Kpk 4v. Ajaleht

Nr 1/2008

-1-

Koolijuntsude Teataja Kärla Põhikooli ajaleht

19. mai 2009

Nr4

Toimetaja veerg See veerand on olnud küll kalendriliselt pikk, ent vuhisenud nagu värske kevadtuul kiirelt ning hoogsalt, täis igasugu tegemisi. Ilmselt on ka ilus linnulaul ning meelas lillelõhn kaasa toonud hea tuju ning aidanud õpilastel endast kõik anda, et hinded korda saada. Mina aga loodan, et kõik õpilased ja õpetajad on tehtud tööga rahul. Ja tuleval õppeaastal on rõõmsad ja puhanud. Hegne Pupart, ilusaid sõnu aitas kirjutada Diana Sulbi. Meie Isa, kes Sa oled laulupeol. Pühitsetud olgu Sinu viisid.

Tantsukursus 27.märtsil toimus jällegi tantsukursus. Kuigi paare oli vähem kui esimesel korral, oli lõbu laialt. Ka partnerid olid vahetunud, kuid paariliseta ei jäänud keegi. Tantsiti läbi kõik seni õpitud tantsud: samba, rumba, valss, tšatša ja džaiv. Neid kõiki tantsiti kolm korda. Veel õpiti ära perekonnavalss. Ikka ja jälle tegutses ka kohvik. Müüdi kõike head ja paremat, ja samal ajal toimus saalis ka disko. Muusikat lasi Triin Etverk. Täname kõiki, kes seda üritust korraldasid!

Sinu laulud tulgu, Sinu häälemurded mingu nagu proovis, nõnda ka laulupeol. Meie igapävast lauluhäält, hoia tänagi. Ja anna meile andeks meie möödalaulmised

Henrika Trave 6. kl

nagu meiegi andeks anname Aarne Saluveerile. Ja ära saade meid mandlioperatsioonile, vaid päästa meid ettelaulmisest, sest sinu päralt viisid, sõnad ja lauluhääl, igavesti, Aarne Saluveer. Triin Etverk ja Egelin Ellermaa 7. kl

Intervjuu Katrin Saksaga Millised on Teie kõige eredamad mälestused kooliajast? Ma käisin Tallinnas koolis ja lõpetasin Westholmi Gümnaasiumi, tollase Tallinna 22. Keskkooli. Kõige eredam mälestus on koolimajast endast. Ma arvan, et see on üks ilusamaid koolimaju, mida tean, kuna olen käinud paljudes koolides. Ta oli tõesti selline unistuste kool suurte valgete akendega, väga majesteetlik ja ilus. On ka toredad mälestused mõnedest õpetajatest. Eks inimesed ongi elus kõige tähtsamad! Ma olin ilmselt üsnagi korralik koolilaps, midagi väga erilist minuga ei juhtunud. Head mälestused on ka sõpradest. Meil oli selline väike tüdrukute punt, kellega hästi palju koos olime. Nad on inimesed, kellega siiani suhtlen. Mida on Teile andnud töö Euroopa Parlamendis ja miks kandideerite uuesti? Mulle meeldib töö rahvusvahelises organisatsioonis. Töö on erakordselt huvitav. Mujalgi on kindlasti huvitav, kuid kindlastil ei ole nii ehedalt esindatud kogu Euroopa mitmekesisus. See on hästi põnev. Ja miks tahan uuesti kandideerida? Olen olnud 2, 5 aastat, ma pole olnud täisaega. Läksin asendama Toomas Henrik Ilvest. Arvan, et olen selle ajaga nüüd töö selgeks saanud ja oleks kahju, kui ma oma kogemusi ei kasutaks. Sellesse töösse tuleb sisse elada. Ma arvan, et paari- aastase kogemusega saaksin olla palju efektiivsem. Kas Te kirjeldaksite oma tavalist tööpäeva? See on üsna igav, kui pean seda kirjeldama. Teemad aga vahelduvad, on erinevad ja põnevad. Välja näeb ta kõrvalt vaadates väga igav. Istud koosolekul, kuulad teisi, räägid ise või tuhnid ninapidi paberites. Tänapäeval istud arvutis ja vaatad kõiki materjale arvutist. Ja suhtled! Eks nii see poliitika tegemine ongi. Ühtepidi nagu informatsiooni kogumine, oma arvamuse kujundamine ja teistega suhtlemine, läbirääkimine, nende arvamuse kuulamine, oma arvamuse esitamine. Nii see ühine seisukoht tasapisi kujunebki. Päevad on hästi pikad, sest me pole seal tervet nädalat, esmapäeval läheme, neljapäeval tuleme. Ega ma enne üheksat koju saa. Kuidas suhtub teie pere, et Te nii palju olete kodust eemal? Mul on lapsed õnneks juba suureks kasvanud ja nad on iseseisvad inimesed. Nad ei vaja enam igapäevast tuge. Meil on väga head suhted. Oleme jälle väga rõõmsad, kui nädalavahetustel kokku saame. Ma ei pea muretsema sellepärast, et külmutuskapp on tühi või pole jõudnud kodus süüa teha. Kõik saavad iseendaga hakkama. Pigem on vastupidi, kui mina tulen, siis teevad lapsed mulle süüa. Olen ka õnnelik kahe pisikese põnni vanaema, kuigi üsna vilets vanaema, kuna minust pole just väga palju kasu nende hoidmisel. Küll oskan aga nende üle rõõmustada! Me saame kõik hakkama. Minu tööd võib teha teatud eluperioodil mingi aeg. Ma ei kujuta ette, et eluaeg peaks kogu aeg lennukiga tööl käia. Eks ta on natuke kurnav. Mingi aeg seda teha on aga hästi põnev. Hegne Pupart 8.kl

