Infoleht 23 Okt 2009

VIKTORIA ŠALUHHINA

Narva turismikad tutvusid Saaremaaga ja õppisid eesti keelt

infoleht

Kaks nädalat meie koolis eesti keelt õppinud Narva noored kirjutasid, mida nad Saaremaal tegid.

M

Reede, 23. oktoober 2009

nr 8

e oleme Narva Kutsehariduskeskuse hotelliteeninduse ja turismikorralduse eriala abituriendid. 11.25. oktoobrini me võtame osa integratsiooniprojektist, mille peaeesmärk on eesti keele õppimine. Me osaleme suure mõnuga, sellepärast et kõiki meid ühendab soov õppida eesti keelt ja saada rohkem teada Saaremaast, selle jaoks meile pakutakse õppekäike. Meil on mugava sisustusega klass, kus on nii audio- kui videotehnika ja see võimaldab meil eesti keelt õppida nii kuulates, vaadates, rääkides kui ka kirjutades. Neil kahel nädalal oleme külastanud ettevõtteid ja käinud ekskursioonil. Me olime Kuressaare raekojas, Grand Rosé ja Arensburgi hotellis, vaatasime Kaali meteoriidikraatrit, käisime Kaarma maalinnal, Kaarma kirikus, piiskoplinnuses ja linnapargis. Kõige rohkem meile meeldis Kuressaare lossis. Meie õpetajad olid Sirje Paakspuu ja Maiju Zuping. Meil vedas, et Maiju on ka giid, ta jutustas meile väga palju Saaremaast, Saaremaa sümbolitest, legendidest, traditsioonidest, muuseumidest ja Saaremaa mõisatest. Suur tänu talle. Me tahame tänada ka Sirjet, et meie eesti keele tunnid möödusid sõbralikus õhkkonnas. Põhitundidele lisaks meile meeldis keraamikatund, kus me tegime savitööd. Suur tänu . Suur tänu külalislahkuse eest. Me ootame projekti jätku. Jevgenia Merkulova

Projekti koolipoolne koordinaator Maiju Zuping (paremal) käis külalistega ekskursioonidel ja rääkis neile Saaremaast.

E

elmisel nädalal, 11. oktoobril saabusid Kuressaare Ametikooli vene õpilased Narva Kutseõppekeskusest. Nad osalevad integratsiooniprojektis. See on kutseõppeasutuste keelelis-kultuuriline vahetusprogramm, mis koosneb kolmest etapist: esimene on oktoobris, teine detsembris ja kolmas mais. See on suurepärane võimalus pöörata oma tähelepanu eesti keele õppimisele. Projekti eesmärgiks on rohkem ja paremini hakata rääkima eesti keeles ning tutvuda Kuressaare vaatamisväärsuste ja ajalooga. Tüdrukud on juba külastanud Kuressaare raekoda, Grand Rosé ja Arensburgi hotelli, Kaali meteoriidikraatrit, Kaarma kirikut, Kaarma maalinna ja Kuressaare piiskopilinnust. Õpilastel on palju vaba aega, mis nad peavad veetma kasulikult. Näiteks kodutöid

tehes, eestikeelseid saateid, filme ja uudiseid vaadates, iseseisvalt linna tundma õppides. Erialalt on tüdrukud turismikorraldajad ja hotelliteenindajad, see tähendab, et kavas on ka erialane eesti keel. Esimene etapp kestab kaks nädalat ja lõpeb 25. oktoobril. Reedel sõidavad tüdrukud koju. Projektijuht on Maiju Zuping, õpetajateks on Maiju Zuping ja Sirje Paakspuu. Darja Šaluhhina Julia Borunova

Õppevõlad ootavad

tasumist

T

uletame meelde, et eelmise õppeaasta õppevõlgnevusi saab õpetajatele vastata viimaseid kordi oktoobris ja novembris. Õpetajate järelvastamise ajad on kirjas infostendide peal. Olge usinad! Kerli Trave

