Realism Ja Impressionism
This document was uploaded by user and they confirmed that they have the permission to share it. If you are author or own the copyright of this book, please report to us by using this DMCA report form. Report DMCA
Overview
Download & View Realism Ja Impressionism as PDF for free.
More details
- Words: 553
- Pages: 36
Realism ja impressionism Tegijad: Liina Raat, Kata Maria Saluri
Realism • Realism on kunstistiil, mis kujutab ümbritsevat tõetruult ehk realistlikult. • Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Seda viljeldi kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. • Realism oli romantismi vastand.
• Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. • Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. • Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.
Gustave Courbet (1819–1877) • •
•
Ta oli prantsuse kunstnik. Gustave Courbet uskus, et ta kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud.
“Matus Ornans’is”
“Kitsede varjupaik Plaisiri oja ääres”
“Tütarlaps kajakatega”
“Kivilõhkujad”
“Lattvõre”
Ilja Repin (1844-1930) • • •
•
Oli vene maalikunstnik, kriitilise realismi esindaja. Sündis Ukrainas ohvitseri pojana. Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi.
“Ivan Groznõi ja ta poeg”
“Lev Tolstoi”
“Burlakid Volgal”
“Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas”
“Ristikäik Kurski kubermangus”
Johann Köler (1826-1899) •
•
• •
Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna. Mitmed Köleri parimad pildid kujutavad Eesti talurahva elu.
“Ema portree”
“Itaallanna portree”
“Lorelei needmine munkade poolt”
Impressionism • Sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. • Maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
• Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. • Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. • Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. • Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
Claude Monet (1840-1926) •
• •
•
Prantsuse maalikunstnik ja impressionismi rajaja ja peaesindaja. Monet’lt pärineb umbes 2500 maali. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon. Tõusev päike", mis tõi tõelise pöörde kunstiajaloos. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada, hüpates Seine’i jõkke.
“Impressioon. Tõusev päike”
“La Grenouillére”
“Vesiroosid”
“Argenteuil’i sügis”
“Camille”
Edouard Manet (1832-1883) •
• •
•
•
Prantsuse maalikunstnik, kes rajas realismist impressionismi. Soovis ühineda mereväega. Maalis kerjajaid, lauljaid, mustlaseid, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Kasutas fotograafiale omast valgustust, tema pintslitõmbed jätsid toore mulje. Kasutas inspiratsioonina renessansiaegseid maale.
“Eine murul”
“Folies-Bergère baaris”
“Vana muusik”
Edgar Degas (1834-1917) • • •
•
•
Prantsuse kunstnik ja skulptor. Ta leiutas niinimetatud märja pastelli. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20aastaselt katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema.
“Tantsijanna lillebuketiga”
“Hobuste võidusõit Longchampsis”
“Lavaproov”
Kokkuvõte REALISM: • Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest. Hakati maalima ainult seda, mida nähti enda ümber. • Tähtsaks muutus tegelikkuse esitamine ilustamata. • Hakati lootma, et tõde muudab ühiskonna paremaks ja usuti, et kõik peavad tõde teenima. IMPRESSIONISM: • Kunstnike värvivalik muutus heledamaks, pöörati rohkem tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. • Impressionism viis looduse kujutamise täiuseni. • Maalimisviis muutus tähtsamaks kui süžee.
Realism • Realism on kunstistiil, mis kujutab ümbritsevat tõetruult ehk realistlikult. • Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Seda viljeldi kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. • Realism oli romantismi vastand.
• Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. • Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. • Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.
Gustave Courbet (1819–1877) • •
•
Ta oli prantsuse kunstnik. Gustave Courbet uskus, et ta kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud.
“Matus Ornans’is”
“Kitsede varjupaik Plaisiri oja ääres”
“Tütarlaps kajakatega”
“Kivilõhkujad”
“Lattvõre”
Ilja Repin (1844-1930) • • •
•
Oli vene maalikunstnik, kriitilise realismi esindaja. Sündis Ukrainas ohvitseri pojana. Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi.
“Ivan Groznõi ja ta poeg”
“Lev Tolstoi”
“Burlakid Volgal”
“Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas”
“Ristikäik Kurski kubermangus”
Johann Köler (1826-1899) •
•
• •
Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna. Mitmed Köleri parimad pildid kujutavad Eesti talurahva elu.
“Ema portree”
“Itaallanna portree”
“Lorelei needmine munkade poolt”
Impressionism • Sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. • Maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
• Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. • Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. • Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. • Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
Claude Monet (1840-1926) •
• •
•
Prantsuse maalikunstnik ja impressionismi rajaja ja peaesindaja. Monet’lt pärineb umbes 2500 maali. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon. Tõusev päike", mis tõi tõelise pöörde kunstiajaloos. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada, hüpates Seine’i jõkke.
“Impressioon. Tõusev päike”
“La Grenouillére”
“Vesiroosid”
“Argenteuil’i sügis”
“Camille”
Edouard Manet (1832-1883) •
• •
•
•
Prantsuse maalikunstnik, kes rajas realismist impressionismi. Soovis ühineda mereväega. Maalis kerjajaid, lauljaid, mustlaseid, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Kasutas fotograafiale omast valgustust, tema pintslitõmbed jätsid toore mulje. Kasutas inspiratsioonina renessansiaegseid maale.
“Eine murul”
“Folies-Bergère baaris”
“Vana muusik”
Edgar Degas (1834-1917) • • •
•
•
Prantsuse kunstnik ja skulptor. Ta leiutas niinimetatud märja pastelli. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20aastaselt katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema.
“Tantsijanna lillebuketiga”
“Hobuste võidusõit Longchampsis”
“Lavaproov”
Kokkuvõte REALISM: • Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest. Hakati maalima ainult seda, mida nähti enda ümber. • Tähtsaks muutus tegelikkuse esitamine ilustamata. • Hakati lootma, et tõde muudab ühiskonna paremaks ja usuti, et kõik peavad tõde teenima. IMPRESSIONISM: • Kunstnike värvivalik muutus heledamaks, pöörati rohkem tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. • Impressionism viis looduse kujutamise täiuseni. • Maalimisviis muutus tähtsamaks kui süžee.
Related Documents
Realism Ja Impressionism
April 2020 12
Realism Ja Impressionism
April 2020 4
Realism, Impressionism
April 2020 16
Realism
November 2019 32
Moraleja,ja,ja,ja..
October 2019 41