Lõpureis püramiidide juurde Sõit algas pühapäeval, 15. märtsil. Kõigepealt kogunesime Kuressaare bussijaama ja sealt edasi läksime bussiga Tallinna. Kui me Tallinna lennujaama jõudsime, siis meid kontrolliti üle ja andsime oma pagasid ära ja jäime lennukit ootama. Lennuk läks kell 22.30. Sharm el Sheiki jõudsime umbes 02.45 paiku. Oma hotelli Country Club jõudsime umbes 5 paiku. Esmaspäev oli põhiliselt puhkamiseks. Õhtul käisime Egiptuse mošeed vaatamas ja turul. Öösel hakkasime Kairosse sõitma, sest sõit kestis umbes 8 tundi. Vahepeal tegime peatuse, et süüa hotellist kaasa antud toitu. Teisipäeva hommikul jõudsime Kairosse. Seal käisime Egiptuse muuseumis. Ja hiljem viidi meid paadiga üle Niiluse jõe restorani sööma. Kolmapäeval läksime püramiide vaatama. Need olid väga suured ja võimsad. Siis läksime Svinksi vaatama ja pärast seda läksime ühte kirikusse. Pärast seda sõitsime taas Sharm el Sheiki hotelli. Neljapäeval olime pool päeva rannas ja siis läksime ühele beduiini perele külla.. Poisid sinna ei tulnud. Saime kaamliga ka sõita. Beduiinid olid hästi külalislahked ja pakkusid meile teed ning näitasid, kuidas nad oma saia teevad. Reedel ja laupäeval käisime snorgeldamas. Isegi mina sain esimese korraga kohe hakkama. Ja Punase mere põhi on ääretult ilus. Seal oli roosasid, siniseid ja lillakaid koralle ja igasuguseid värvilisi kalu. Pühapäeval pakkisime asjad ja läksime taas lennujaama. Seal sõime natuke. Ja siis läksime lennukisse ja algas kojusõit. Tallinna lennujaama jõudsime umbes kell 21.15. Seal ootas meid buss, mis meid Saaremaale tõi. Öösel jõudsime ilusasti igaüks oma koju. Üldiselt mulle meeldis see reis väga. Nii head poleks osanud oodatagi ja paremat poleks tahtnud, sest see oli tõesti väga tore reis. Isegi minul on reisist ainult positiivsed muljed. Marleen Koppel 9. kl

Suve meelespea • • • • • •

Hoolitse selle eest, et sügisel oleks ka midagi tõeliselt lõbusat ja head meenutada. Ära istu sõpradega internetis – pigem kohtu nendega nii sageli kui võimalik. Tee ka midagi kasulikku, et ema saaks oma tublist lapsest rõõmu tunda. Kui sind ei kutsuta piisavalt üritustele või koosolemistele, siis korralda või planeeri neid ise. Muide laisklemine väsitab rohkem kui aktiivne tegevus, nii et tegele hobidega (ka uutega) ja tegutse -suve on vaid kolm kuud. 3. juunil peale aktust ( kel suvetöid ega eksameid pole ) – tähelepanu, valmis olla ja läks! Tulge sügisel siis uuesti stardijoonele! Hegne Pupart 8. kl

