Aine

Aine „ toodete ja teenuste innovatsiooni juhtimine „ tutvustus. Tõnu Roolaht TÜ vanemteadur

Aine ülesehitus:                

Innovatsiooni mõiste, dimensioonid ja liigid Innovatsiooni strateegiline roll ettevõtte arengus ja innovatsioonistrateegiad Innovaatilise tegevusvisiooni ja organisatsioonikultuuri loomine ettevõttes Innovatsiooniprotsess ning innovatsioonivõimaluste väljaselgitamine ja valik Tootearendus Tooteideede testimine, prototüübid ja kvaliteet Teenuste tüübid ja teenusarenduse eripärad Uute toodete ja teenuse turuleviimine Tarbija kui innovatsiooniallikas Uurimis- ja arendustegevuste portfellipõhine juhtimine Innovatsioonistruktuuride ja tugisüsteemide loomine ettevõttes Innovatsioonitulemuste hindamine Innovatsiooni võrgustikkäsitlus – ümbermõtestamine ja tehnoloogiamaaklerlus Turgulõhestavad (disruptive) innovatsioonid Väärtusinnovatsioonide kontseptsioon Innovatsioonialane koostöö ning innovatsioonitoetuste roll

Uurimis- ja arendustöö:  Uue toote idee tekkimisel on ettevõtte turusituatsiooni kõrval oluline koht uurimis- ja arendustööl.  Selle kaheosalise mõiste esimene pool ehk uurimistöö viib leiutisteni, teine pool ehk arendustöö aga nende leiutiste kasutuseni uue toote või teenusena ehk innovatsioonini.  Leitakse, et viimased aastakümned on uurimis- ja arendustöö fookust samuti nihutanud pigem praktilise kasutusala otsingute suurema tähtsustumise kui puhta uurimistöö suunas ehk teisisõnu arendustöö roll on varasemaga võrreldes kasvanud.

1

Muutuva globaalse majandussüsteemi mõningad tunnusjooned (Quinn et al.,2002):  Intellektil põhinevate teenuste osakaalu kasv töökohtade ja väärtusloomes Intellektil põhinevateks teenusteks võib pidada näiteks uurimis- ja arendustööd, tootedisainimist, protsesside ülesehitust, logistikat, juhtimise infosüsteeme, turundust, müügitööd, jaotust, arvestust ja inimressursside arendamist.  Ülemaailmse üleliigsete tootmisvõimsuste probleemi süvenemine Tänapäevaste tootmissüsteemide juures ilmneb tootmisvõimsuste ülejäägi probleem peaaegu kõigi toorainete, tööstuskaupade, toiduainete ja teiste toodete valmistamisel, mistõttu keskmine tulusus püsib kapitalikulude lähistel.  Tarkvara rolli kasv innovatsioonide juures Tarkvaralistel lahendustel on kaasajal vägagi keskne tähtsus keerukate innovatsioonide ning juhtimisprotsesside elluviimisel. Tarkvara kiirendab väärtusloome ja innovatsiooni kõigi etappide elluviimist. Sageli on pakutavaks tooteks või selle kõige kõrgväärtuselisemaks komponendiks tarkvara ise.  Uued disagregeeritud organisatsioonilised lahendused Uued organisatsioonitüübid on veelgi paindlikumad kui lihtsad meeskonnad ning põhisihiks on seejuures erinevate teadmiste rakendamine läbi tarkvara abil toimuva kiire infovahetuse, mis võimaldab kombineerida tsentraliseerituse ja detsentraliseerituse eeliseid.  Globaalse allhangete kasutuse laienemine Tänapäeval liigub teadmine ülikiiresti ühest maailma piirkonnast teise, mistõttu teadmiste levik oluliselt kiireneb. Selle taustal kujunevad ka globaalsed äriprotsessid, kus erinevad maailma piirkonnad omavad juhtrolli allhangete pakkujana sõltuvalt oma eelisseisunditest globaalses tööjaotuses.  Kaos ja hüperkonkurents Kaasaegsetel dünaamilistel turgudel ei konkureeri ettevõtted mitte üksnes oma tööstusharu raames, vaid ka teiste harude ettevõtetega, mis muudab konkureerimise mitmeski mõttes oluliselt määramatumaks.

2

Professionaalse intellekti tunnusjooned:  kognitiivne teadmine (know-what) Oma valdkonna suur asjatundlikus, mis saavutatakse mitmekülgse väljaõppe ning teadmiste sertifitseerimise tulemusena. See teadmine on äriedu saavutamiseks küll vajalik, kuid enamasti mitte piisav tingimus.  kõrgetasemelised kutseoskused (know-how) See on oskus muuta “raamatutarkus“ reaalses elus esile kerkivate keerukate probleemide lahendusteks. Tegemist on kõige levinuma väärtustloovate professionaalsete teadmiste tasemega.  süsteemide mõistmine (know-why) See tähendab sügavamat teadmist antud tegevusala võrgustikes ilmnevatest põhjus-tagajärg seostest, mis võimaldab lihtsalt ülesande täitmise asemel liikuda suuremate ja keerukamate probleemid lahendamise suunas. See mõistmine aitab ette näha ka kõrvalmõjusid ning võimalike soovimatuid tagajärgi.  enesemotiveeritud loovus (care-why) Antud element koosneb edu saavutamiseks vajalikust tahtest, motivatsioonist ja kohanemisvõimest. Ilma selleta võivad juhid kaotada oma teadmistega seotud eelised seetõttu, et nad ei suuda õigel ajal kohanduda piisavalt agressiivselt keskkonna muutunud nõudmistega.

