku, et raha paigutatakse Ida-Euroopa aktsiatesse

•

Kuna raha paigutamine nõuab teadmisi ja kogemusi, siis lepitakse kokku fondihaldur (ehk raha juht) Roberti palkamine, kes edaspidi raha kasvatamise eest vastutab

Mille poolest fondid omavahel erinevad? •

Peamine erinevus on raha paigutamises: – Kas raha paigutatakse aktsiatesse, võlakirjadesse või hoopis fondidesse? • Näiteks: Aktsiafond, Võlakirjafond või Fondifond

– Kas on mingi kindel regioon, kuhu raha paigutatakse? • Näiteks: Ida-Euroopa Aktsiafond

– Kas on mingi muu täpsustus või juhis raha paigutamisel? • Näiteks: Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafond

– Kas on mingi erinevus raha kättesaamisel? • Näiteks: Pensionifond

• •

29

Eeltoodust sõltub ka fondijuhi ning tasude valik Fondijuhi headust määratakse võrreldes tema tootlust võrdlusindeksiga

Investeerimisvõimaluste erinevused: risk, aeg, tulu Tulusus Risk puudub

Madal risk

Keskmine risk

Kõrge risk

(< 2 a)

(2 - 3 a)

(3 – 7 a)

(> 5 a) Regionaalsed aktsiafondid Hansa Fondifond 100

Hansa Fondifond 60 Hansa Fondifond 30 Investeerimishoius Hoius

Risk

30

Fondifondid – võimalus globaalseks investeerimiseks • Aktsiate ja võlakirjade osakaal kõigis fondides erinev • Fondijuhil võimalus muuta osakaale vastavalt turusituatsioonile

31

Hansa Fondifond 30

Hansa Fondifond 60

Hansa Fondifond 100

Aktsiaid 15-45% Neutraalselt 30%

Aktsiaid 30-90% Neutraalselt 60%

Aktsiaid 100%

Kas fondi valida riski või ajaloolise tulu järgi? •

Fond tuleks valida riskitaseme järgi, mida investor suudab taluda, mitte tuluootuste järgi.

“If you have trouble imagining a 20% loss in the stock market, you shouldn't be in stocks” (John Bogle, Vanguard.

•

32

Tulu võib olla, aga võib ka mitte olla, risk on paratamatult.

Kõige raskem asi investeerimise juures

PSÜHHOLOOGIA

33

Eestlased peavad end investeerimisel konservatiivseteks, mida aga ei näita tänane varade struktuur Hansapanga eraisikutest klientide fondiinvesteeringute regionaalne struktuur Protsent Arenevad USA turud Aasia

Euroopa

Ida-Euroopa

Globaalne

Oma säästude hoidmisel/raha paigutamisel eelistab (kindlasti või pigem) väiksemat riski, s.t. madalamat teenimisvõimalust 69% Eesti elanikest 34

Allikas: Hansapank, TNS Emor, Eesti leibkondade finantskäitumine 2006

Kerge on langeda turupsühholoogia ohvriks

Turufaas

Põhi

Varajane taastumine

Tsükli keskpaik, pulliturg

Turu tipp

“Karuturg”

Aktsiahindade liikumine

Fundamentaalsed näitajad Aktsiahinnad

Psühholoogia

20%

30%

40%

Paranevad, kui tähelepanuta

Korralikud äritulemused

Tugev majanduskasv

20%

50%

30%

20%

20%

Atraktiivsed, aga keegi ei osta

Palju häid pakkumisi

Valmisolek osta ka kalleid aktsiaid

Hindamismudelid vaadatakse ümber, et hindu õigustada

Tagantjärele tunduvad makstud hinnad uskumatud

60% Pessimism, umbusk

20%

30%

60%

50%

Kahtlused, muutumine

Usk, lootus

Eufooria, ahnus

Hirm, paanika

Allikas: Morgan Stanley Dean Witter Private Wealth Management Asset Allocation Group

35

30% 20% Kõik on kursis tingiOptimistlikud pikaajalised prognoosid muste halvenemisega

Detailid ja suur pilt •

Finantsteooria püüab enamasti anda lahendust, kuidas kogu investeeritav raha tervikuna kõige mõistlikuma riski ja tulu suhte saaks.

•

Inimene aga ei lähtu tihtipeale tervikust, vaid jagab raha mõttelisteks tükkideks. • Näiteks, kui investoril on valida 100 000 krooniga kahe rahapaigutusvõimaluse vahel: 1) Kogu raha Fondifond 30 (30% aktsiaid, 70% võlakirju) 2) 30 000 kr aktsiafondi ja 70 000 kr võlakirjafondi Oletame, et kuu jooksul aktsiad langevad 10% ja võlakirjad tõusevad 3%. Kumma portfelliga oleks investor närvilisem?