Juba peaaegu aasta on meie koolis tegutsenud loodusring õp. Saare eestvedamisel. Loodusringi põhiliseks eesmärgiks on tundma õppida loodust ja mitte ainult raamatust, vaid seda ka oma silmaga kaeda. Eks oma silm on ju kuningas! Niisiis toimubki suurem osa teadmiste ammutamisest õues, vahel tegutseme ka klassiruumis. Seniste ettevõtmiste hulka kuuluvad hülgevaatlus, jalgsimatk Koigi rabas ning Vilsandi saare külastamine. Käidud on ka Laugu metsamajas, kus igaüks sai endale ka linnumaja meisterdada.Kõik väljasõidud ja tegemised on olnud tõliselt meeldivad ja põnevust pakkuvad. Rääkimata sellest, kui palju uusi teadmisi on omandatud. Loodetavasti pakub loodus Sullegi samapalju rõõmu, eriti veel nüüd, mil loodus õide puhkeb. Meeldivat kevadet ja olege uuside suhtes ettevaatlikud! Egelin Ellermaa 7. kl

Mitteteri

Öökool Öökool toimus 3-4 aprillil umbes nagu tavaline koolipäev. Esiteks oli koguneti saali ja räägiti öökooli reeglitest. Igaüks pidi ööbima oma klassides ja kõigest aktiivselt osa võtma. Teiseks algasid tunnid. Igal klassil olid neli tundi . Tunnid olid järgmiste õpetajadega : Merje Tammai (psühholoogia), Gerta Uus (hea alguse tund) , Anni Väli (eograafia) ja Riina Eller (1.klassi tund). Tunnid kestsid 30 minutit ja vahetunnid 15 minutit . Peale tunde oli väike söögivahetund kell 00.00., peale seda oli veidi vaba aega ja siis hakkas käsitöö - ja tööõpetuse tund. Õp. Maret Rei juhendamisel tehti lõngadest käepaelu, õp.Külli Luubi juhendamisel vilditi seepe ja õp. Paul Tohvi juhendamisel sai meisterdada sõrmuseid ja niisama ilusaid ripatseid. Peale töötunde hakati filmi vaatama ajaviiteks. Need, kes ei vaadanud filmi, jooksid niisama koolimaja peal ringi või mängisid pinksi. Peale seda hakkas öödisko ja peale tantsimist saabuski öörahu, kuid seda praktliselt ei olnudki, sest peaaegu kõik olid üleval ja jutustasid . Paljud mängisid kaarte ja muud. Hommikul kell 7.30 oli äratus , koristati klassid ja pakiti asjad kokku. Sellega saigi öökool läbi ja kõik läksid koju magama , nagu arvata oli .

Teet tegi tee peal teed. Musta raha rahaga puhtaks ei pese. Tuline tuul tuulutas tuult. Vahetevahel võib vahede vahel olevatel vahedel vahe olla. Laulev viisik viimistleb viimast viisi. Hommikul hallikal haigutas allikal hallipäine Anne. Pätist patsaan pätsas pätsi saia. Praktikandid praktiseerivad praktilisel praktikal. Kui langeb palk siis tuleb kätte palk. Kalevi kalevist kandekoti kavandas Olevi Oleviste kirikus töötav kaasa Olga. Kaht laht ühendab vaid vaht. Kass nimega Sass tassis tassis Jassi passi kui Jass kaalus Sassi massi. Kuuri uuristas kuul käinud kuul. Hegne Pupart 8. kl

Katariina Õunpuu 6. kl

Reis Šotimaale

PALJU ÕNNE!!!

MAI

Mulle inglise 3. mai - kui Karol Pakkaskeele Edinburghi.

õpetajale oli väga põnev külastada aprilli keskel Šotimaad ja selle pealinna Kevadine spordielu