Kokkuvõte innovatsiooni põhiaspektidest: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

Oluliseks osaks maailmaklassist tegevustulemuse saavutamisel Seotud kõrgema kasvumääraga ja kasumlikkusega Ei seisne üksnes toodetes või tehnoloogias Suunatud strateegia poolt Kontiinum ehk pidev telg Eeldab protsesside distsiplineeritust Toimub ettevõtte kultuuri ja eestvedamise toel Ei eksisteeri ühte “õiget teed“

3

4

5

Sujuvooliselt (lean) tootmiselt laiendatud sujuvoolise ettevõtteni:  Sujuvvooline tootmine. See on sageli see tasand millel mitmed ettevõtted juurutamise lõpetavad. Fookuses on seejuures tootmispinnal toimuv tellimuse laekumisest kuni toote lähetamiseni tarbijale.  Sujuvvooline ettevõte. Sujuvvoolise ettevõtte filosoofia laiendab sujuvvoolisuse mõtteviisi teistele ettevõttesisestele funktsioonidele, sealhulgas müügile ja turundusele, tootearendusele ja konstrueerimisele, hankijate arendamisele, finantsjuhtimisele ja arvestusele (fookus uuringutel), inimressurssidele ning teistele valdkondadele.  Sujuvvooline laiendatud ettevõte. See tasand viitab ettevõtte täielikule väärtusahelale, alates toormaterjalidest kuni toote tervikliku elutsüklini (korje/hävitamise ja taaskäitluseni). Tavaliselt on see veelgi ulatuslikum kui hetkel ettevõtte kontrolli all olev osa väärtusahelast otsides võimalusi innovatsioonide ja ülejääkide ellimineerimise kaudu seda väärtusahela osa kasvatada.

6

7

8

9

Innovatsiooniprotsessi osad: 1. Innovatsioonivõimaluste väljaselgitamine ja tarbijate arvamuste arvessevõtt. Nende protsesside sihiks on ettevõtte üldiste innovatsioonivõimaluste kaardistamine, mida siis lähemalt uurima asuda. Need võimalused peaksid omama selget seost ettevõtte põhilise äristrateegiaga. 2. Innovatsioonivõimaluste vahel valiku tegemine. Nende protsesside abil vähendatakse potentsiaalsete võimaluste arvukust selliselt, et jääb alles piiratud hulk projekte millesse ettevõte hakkab investeerima, kasutades selleks selgelt piiritletud innovatsioonivõimaluste sõelumise protseduure. 3. Toote/teenuse disainimine ja arendamine. Iga üksiku innovatsiooniprojekti on vaja rakendada kindlapiirilisi protsesse, mis arendavad projekti edasi ühest faasist teise ning suunata igas faasis aset leidvaid arendustegevusi. Ettevõtte vajab samuti toekat disainivahendite ja võimekuste kogumit, mis hõlbustavad nende ülesannete läbiviimist (CAD, CAE jmt.) 4. Uue toote/teenuse juurutamine. Kui uus toode või teenus on läbinud disaini ja arendusfaasi, keskendub tähelepanu antud toote/teenuse juurutamisele (tootmisesse või muudesse äriprotsessidesse) ning sellega kaasneva müügitegevuse, turunduse, hinnakujunduse, jaotuse, teeninduse ning muude tegevuste korraldamisele. 5. Uurimis- ja arendustööde portfelli juhtimine. Nende projektide kogum, mida ettevõtte otsustab lähemalt uurida, arendada ja prototüübi faasi viia vajab oskusliku haldamist. Tuleb otsustada mitut projekti ettevõtte on võimeline samaaegselt teostama, kui palju ressursse igasse projekti paigutada; kuidas projekte erinevate innovatsiooni-kategooriate ja –haarete vahel jaotada ning kuidas langetada igat üksikprojekti puudutavaid otsuseid.