36

Investori mugavustsoon väheneb ajas

37 Allikas: Greer, B., “The Case for Age Based Life-Cycle investing”, Fidelity 2006

Mis põhjustab edu, mis mitte •

• •

•

38

Kujutage ette mündiviskamisvõistlust, millest võtab osa 268 miljonit ameeriklast ja igaüks paneb mängu 1 dollari. Kaotaja langeb välja, võitja läheb edasi järgmisesse vooru, kus panused on 2 korda suuremad. Pärast 10. vooru on mängu jäänud umbes 260 000 osalejat Pärast 20. vooru on mängu jäänud veidi üles 250 võistleja, kes on saavutanud imelise tulemuse – 20 korda järjest õigesti arvatud kull või kiri. Igaüks neist on mängu pandud dollari kasvatanud juba üle miljoni küündivaks summaks. Mis on nende edu taga?

Originaal: Warren E Buffett, The Superinvestors of Graham-and-Doddsville Avaldatud: Graham, B. “The Intelligent Investor. Revised Edition” 2003, Appendix 1

Mis põhjustab edu, mis mitte (2) •

Inimestele meeldib mängida - tõenäosusteooria seisukohalt on loto mäng, mille võit sõltub puhtalt juhusest - seda isegi juhul, kui ise numbreid valida

•

Lotomängijad usuvad, et numbreid valides kontrollivad nad olukorda paremini*

•

Sarnaselt usuvad inimesed raha investeerides, et kui neil endal on võimalik valida suurema hulga rahapaigutusvõimaluste vahel (aktsiad, võlakirjad, fondid jm väärtpaberid) tõuseb oluliselt võimalus saavutada keskmisest paremat kasvu.

•

Väga keerulised finantslahendused (tuletisväärtpaberid, päevakauplemine, hedge fondid) ei pruugi väikeinvestorile pakkuda statistiliselt paremat kasvuvõimalust, kuid pakub piisavalt mängulõbu nendele, kes lihtsamatest “mängudest” on tüdinenud.

* Statman, M., “Lottery Traders”, Santa Clara University 2001 39

Milline järjekord on kõige ootuspärasem?

1 2 3 40

Vaata lähemalt: Kahneman, D. Tversky A, “Judgement under uncertainty: Heuristics and biases” Cambridge University Press 2001

Müüt: Fondid, mille nimes on “pension”, ei ole “Päris investeerimine” Tegelikkus: III sambas on võimalik kasutada praktiliselt kõiki tavapäraseid investeerimisvalikuid. Näiteks saab valida: • • •

nii garanteeritud intressi kui väärtpaberitest sõltuva tootluse rohkem aktsiatega või rohkem võlakirjadega seotud fonde kas soovid ise III samba sees valida üksikuid mingisse piirkonda investeerivaid fonde (näiteks Ida-Euroopa, USA, Aasia) või usaldada need otsused kõik professionaalsele fondijuhile (üle maailma investeeriv fond).

Erinevalt aktsiate ostmisest toetab riik läbi III samba investeerimist maksusoodustusega. Näiteks paigutades aasta jooksul 10 000 kr III sambasse, saab riigilt järgmine aasta 2200 kr tulumaksutagastust* * Soodustus kehtib summadele, mis ei ületa 15% aastasest maksustatavast tulust 41

Eestlased on vähe kursis investeerimisega kaasnevate maksusoodustustega Miliseid tulumaksusoodustusi pakkuvaid investeerimisvõimalusi teate nimetada? (29% kõigist vastajatest) Pensioni III sammas, pensionikindlustus Õppelaen, koolitused

8

Eluasemelaenu intressid

8

Investeerimishoius, investeerimisfondid

6

Muu

10

Ei oska öelda 42

28

71% vastanutest ütles, et ei ole teadlik, et teatud investeerimisvõimaluste kasutamisel on võimalik saada maksusoodustust

49

Allikas: TNS Emor, Eesti leibkondade finantskäitumine 2006

Maksud ja pika-ajaline investeerimine $400,000

Lõppväärtus peale makse

$350,000

Investeeringu väärtus iga-aastase tulumaksu maksmise korral Investeeringu väärtus tulumaksu edasilükkamise korral

$300,000 $250,000 $200,000 $150,000 $100,000 $50,000 $0

1 aasta

10 aastat

20 aastat

30 aastat

Hüpoteetiline $10,000 investeeringu väärtus USA turul alates 1970.a. Oletab 28% tulumaksu määra.

Allikas: Ibbotson Associates

Seega... Investeerimise alustamine on lihtne, kuid • ärge võtke omale üle jõu käivaid riske • ärge seadke eesmärgiks turgu üle kavaldada • mõelge pikaajaliselt • pöörake tähelepanu ka kuludele ja maksusoodustustele -

44

Huvitavat lugemist • • •

45

Nassim Nicholas Taleb “Fooled by Randomness” Stefan Klein “Kas kõik on juhus” Roger Lowenstein “ When Genius Failed: The Rise And Fall of Long Term Capital Management”

Tänan!

46