23. oktoober 2009

2 infoleht

Eesti loodus ja toit võiksid olla meie turismimagnetid konverents

S

eptembri lõpus tähistati rahvusvahelist turismitöötajate päeva, mille puhul korraldati Tallinnas juba traditsiooniks saanud konverents, millest võtsin osa kui turismiainete kutseõpetaja. Konverentsi avakõnelejaks oli majanduse- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, turismist kõnelejaid oli kokku tulnud nii Eestist kui ka välismaalt. Turismipäeval jäi kõlama mitmedki mõtted, mida soovin lehelugejatega jagada. Eelkõige soovitati kõigil turismiasjalistel hakata järjekindlalt ühist tegevusplaani ja visiooni ajama ning mitte niivõrd suuri panuseid panema Eesti riigile. Just ise tuleb aktiivsem pool olla. Toodi välja, et Eestis võiks olla siiski veel üks korralik teemapark. Miks mitte näiteks „Lottemaa”? Samuti on ka mereline ressurss üsnagi kasutamata - ole-

infoleht

me ju mereriik. Väga tähtsal kohal on turismiteenuse ja –toote pakkumisel kvaliteet, mida märkisid ära pea kõik esinejad. Tuleb veel rohkem pingutada, õppida ja koolitada kui siiani, et pakkuda kvaliteetset teenust. Teenusepakkujad peaksid läbi mõtlema hinnapoliitika. Kui meil ei ole vastavat kvaliteetset teenindust, siis miks peaks väliskülaline tahtma Tallinna raekoja platsil õlu eest maksta sama palju, kui Manhattanil (70 krooni)? Strateegiline küsimus on turismiasjaliste ja kõikide teiste asjasse puutuvatel inimestel „asjades kokkul e p p i m i n e ”. Sa mut i soovitat i lõpet ada v i n g uv kõneviis.

Majanduslanguse situatsioonis on paljudel turismiasjalistel tuleviku osas küsimus: kuidas minna edasi ja kaua mõõnaperiood turisminduses kestab? Antud kriis võib ulatuda seitsme aastani, arvas Raivo Vare Arengufondi nõukogust, sest eestlane pidavat enamjaolt vaatama oma teel taha, mitte ettepoole. Vare sõnul vaatab eestlane asjadele läbi roosade prillide lauldes vana laulu. Siiski saame öelda, et oleme Lätist paremas olukorras.

Usaldus oluline Meie majandusmudelid sõltuvad välisraha juurdevoolust, kus välisfi nantsühiskonna suhtumine on ülisuure tähendusega. Vare tõi enda e t t e k a n d e s mitmel korral paralleele kalu r i k ü l a g a n i me ga Singap u r , m is

on samasugune väike riik nagu Eestigi. Arengufondi nägemust kriisist välja tuleku võimaluste kohta saab lugeda „Valgelt paberilt”, mis esitati Riigikokku (link Arengufondi koduleheküljel). Dokumendi järgi on majandusarengu kolmeks olulisemaks vaalaks kapital, eksport ja inimesed. Targad inimesed on meie ühiskonna õnn, kuid kahjuks on üldine IQ langus Eestis probleemiks. Eestil tuleks õppida Iirimaa, Taani, Singapuri ja ka teiste vigadest, sest heal kriisil ei tohiks lasta raisku minna.

Meie kaunis loodus Öeldakse, et kui on raske, siis vajab inimene lihtsat ja kergesti kättesaadavat- ja just Eesti kui turismisihtkoht pidavatki selline olema. Gerald Broddelez Belgiast viskas õhku küsimuse: „ Kas me eestlased teame ja oleme märganud, kui ilus teie maa on, see loodus? Loodus, mis pakub tohutult elamusi!“ Isiklikult julgen väita, et teame,

Kuressaare Ametikooli nädalaleht. Toimetaja: Taavi Tuisk, tel 45 24 607, 51 622 34, mobiili lühivalik 334/506 Infoleht ootab kaastöid aadressil [email protected]

infoleht 3

16. oktoober 2009 kuid unustame. Unustame, et meil on väga erinevad loodustooted (metsad, niidud, rannikualad, liblikad, rahvuspargid jne), mida kahjuks ei osata müüa. Vahemaad Eestis ei ole suured ja seepärast on külastada meid lihtne. Broddelez tõi näite, et Amazonases tuleb reisida 2-4 päeva, et kohale jõuda ja loodust nautida. Eesti toit võib olla samuti turisti reisi kõrghetkeks. Toitu võiks pakkuda väljas, pidulikult vanades mõisates, või siis hoopis kohaliku kaluriga paadimootori popsudes kalale sõita ja siis uhke uhhaa keeta.