8. mai - Joosep Leemet

Šotimaa mägistGrahv maastikku 11. mai - Gabriela

nägin ma eelkõige lennukist ja tunnipikkusel rongisõidul Edinburghi Meie koolile tänavune olnud spordis väga suunas. Loodus iseenesest oli maagiline ja idülliline, sest kevadon oma värvidekevad ja erksusega eksisteeris 19. mai - Diana Sulbi edukas. juba täies jõus. 20. mai - Aili Tänak Traditsioonilisel Karujärve Kevadkrossil oli Kärla kooli Minu nädal möödus eelkõige Edinburghi ja selle vaatamisväärsustega tutvumisel. 21. mai - Henrika Trave võistkond väga tubli. Kuldmedali võitis Romet Raun Sinna ma tänu tütar Andrale, kes õpib Edinburgh University ülikoolis poiste b Napier klassi 1000 m jooksus. Mitmed võistlejad tõid 27. mai sattusin - Kevin Tiirik vahetusüliõpilasena majanduserialal. Nende erialal õpibveel üle saja erineva rahvuse koos kohalike meile poodiumikohti ja jooksjad tegid oma tööd 31. mai - Alar Manninen šotlastega ja õppetöö toimub inglise keeles. Mingit vahet välismaalase ja kohaliku tudengi vahel ei hästi. Samuti toimus traditsiooniline jalgpalliturniir JUUNI tehta. Kõigile on võrdsed nõudmised ja võrdsed tingimused. Lümandas. Maakonna meistrivõistlustel olid väga 1. juuni - Romet Raun põnevad mängud. Niikoos tüdrukute kui ka poiste Paljudest ehitusmälestistest paistavad silma kaljurünkal kõrguv linnus oma Saint Margaret`i 3. juuni Siiri Rekand võistkonnad olid oma võimete kõrgusel. Tasuks mõlemale kabeli ja kuningalossiga. Ja kui oled käinud Edinburghis, peab ronima ka linna au ja uhkuse võistkonnale 4. koht. Poisid kaotasid teise koha käest 4. sümboli, juuni - Geinri Arthur`s LõokeSeat´i tippu. põnevas penaltiseerias Lümandale. Kolmapäeval toimus 4. juuni - Geraldotsisin Lõoke ma üles mälestusmärgi koer Bobbile, Loomulikult kellest ka meie inglise keele õpik räägib. ka kooli kevadine spordipäev. Sedapuhku oli oodatud Mäletate juttu koerast, kes peale peremehe surma kogu oma edasise elu surnuaial veetis? 4. juuni - Gete Grahv lörtsisaju asemel meile külla tulnud hoopis kevadine 15. juuni - Tanel Rand Ja loomulikult külastasin ma kohvikut, kus J. K. Rowling oma Harry Potteri osa valmis kirjutas. päikesepoiss, kes meid omaI kohalolekuga soojendas. 15. - Janno Õunpuu linnas ringi jalutades silmaKõigil Misjuuni mulle Edinburghi jäi? osavõtjatel oli võimalik osaleda neljal alal: kaugushüpe, pallivise, 60 m jooks ja pikamaa jooks. Kuna 18. juuni – Rasmus Rahnel 1. Murjamid ja mügrid- nii kutsuvad kaks eesti tüdrukut neegreid ja on muuvärvilisi oli ilus ja talv läbi, kõvasti trenni tehtud, siis 21. juuni välismaalasi, – Katriin Soon kes on Edinburghi linnapildisilm täiesti igapäevane sündisid nii mõnedkinähtus. rekordid. 22. juuni – Ann-Marii 2. Ülikorrektsed järjekorrad bussipeatustes, olenemata linnaliinivõisuve linnadevaheliste liinide Päikselist ja sportlikku ! 24. juuni bussidest. – Kea Kristovard Ei mingit trügimist või togimist, viisakas ja korrektne sisenemine bussi. 25. juuni – Hannes Ingalt Jaagup Kallas 3. Kui soovid linnaliini bussist väljuda, tuleb bussijuhile õigeaegselt STOP-nupule JUULI

vajutamisega märku anda. Niisama bussipeatustes peatusi ei toimugi.

2. juuli Kusti Aasaväli 4. – Kuulates šoti 2. juuli – tugevasti Hegne Pupart R-

inglise keelt, sain aru, et šoti aktsent on jumalik. Šotlased rõhutavad eriliselt tähte. Inglastel on see ju vaevalt kuulda.

4. juuli Arne Indgalt 5. – Kurikuulus

šoti kilt oli riietusese, mis mulle piisavalt küsimusi tekitas. Kas hea või ikkagi rahvariie? Käsitöö- ja suveniiripoodides olid meesmüüjatel kilt aga ...jalanõud sinna juurde olid tavalised botased. Kohutav!!! Kilt, paljad, 6. juuli – tööriietuseks, Krõõt Saar karvased sääred ja äkki number 52 suurus botased! 19. juuli - Georg Käesel 5. juuli – vabaajariietus Allar Põld

Mida 20 juuliteavad – Jakobšotlased Naagel

Eestist ja eesti keelest?

23. juuli Kirstel Püüding 1. -Küsiti, kas Eesti 30. juuli Aleks Lõbu 2. –Arvati, et meie AUGUST 3. Neile

on linn või riik?

rahvuskeel on vene keel

tundus, et eesti keel on kahtlaselt sarnane soome keelega

5. august – Cenifred Sepp

4. Uskumatu! Aga eesti kohukesed ja valge šokolaad mustikatükkidega oli nii mõnelgi ära

13. augustmaitstud – Jessica Sillart

19. august – Karina Vallimaa

5. Eesti tüdrukud on väga ilusad

20. august – Kristian Paju

Jäin oma reisiga väga rahule ja soovitan võimalusel kõigil seda maad külastada. Ja ei saa mainimata jätta,et küll on hea reisida, kui sa ise oma inglise keelega hakkama saad.Inglise keelt läheb sul elus 24. august –vaja! Laura Arge kindlasti 23. august - Mairo Nahkur 25. august – Andi Ingalt 30. august – Karmo Kaasik

õp. Katrin Mesila