10

11

12

13

Robert Cooper’i „Astmete-väravate“ tootearendusmudel: Robert Cooper iseloomustab uue toote või teenuse arendamise protsessi astmete ja väravate kontseptsiooni abil.  Aste on tootearendusprotsessi faas või samm mida läbivad algideedest täieliku kommertslahendini muutumises olevad projektid;  Värav on aga teatud sõel või kriteeriumite kogum, millele projekt peab vastama, enne kui ta saab liikuda järgmisele astmele. Cooper arendas välja seitsme astme ja viie väravaga protsessi

14

15

16

Parema ja vasaku ajupoolkera mõtlemine: Vasaku ajupoolkera mõtlemine • • • • • •

Loogiline Järkjärguline Ratsionaalne Analüütiline Objektiivne Osadele keskenduv

Parema ajupoolkera mõtlemine • • • • • •

Juhuslik Intuitiivne Terviklik Sünteesiv Subjektiivne Terviknägemustele keskenduv

“Kultuur millele toetutakse ähmases algfaasis erineb põhimõtteliselt uue toote arendamisel ja teistes organisatsiooni põhitegevusosades kasutusel olevast. Ähmane algfaasis on eksperimenteeriv, vastuoluline, sageli kaootiline ning seotud suure ebakindlusega. Efektiivne uue toote arendus näiteks astmete-väravate mudelina innovatsiooniprotsessi osana on seevastu väga läbimõeldud ja eesmärgile suunatud järgides selgelt määratletud protsessi“ (The PDMA Toolbook for New Product Development 2002, p. 13)

17

18

Tarbijate nägemuse selgitamiseks sobivad vaatlustehnikad:  Varjuna järelkäimine – inimeste vaatlus toote kasutamise situatsioonis.  Käitumise kaardistamine – Kindlas ruumis/piirkonnas toimuvate käitumiste kaardistamine 2-3 päeva vältel.  Tarbijateekond – kõigi seoste talletamine mida tarbija omab toote, teenuse või piirkonnaga.  Kaameražurnaalid – tarbijatel palutakse pidada visuaalset päevikut oma tootega seonduvate kogemuste ja muljete kohta.  Äärmuslikud tarbijaintervjuud – räägitakse nende tarbijatega, kes tunnevad toodet või teenust kas väga hästi või üldse mitte ja hinnatakse nende kogemusi selle kasutamisel.  Lugude rääkimine – palutakse inimestel rääkida lugusid nende tarbimiskogemustest.  Fokuseerimata grupid – intervjueeritakse väga mitmekesist gruppi potentsiaalseid kasutajaid.

19

20

Disainimine kui osa kolmeastmelisest arendustsüklist: (1) uute ideede genereerimine ja selekteerimine; (2) toote või teenuse disainimine; (3) tootmisprotsessi valik ja väljakujundamine.

Ideede genereerimine ja selekteerimine:  Uue toote või teenuse ideestiku loomisel lähtub ettevõtte reeglina oma kesksest strateegilisest eelistusest eristumise, kulude alandamise või reaktsiooniaja lühendamise suunal.  Siiski võib just uus toode olla vahel see, mille kaudu ettevõtegi püüab oma strateegilist kuvandit muuta.  Enamasti aga püütakse siiski uus toode positsioneerida kooskõlas olemasolevate toodetega.  Meetoditeks toodete väärtusjärjestuse analüüsi ja ajurünnak

Toodete väärtusjärjestuse analüüsi:  Uue toote võimaliku koha planeerimiseks tasub kasutada toodete väärtusjärjestuse analüüsi (product-by-value analysis), mille käigus järjestatakse ettevõtte tooted kahanevas järjestuses, lähtudes nende individuaalsest rahalisest panusest (otsekulude ja müügihinna vahe, kusjuures otsekulud koosnevad toote valmistamisel kasutatud tööjõu ja materjalikuludest) ettevõttele ning toote rahalisest kogupanusest aasta jooksul.  Viimane on oluline seetõttu, et kuigi panus toote ühiku kohta on võib-olla tagasihoidlik, saab antud toodete müügist saadav kogutulu olla siiski ettevõtte jaoks määrava osatähtsusega.

Ajurünnak:  Uute tooteideede väljapakkumiseks võib osutuda sobivaks ajurünnaku (brainstorming) tehnika kasutamine, mille käigus mitmesugustest liikmetest koosnev töögrupp jagab ilma kriitikata ideid mingil kindlal teemal, antud juhul siis uue toote või teenuse kohta.  Tooteideede loomisel võiks ka siin jälgida, et töögruppi oleks arendustöötajate kõrval kaasatud samuti turunduse, tootmise ning finantspoole korraldamisega seotud isikud.  Need funktsionaalsed aspektid ei tohiks siiski mõttevahetuse esmases faasis domineerida.  Ajurünnaku eesmärgiks on algatada avameelset arutelu, millest kooruksid välja loomingulised ideed uute võimalike toodete/teenuste või täiustamisvõimaluste kohta. 21

Kuigi ajurünnaku tehnikat saab edukalt kasutada uue toote arendamise mitmetes faasides, on siiski asjakohane keskenduda teatud aspektidele ja võimalustele, nagu näiteks:  Tarbija vajaduste mõistmine  Majanduslikud muutused  Sotsioloogilised ja demograafilised muutused  Tehnoloogia areng  Poliitilised muutused ja muutused õigussüsteemis  Muutused turu toimimises, tegevusstandardites ning hankijate ja edasimüüjate tegevuses

Uurimis- ja arendustöö:  Uue toote idee tekkimisel on ettevõtte turusituatsiooni kõrval oluline koht uurimis- ja arendustööl.  Selle kaheosalise mõiste esimene pool ehk uurimistöö viib leiutisteni, teine pool ehk arendustöö aga nende leiutiste kasutuseni uue toote või teenusena ehk innovatsioonini.  Leitakse, et viimased aastakümned on uurimis- ja arendustöö fookust samuti nihutanud pigem praktilise kasutusala otsingute suurema tähtsustumise kui puhta uurimistöö suunas ehk teisisõnu arendustöö roll on varasemaga võrreldes kasvanud.