Elamused reaalseks

Tähelepanu pälvis ka internet, mis on turisminduses väga tugevaks mõjutusvahendiks. Turist ammutab enamuse reisiinfost iseseisvalt internetist ja sellepärast on oluline seal nähtav ja kättesaadav olla. Me elame väga huvitaval ajastul: muljeid ja sõnumeid saab saata laia maailma hetkega, elamust saab ülesse riputada foorumitesse, ükskõik kes ja kus saab meie kohta öelda mida soovib. Tänu virtuaalsele tehnikale on võimalik muuta elamused reaalseks. Siiski pakkusid nii Andres Toode Narva MuuseuEakamad turistid mist kui ka Merle Adams Soomaa Rahvuspargist äraTänast reisimist mõjutab tundmisrõõmu, et elavalt erinev eluiga. Inimkond va- kõike kogeda ja kohapeal naneb ja tuleviku turist on viibida on midagi muud. pigem eakam, mis nõuab meie turismiasjalistelt kor- Pikk tee käia ralikku ettevalmistust. NäiIsiklikult arvan, et Kuteks on kasulik teada, kuidas inimesed eri vanuses käitu- ressaare piiskopilinnusel on vad, mida ootavad. Esine- veel pikk tee käia külastusnud Paul Flatters tõi välja, elamuse pakkumise osas: nii et elutsükkel ei ole enam nii palju võimalusi ja ressursse ühtlane, kui vanasti. Pikem on veel kahjuks kasutamaeluiga ja madal sünd mõjutab ta. Tänane külaline ei tule perekonda. Lähitulevikus enam lihtsalt hoonet vaatasaab senisest enam tavaks ma, vaid ta ootab elamust. reisimine koos mitme põlv- Ta tahaks ise midagi kogeda: konna esindajatega. Seega savi plönnida, katlas keskon vajadus pakkuda eelkõige aegset toitu keeta jne. Ka sellist turismitoodet, mis on sellest ei piisa: lisaks on vaja mitmekesine, sobides kor- sinna kõrvale asjalikku loo raga erinevatele põlvkonda- jutustajat, kes aitab elamuse dele. Tähelepanu alla tuleks tekkele kaasa. Mõtteid sobiks ehk koktõsiselt võtta kohaturundus ja pakkuda külastuselamust- ku võtma uus Eestit tutvussellist lugu, mille peale ka tav lause „Armastan Eestimaad.” Armastus oma maa naabrimees on kade. Kuidas me ennast tunne- vastu on igal eestlasel olme, kui lätlased reklaamivad nud läbi aegade väga tugev. ennast juba lausega: „The Ärme lase sellel armastusel Land that Sings!” Kas tões- end pimestada. Avame silti? Raul Rebane koputas mad, sest Eestil on tohutuid kõikide konverentsist osa- rikkusi, mida teistelegi jagavõtjate südamele ja kutsus da. Olgem teenindajad ja küüles osalema ühislaulmises lalislahked! Heli Kakko 2010 aasta noorte laulupeol Tallinnas.

Õpilased käisid kodanikuprojektiga pealinnas

1

4.oktoobril korraldati Tallinnas Kopli Ametikoolis projekti „Teadlik kodanik“ kontaktüritus, kus kokku said viie kutsekooli esindused. Kuressaare Ametikoolist olid võistkonnas Reelika Helde ja Heleryn Viimsi (KKP-3), Ave-Riin Aul ja Tjorwen Treu (KP31) ning Jörgen Kohal ja Taavi Turk (KP33). Kokkusaamisel toimus loeng kodakondsuse teemal ja moodustati kuus võistkonda. Igas võistkonnas oli koolist üks õpilane ning võistkondades oli nii venekui ka eesti keelt rääkivad õpilasi. Tuli lahendada vik-

toriini ülesanded kui esitada oma seisukohti ning esitlus käis mõlemas keeles. Peale lõunat jätkusid esinemised ja tehti plakateid ning kalendreid. Teiste koolide õpetajad kiitsid meie õpilaste esinemisoskust, konkreetsust, terminite tundmist ning küpsust oma seisukohtade väljendamisel. Samuti koostööd ning initsiatiivi grupitöödes. Õpilased ise olid üritusega rahul ja leidsid, et selliseid üritusi võiks olla rohkem ning pikemalt. Tänud hakkajatele tüdrukutele-poistele! Urmas Lehtsalu

Teeme sporti ametikooli ringides! Esmaspäeviti kell 15.30 noormeeste ja neidude võrkpall Kuressaare Spordikeskuses. Kolmapäeviti kell 15.30 neidude võrkpall Kuressaare Spordikeskuses. Teisipäeviti kell 19.00 ujumine Kuressaare Gümnaasiumi ujulas (4. rada. Pääsmeid saab sama päeva jooksul linna infoletist).