Joonised teiselt lehelt: 1) Kulutused uurimis- ja arendustööle % SKP-st 2000-2003 Allikas: Inimarengu aruanne 2006 2) Uurimistööga tegelevate teadlaste ja inseneride hulk (miljoni inimese kohta) 1990-2003 Allikas: Inimarengu aruanne 2006 3) Residentidele antud patente (miljoni inimese kohta) 2004 Allikas: Inimarengu aruanne 2006 4) Saadud patendi- ja litsentsitasusid (US$ inimese kohta)2004 Allikas: Inimarengu aruanne 2006

22

Leiutiste tüübid:  Leiutised jagunevad tinglikult: (1) läbimurdelisteks leiutisteks, mille käigus jõutakse uudse ja ebamäärase turueduga lahenduseni – sisepõlemismootor, (2) kontseptsiooni täiustavateks leiutisteks, mille kasu turul on selgepiirilisem – sissepritse ning (3) hädavajadusest tingitud leiutisteks, mis loovad tarbijale abivahendi mingi probleemi lahendamiseks (eesmärk: niidetud muru - lahendus: muruniiduk, eesmärk: allergilise reaktsiooni vältimine - lahendus: tolmuimeja või ventilatsioonisüsteem.  Nende kolme leiutiste tüübi puhul on esimesel juhul toote disainimine kõige keerukam, sest turu ootuste suhtes ülevaadet on väga raske kui mitte võimatu omada. Teine tüüp on pigem toote täiustamisele ja modifitseerimisele kui täiesti uuele ideele orienteeritud. Kolmas on aga just see tüüp, kus ärksamate tarbijate ideede kuulamine loob uusi turuvõimalusi.  Esimest tüüpi saab seostada ka tehnoloogilise tõukega ning viimast turunduse tõmbega.

23

Uurimis- ja arendustöö vallas tehtavad pingutused elutsükli vältel:

24

Keemiatoodete ideede suremuskõver uurimistööst kommertskasutuseni:

25

Ideede suure väljalangemise tõttu kasutatakse:  End turul tõestanud ideede imiteerimist (kasutades seega niinimetatud teisena siseneja strateegiat) või  Kellegi teise poolt leiutatu kohest ülesostu.  Selline ideede sisseost on eriti levinud kõrgtehnoloogilistes tööstustes, kus tehnoloogia areneb nii kiiresti, et isegi imiteeriva lahendusega turulejõudmiseks pole piisavalt aega.  Isegi uurimisidee ülesostmise korral tuleb ettevõttel siiski silmitsi seista idee turule viimise ja seal kinnistamise probleemidega.

Tooteinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni:  Toote või teenuse parendamisele suunatud otsese uurimistöö kõrval, omab disaini aspektist olulist mõju ka tootmisprotsess parendamisele suunatud uurimistöö, sest uudsed protsessitehnoloogiad võimaldavad toodete juures kasutada teistsuguseid materjale ning disainilahendusi.  Tooteinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni ei tule seetõttu vaadata niivõrd alternatiividena, kuivõrd tunnetada nende vastastikuseid seoseid, sest toote arendamine ei tarvitse ka jätta puutumata tootmissüsteemi ülesehitust.

26

Lünkade identifitseerimine:

Ideede sõelumine – turundusaspekt:  Sõelumisfaasis on oluline püüda ette näha tarbijate vajadusi ja soove ning arvestada nende reaktsioone konkureerivate tootjate poolt pakutavale.  Lisaks tuleb arutleda ka toodete müügitoetusega seotud ootuste, nõudluse piisavuse, olemasolevate toodete ja teenustega tekkiva sünergia üle ning praeguste ja tulevaste konkurentide üle.  Oluliseks otsustuskriteeriumiks on seejuures tooteidee adekvaatsus tarbijate ootuste rahuldamiseks, mis puudutavad hinda, kasutatavust, töökindlust, kättesaadavust ja kvaliteeti.  Eeltoodu puudutab eeskätt tooteidee sobivust turunduslikust aspektist.

27

Ideede sõelumine – operatsioonide aspektist:  Operatsioonide seisukohalt tõstatuvad sõelumise ja valiku käigus esile tehnoloogilised võimalused idee realiseerimiseks. Teisisõnu kas ettevõttes oleks võimalik plaanitavat toodet edukalt valmistada.  See hõlmab tootmissüsteemi ühilduvust olemasolevate seadmete ja tootmismeetoditega, tööjõu oskuste piisavust, tootmisruumide piisavust ning hankijate võimekust.  Lisaks on tarvis veel kaaluda toote patenteerimise võimalusi ning hinnata patendikaitse rikkumise ohtu.

Ideede sõelumine – finantsaspekt:  Finantsilisest aspektist on selles faasis tarvis hinnata tooteideega seonduvat eelnevat kapitalimahutust ning samuti idee potentsiaalset tulusust.  Sellega seoses tuleb hinnata projekti riske, prognoositavat elutsükli pikkust, oodatavaid kasumimäärasid, esialgset investeerimisvajadust, nende investeeringute tulusust ning rahavooge.  Nende hinnangute andmiseks on hea nagu iga investeeringu puhul leida tooteidee tasuvusperiood, tulumäär ja nüüdispuhasväärtus.  Samas on uue tooteidee tasuvusaeg arendustöö algetapist kuni turueduni sageli pikem kui mitmete teiste investeerimisvõimaluste korral.

Ideede sõelumine – organisatsiooniline sobivus:  Oluline on põhjalikult analüüsida uue toote või teenuse sobivust olemasolevasse organisatsioonilisse raamistikku (organisational fit), sest igasugune uus väljundtoodang peaks siiski:  toetuma ettevõtte eriomastele teadmistele ja oskustele ning muudele eelistele,  täiendades organisatsiooni olemasolevaid tooteid teenuseid ja  sobides või sobitudes ettevõtte struktuuri, eesmärkide ja tulevikuplaanidega.

Arendusprojektide portfell:  Uue tooteidee kaalumisel on organisatsioonilise sobivuse üheks aspektiks ka erinevate toote või teenuste disainimisprojektide jaotumine terviklikus projektideplaanis. See tähendab, et iga arendusprojekti kõrval on vaja tähelepanu pöörata ka tema kohale arendusprojektide portfellis.  Organisatsiooni tegevusedukust ei seota reeglina ühe suure võtmeprojektiga, vaid selle määratleb siiski ettevõtte poolt teostatavate erilaadiliste arenguprojektide kogum.  Seega kuigi üksiku tooteideega seotud investeeringu tulusus on kasulik indikaator esmases sõelumisprotsessis, ei tasuks seda siiski absolutiseerida, vaid

28

portfellipõhise juhtimise vaimus arvestada ka sünergiaga, mis tekib erinevate projektide paralleelsest arendusest.

Projektide liigid portfellis:  Projektiportfellis eristatakse: (1) derivatiivprojekte – mille sihiks on olemasolevat toodet või protsessi pisut täiustada, (2) läbimurdelisi projekte – mille sihiks, vastandina derivatiivprojektidele on turule tuua toodete täiesti uus ja uuel tehnoloogial põhinev põlvkond, (3) platvormprojekte – mille sihiks on tulla turule tootega, mis potentsiaalselt paneb aluse tervele uuele tooteskaalale võimaldades hilisemaid derivatiiv- ehk antud platvormile toetuvaid projekte. Erinevalt läbimurdelistest projektidest jäädakse siin olemasoleva tehnoloogia laiendatud kasutuse raamidesse, (4) uurimis- ja arendusprojekte – mille sihiks on töö jätkamine baastehnoloogiaga jõudmaks uute teadmisteni. Need projektid on sõltuvalt oma fookusest tulevaste läbimurdeliste, platvorm- või derivatiivprojektide.

29

Projektide näidisjaotus terviklikus projektplaanis ehk portfellis:

30

Disainimisprotsess:  Toodete ja teenuste disainimise juures võib kõigepealt mainida kahte olulist suundumust:  Esiteks on ettevõtted disainiprotsessis hakanud järjest enam tähelepanu pöörama toote või teenuse väljaarendamiseks kuluva aja lühendamisele, sellega seoses on saavutatud 17-25 protsendi võrra arendusaegade lühenemine.  Teise olulisema suundumusena kaasatakse toodete ja tootekomponentide disainimisse üha aktiivsemalt ka hankijaettevõtteid, et kasutada ära nende mitmeplaanilisi kogemusi.  Samas leitakse, et disainiküsimuste lahendamise andmine hankijate pädevusse kätkeb endas ohtu, et teenuste sisseostmine laieneb piirini, kus ettevõte minetab ka oma eripära ja strateegilises plaanis hakkab konkurentsivõimet turul kaotama.

Disainimine kolme kronoloogilise sammuna:  Esialgne disainimine (preliminary design)  Prototüübi testimine (prototype testing)  Lõplik disainimine (final design)

Esialgne disainimine:  Esialgne disainimine on sõelumisele ja selekteerimisel järgnev samm, mille käigus arendusmeeskond paneb paika tootespetsifikatsiooni, mis kirjeldab kuidas toode peab kasutatav olema ning teeb ära esmased kompromissid.  Selles faasis ei ole seega keskmes mitte niivõrd konkreetne toote või teenuse olemus, vaid tema funktsionaalsus tarbija jaoks: kui kaua toode peaks vastu pidama ning mida ja kui kiiresti ta peaks tegema.  Põhifunktsioonide eduka toimimise saavutamiseks teeb arendustiim seejärel kompromissotsuseid, mis piiravad toote edasist arengut. Nende kompromissotsuste tulemusena valmib disaini üldkontseptsioon.