4 infoleht

23. oktoober 2009

Jõutõstjad tulid vabariigi meistriteks

M

eeldiv on teada anda, et ametikooli õpilased on hästi esinenud Eesti noorte ja juunioride jõutõstmise kolmevõistluse meistrivõistlustel Kõrvekülas Tartumaal. Kehakaalus kuni 67,5 kg saavutas Tõnis Kukk (E21) esikoha (162,5kg + 120kg +180kg= 462,5kg). Absoluutkategoorias sai Tõnis kolmanda koha 363,16 wilksi punktiga. Kehakaalus kuni 75kg tuli Eesti meistriks Kaur Eldemeel  (AUT21) kogusummaga 475 kg (165 + 120 + 190kg). Abso-

luutarvestuses andis see neljanda koha 362,43 punktiga. Aimar Kuusnõmm seekord ei vigastuse tõttu ei võistelnud. Jõutõstmise kolmevõistlusel liidetakse kokku kangiga kükkimise, lamades surumise ning jõutõmbe tulemused. Jaan Salu Treener

Jõuluüritus otsib nime Otsime nime meie kooli uuele jõuluüritusele: detsembris toimub kogu kooli hõlmav ettevõtlusalane projekt. Projekti eesmärk on tutvustada Kuressaare Ametikooli töid ja tegemisi linnarahvale laiemalt saada ettevõtlusalast ja erialast praktilist kogemust. Kavas on: • töötoad • õpilaste/õpetajate oma toodete müük • õpilaste oma erialaste teenuste müük ja promomine • jõuluilu konkurss • loterii Üritusel saavad osaleda nii kooli õpilased kui ka saarlased ja turistid. Oodatud on kõik originaalsed nimeideed. Ideekastid, kuhu saate oma nimevariant pakkuda, asuvad Upal ja linnas fuajees. Nimeideed esitada hiljemalt 9. novembriks. Kutsume kõiki julgelt osalema! Parimatele auhinnad! Ä21, Ä22

Ametikooli autokoolis algab 2. novembril kell 17.30 B- kategooria sõidukijuhtide kursus. Lisainfo ja registreerimine [email protected] või 45 24 600

mis toimub? 11.-25. oktoobril võõrustame integratsiooniprojekti raames kuut õpilast Narva Kutsehariduskeskusest. Meiepoolne projektijuht on Maiju Zuping. 21.-23. oktoobril saab Espoos, Omnia koolituskeskuses alguse INTERREGi projekt HETA-ECVET, mille käigus võrreldakse Eesti ja Soome õppekavu. Avaseminaril osaleb kaheksa meie kooli töötajat. 25. oktoobril läheb kaks ehitusviimistluse õpilast Leonardo praktikale Soome, kaks üldehituse õpilast Leetu ja kaks autotehniku õpilast Türgisse. Praktika kestab 20. novembrini.

nemad on ära Jane Mägi ja Tiia Rihvk 21.-24. oktoobril Saksamaal Marburgis projekti EQUIJOBS koosolekul. Elle Mäe, Anne-Li Tilk ja Anu Martinson 21.-26. oktoobril Bulgaarias, Sofias projekti LMS töökoosolekul Leelo Leesi ja Maila Juns-Veldre 22.-28. oktoobril Tallinnas kunstiakadeemia koolitusel “Disain koolidesse.” Aina Vasar, Ade Toomann ja Kerli Trave 22.-23. oktoobril Rakveres lapsehoidjate pilootprojekti koolitusel. Andra Aavik 26.-27. oktoobril Tallinnas kvaliteedijuhtimise pädevuskoolitusel. Sirje Ellermaa 27. oktoobril Tallinnas Leonardo töökoosolekul. Kerli Trave 29. oktoobril Tallinnas sotsiaalpedagoogika infopäeval