Esmaste kompromisside leidmise põhitegurid:          

Funktsioon Kulud Suurus ja kuju Välimus Töökindlus Mõju keskkonnale Toodetavus Ajastus Juurdepääsetavus Tarbijapoolse osaluse vajadus

31

Disaini edukuse põhikriteeriumid: Millisel määral vastab uus toode või teenus tarbija vajadustele ning 2. Kuivõrd hästi on ettevõte võimeline seda valmistama või pakkuma.  Kuigi vahel võib uus toode või teenus anda ettevõttele tõuke seniste tootmisvõimaluste avardamiseks investeeringute toel, on tüüpilisel juhul siiski arendustöö sihiks täiendava kasu saamine olemasolevate võimsuste kasutamisest uudsete toode või teenuste jaoks.  Toote või teenuse turunõudmistele vastavuse ja toodetavuse tagamise asjakohaseks meetmeks on Kvaliteedi Funktsiooni Järjestikmaatriksite (Quality Function Deployment – OFD) kasutamine.

Kvaliteedi Funktsiooni Järjestikmaatriksid:  Kvaliteedi Funktsiooni Järjestikmaatriksite (Quality Function Deployment – OFD) näol on tegemist tarbijate vajaduste määratlemise (soovid) ja nende toote või tootmissüsteemi atribuutideks (võimalused millega) transleerimise protsessiga, mis võimaldab kõigil osakondadel neist aru saada ja vastavalt toimida.

Kvaliteedimaja:  OFD alamtehnikaks on nõndanimetatud kvaliteedimaja (the house of quality) väljajoonistamine ehk siis graafiline tehnika tarbijate ootuste ja ettevõtte võimaluste seostamiseks. Seesugune seoste detailne esitus aitab kaasa nendevahelise kooskõla saavutamisele.  Kvaliteedimaja „ehitamisel“ tuleb läbida näiteks järgmisi etappe: 1. Määratleda tarbijate soovid; 2. Määratleda võimalused millega toode või teenus neid vajadusi rahuldab; 3. Seostada tarbijate soovid nende võimalustega 4. Määratleda antud võimaluste omavahelised seosed 5. Töötada välja olulisusreitingud (tarbijate olulisusreitingute ja kaalude abil) 6. Hinnata konkureerivaid tooteid ( kui hästi rahuldavad konkurentide tooted tarbijate soove?)

Fotokaamera disainimise kvaliteedimaja:

32

33

34

Kvaliteedimajad kui järjestikmaatriksid:

35

36

Disaini liigid:  Standardiseeritud disain on suunatud tootmissüsteemi koormamisele läbi koosteliinil toimuva masstootmise, kus toodetakse suures koguses standardseid ja seetõttu vastastiku asendatavaid tooteid või tootekomponente.  Mooduldisaini ongi toote disainimise viis, mille puhul toote osad või komponendid on jaotatud mooduliteks, mida on lihtne omavahel asendada või välja vahetada. Selline disain suurendab nii ettevõtte tootmise kui turunduse paindlikust. Mooduldisaini korral on näiteks võimalik toodet arendada muutes vaid ühte või mõnda põhimoodulit.  Lihtsustatud disain (robust design) on seesugune, rahvakeeli „lollikindel“, tootedisain, mille puhul väiksemad kvaliteedikõikumised tootmis- ja koostesüsteemides ei mõjuta toote kvaliteeti negatiivses suunas.

Prototüübi testimine:  Prototüübiks võib olla toote füüsiline mudel, arvutisimulatsioon või päris toode/teenus. Prototüübi näideteks on näiteks autodisaini savimudelid, keti imagole aluse panev esimene kiirtoidukoht, veebilehitseja uue versiooni beetavariant.  Prototüübi testimise tulemuseks võib olla esialgse disaini sobivaks kuulutamine või selle tagasi lükkamine.  Uueks arengusuunaks nn. kiire prototüüpide loomine ning komputeriseeritud disainimine.

Kiire prototüüpide loome ja CAD:  Kiire prototüüpide loome (rapid prototyping) tähendab, et arvutis genereeritud disain on võimalik antud süsteemi abil ristlõigeteks jagada ning siis need ristlõiked valmistada.  Nende ristlõigete ühendamise ja järeltöötlemise tulemusena saadaksegi suhteliselt kiiresti tootedisaini ruumiline prototüüp.  Seesuguse ruumilise prototüübi valmistamiseks võib süsteem kasutada plastikut, kummi, metalli ja keraamikat.  Stereolitograafia tehnikaga liidetakse laserkiire abil näiteks fotopolümeere antud ristlõigeteks. Sisuliselt on tegemist ruumilist printimist meenutava tehnoloogiaga.  Tänapäeval lihtsustabki toodete disainimise ja projekteerimist olulisel määral võimalus erinevaid disainilahendusi arvuti abil töödelda ja arendada ning dokumenteerida. See komputeriseeritud disain (computer-aided design - CAD) võimaldab nii luua kolme-mõõtmelisi tootemudeleid ning eeltestida toote võimalikku käitumist koosteprotsessis. Komputeriseeritud lahendusi vaadeldakse detailsemalt tagapool.

37

Lõplik disainimine:  Lõppdisainini jõudmine on seostud toodetavuse ja väärtusprojekteerimise (manufacturability and value engineering) mõistega, mis hõlmavad toote disaini, tootmist ja hooldust parendada aitavaid tegevusi.  Nendeks võivad olla: (1) toote lihtsustamine, (2) tootekomponentide täiendav standardiseerimine, (3) toote funktsionaalsuse parandamine, (4) töökoha disaini täiustamine ja tööohutuse suurendamine, (5) toote paremate hooldus- või teenindusvõimaluste loomine ja (6) disaini lihtsustamine.

38

Ühistegevuslik projekteerimine:  Defektsete toodete vähendamiseks ja toote turule tuleku hõlbustamiseks on olulisel kohal ühistegevuslik projekteerimine (concurrent engineering), mis on seotud disainerite, projekteerijate ja tootmistöötajate koostööga uue toote loomise faasis. Sellega tagatakse hilisemate disainimuudatuste vajaduse vähenemine, mis muutuks eriti kulukaks konkurentsi kasvu korral

39

Disaini keskkonnasõbralikus:  Kaasaja ühiskonnas tähtsustub üha enam ka disaini keskkonnasõbralikus, mille märksõnadeks on: (1) turvaliste ja loodussäästlike toodete arendamine, (2) tooraine- ja energiakulu minimeerimine, (3) keskkonnateadlikkuse kaudu eristumine konkurentidest, (4) keskkonnariskide vähendamine, (5) keskkonnastandarditest kinnipidamise kuluefektiivsuse suurendamine ja (6) ning ühiskondlik tunnustus kodanikuteadlikkuse eest.

Roheline tootmine:  Roheline tootmine on disaini keskkonnasõbralikkuse jätkuna niisugune tootmisprotsess, mis reageerib adekvaatselt väga mitmesugustele protsessi käigus tõstatuvatele keskkonnaalastele küsimustele.  Keskkonnateadlikkus toote ja tootmissüsteemi disainimisel: 1. Muutes oma tooted korduvkasutatavamaks; 2. Materjalide korduvkasutamise teel; 3. Vähem keskkonda kahjustavate komponentide (koostisainete) kasutamisega; 4. Kasutades kergemaid materjale, mis muudavad näiteks auto kergemaks ja kütusesäästlikumaks; 5. Kasutades vähem energiat; 6. Kasutades vähem materjale, vähendades pakkimisel ja mujal asjatut materjalikulu.  Kuigi lühiajalises plaanis võib investeerimine keskkonnasäästlikkusse tunduda liigkulukana, toob see ennast positiivse maine kaudu siiski enamasti ka rahaliselt tagasi.

Ajapõhine konkurents:  ajapõhine konkurents, mis tähendab, et toodete elutsüklite lühenemise ning brändimise rolli kasvu tingimustes, on väga oluliseks tõusmas toote ja brändi turuletoomise kiirus, sest esimesena turule jõudnul on sageli paremad võimalused masstarbijaskonna teadvuses oma koha kinnistamiseks ja tööstusstandardiks muutumiseks (ütleme hamburger ja mõtleme McDonald’s).  Tegureid, mis on abiks kitsaskohtade ja vigade kõrvaldamisel ning toote kvaliteedi ja töökindluse tagamisel nimetatakse ka turuleviimise kiirenditeks (time to market accelerators). Nende hulka kuuluvad näiteks multifunktsionaalsed tootearendusmeeskonnad.  Kuna nullist uue tootedisaini loomine on sellises konkurentsisituatsioonis sageli liiga ajakulukas, kasutavad ettevõtted arenguprotsessi kiirendamiseks seniste toodete täiustamist (vt. ka kontseptsiooni täiustavad leiutised ja derivatiivprojektid eespool) või ühe mudeli tarbeks väljatöötatud lahenduste lisamist teistele tootevariantidele (product migrations), neile lisandub veel eespool kirjeldatud valmislaheduste imiteerimine või vahetu ülesostmine.  Olulisel kohal on tootearenduse vallas ka ühisettevõtete ja strateegiliste liitude loomine, et jagada arenduskulusid ja riske ning tagada samas kiirem ja jõulisem turuletulek.

40

Tootearenduse ajakaardistus:

41

Teenuste disainimine:  Teenuste disainimise muudab keeruliseks just nende personifitseeritus ja sellest tingitud unikaalsed tunnusjooned iga kliendi puhul. Kuna teenindamine eeldab sageli vahetut lävimist kliendiga, kellele parajasti teenust osutatakse, siis ei sõltu tootlikkuse tõstmise võimalused siin üksnes teenuspakkujast.  Seejuures sõltuvalt teenusest võib tarbija olla aktiivne osaline kas teenuste disainimisel või osutamisel.  Teenusteks kus klient osaleb teenuse disaini täpsustamisel on näiteks matuseteenused ja kosmeetiline kirurgia.  Teenuse osutamisel aktiivne tarbijapoolne osalus on näiteks omane südamekoormuse testimisele ja sünnitusabile.  Teenuse tarbija osalus nii selle disainimisel kui osutamisel toimub aga konsultatsiooniteenuste puhul, sisekujunduse tegemisel ja ka kõrgkooliõpetuse pakkumisel.

Teenuste ohjamise tehnikad:  Teenuste disaini juures kulude ja kvaliteedi ohjamiseks on võimalik siiski kasutada mitmeid tehnikaid. (1) Üheks nendest on lõppkohandamisega viivitamine niikaua kui on selgunud konkreetse tarbija ootused (kas soovite liha läbiküpsetatult? millist salatikastet eelistate?). (2) Teiseks võimaluseks on kasutada ka teeninduses, näiteks toitlustuses või kindlustuses, mooduldisainiga pakkumisi (kindlatest komponentidest road – keedu- või ahjukartuliga, standardkindlustuspoliis ja lisad). (3) Kolmas tehnika puudutab teenuste automatiseerimise võimalusi ja seeläbi tarbijapoolse käitumise piiramist. Näiteks pangaautomaat on sellise teenusedisaini kujukaks näiteks, vähendades oluliselt nii teeninduskulutusi kui parandades samas teenuse kättesaadavust.

Teenuse kvaliteedi tõehetk:  Niinimetatud tõehetk (moment-of-truth) on see kriitiline hetk teenuse osutaja ja tarbija vahelises suhtluses, mis kas näitab teenuse vastavust kliendi ootustele või selle osutumist oodatust paremaks või kesisemaks. Selleks võib olla teenindaja õigeaegne naeratus või kiire tähelepanu keskendamine leti taga ootava kliendi teenindamisele.  Kogemuse kahjustajateks on näiteks sellised juhtumid, nagu mitmekordse infotelefonile helistamise vajadus enne abi saamist, tarbija liigne tagantkiirustamine ja vähese huvi üles näitamine kliendi vastu.  Ootuspärasust näitab korrapärane toimimine (liin ei ole kunagi kinni, probleem lahendatakse õigeaegselt, jagatakse ammendavaid selgitusi võimalike tulevaste probleemide kohta).  Kogemust parendavateks juhtumiteks on tarbija ootusi ületav teenindustase, nagu tõsine muretundmine lennujaamas pagasi kaotanud kliendi probleemi pärast ja siirad vabandused, kliendile sobiva aja küsimine teenuse osutamiseks ning tulevasi probleeme ennetavate lahenduste pakkumine. 42

Teenuste disaini dokumenteerimine:  Teenuste disaini dokumenteerimiseks kasutatakse täpselt sõnastatud töökirjeldusi ning  vahel ka tööetappide graafilist kirjeldamist (storyboards), mille abil uusi töötajaid teenindama õpetada ja teenust võimalikult sujuvaks disainida.  See millist dokumenteerimisviisi oleks kõige otstarbekam kasutada sõltub nii teenuse olemusest kui ka teenust pakkuva ettevõtte operatsioonide mahust.

Toote disaini dokumenteerimine:  Toote mõõtmeid, väsimustugevust, materjale ja kuju kajastab insenertehniline projektjoonis (analoogia ehitistega).  Toote valmistamiseks vajalikest komponentidest, nende kirjeldustest ning ühe toote tarbeks vajalikust hulgast annab ülevaate materjalide spetsifikatsioon (bill of material – BOM).  Tootmisprotsessi tarbeks vormistatakse veel koostejoonis, mis on olemuselt samalaadne näiteks mööbliga kaasa antava kokkupanemisõpetusega, kuid komponentide suurusmarkeeringute osas detailsem.  Veel kasutatakse seesuguseid dokumente, nagu protsessikirjeldus (route sheet), mis loetleb järjestikku toote valmistamiseks läbitavaid operatsioone ning materjalide jaotust nende protsesside vahel; töökäsk, kui kirjalik korraldus valmistada kindlaks tähtajaks ja etteantud koguses teadud toodet; projektiliste muudatuste teatis (engineering change notice –ECN), millega teavitatakse insenertehnilises projektis või materjalide spetsifikatsioonis tehtud parandustest või muudatustest.

Tehnoloogiline grupeerimine:  Toodete ja komponentide klassifitseerimisel kasutatakse veel tehnoloogilist grupeerimist (group technology), mis kujutab endast kodeerimissüsteemi, mis määrab toodete või komponentide töötlemise tüübi ja selle protsessi parameetrid, võimaldades sarnase tooted või komponente vaadelda ühtse grupina.  Näiteks: valtsitud tooted, piluga varustatud tooted, keermestatud toote, puuritud tooted, masin-töödeldud tooted.

43

44

45

46