Demokraatlikud Lääneriigid Külmas Sõjas

Ameerika Ühendriigid Riigikord • Riigikord põhineb 1789 aasta konstitutsioonil, mida on väga vähe muudetud. • USA on föderatiivne riik (liitriik), mis koosneb 50 osariigist + 1 föderaalringkonnast. Osariikidel on siseküsimustes suur autonoomia ⇒ oma kongress ja seadusandlus. • Kõikides demokraatlikes riikides on võimudelahusus: 1) keskvalitsuse ehk osariikide vahel föderaalvõimude ja riigikaitse liiklus välispoliitika usuküsimused rahandus haridus väliskaubandus politsei õiguskord 2) erinevate föderaalvõimude vahel (st et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud) TÄIDESAATEV VÕIM … kuulub 4-aastaks valitavale presidendile, kes on nii riigipea kui ka valitsusjuht e peaminister. Seega on USA presidentaalne vabariik. Presidenti võib tagasivalimise korral ametis olla kaks ametiaega (8 aastat) järjest. President: • nimetab ametisse valitsuse (kui president vahetub, siis vahetatakse välja kogu administratsioon e valitsusaparaat - ca 7000 riigiametnikku) • relvajõudude ülemjuhataja • ülemkohtu liikmed • tal on õigus algatada seaduseelnõusid SEADUSANDLIKKU VÕIMu teostab Kongress Esindajate Koda (435 liiget) ⇑ valitakse kaheks aastaks

Senat (100 liiget) ⇑ valitakse igast osariigist 2 saadikut 6-aastaks (iga 2 aasta tagant valitakse 1/3 saadikutest ümber)

Seadusandlikku võimu kontrollivad: • president, kellel on edasilükkava veto õigus • Ülemkohus KOHTUVÕIM kuulub Ülemkohtule, millel on 9 eluaegset parteitut liiget. Ülemkohus: • teostab põhiseaduse ja seadusandluse õiguslikku järelevalvet • on kõrgemaks kohtuinstantsiks riigis

PARTEID: Demokraatlik Partei Vabariiklik Partei * algul traditsiooniliselt tugev Lõunas, * algul tugev Põhjas, nüüd pigem Lõunas nüüd pigem Põhjas (seotud sisemigratsiooniga) * suurem tähelepanu sotsiaalküsimustele ja * on konservatiivsem, rõhutab haridusele konservatiivseid väärtusi (perekonda, kirikut, enne viimaseid presidendivalimisi abordivastased loosungid) * toetavad enam vähemused (naised, * toetavad mittenoored, mittevärvilised, neegrid ja teised värvilised, noored jne) mehed, jõukamad) Alates 1990´aastate algusest parteide programmides (majandus, välispol, sotsiaalpoliitika) sisuliselt erinevusi enam ei ole ja mõlemad parteid üritavad pingsalt neid erinevusi leida, et valijatele end atraktiivsemaks ja meelepärasemaks, meeldejäävamaks muuta. II USA presidendid peale II maailmasõda: 1945-1953 Harry Truman (DP) 1953-1961 Dwigth Eisenhower (VP) 1961-1963 John Fitzgerald Kennedy (DP) 1963-1969 Lyndon Johnson (DP) 1969-1974 Richard Nixon (VP) 1974-1977 Gerald Ford (VP) 1977-1981 Jimmy Carter (DP) 1981-1989 Ronald Reagan (VP) 1989-1993 George Bush (VP) 1993-2001 Bill Clinton (DP) 2001- George W. Bush (VP) Vt: XX sajandi ajalugu lk 50-52, 91-96.

Lääne-Euroopa riigid • XX sajandi ajalugu lk. 97-106; Üldajalugu lk. 163-172, 186-219. Külmas sõjas kandis demokraatliku Lääne liidrirolli USA. Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Selle põhjused:  Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA sõjaline võimsus;  peale II ms-i saadi oma majandusele jalad alla tänu Marshalli plaanile (1948-1952) e USA majandusabile. I Ühised tunnusjooned: 1) kiire majanduskasv 1950´-1960´, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga e ehitada üles sotsiaalse turumajandusega demokraatlik ühiskond:  kus kõigil kodanikel on isikuvabadused ja -õigused;  majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel;  igale kodanikule tagatakse teatud elatusstandard tulude ümberjaotamisega riigieelarvest (maksudest saadud vahendid; progressiivne tulumaks) ning teiste riikliku reguleerimise mehhanismide abil. 2) 1960´aastatel noorsooliikumine (lugeda Lähiajalugu lk. 163-165). 3) 1970´ aastatel enamikus riikides võimul sotsiaaldemokraadid, kelle poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv. 1) 1970´aastaid iseloomustas majanduslik langus (põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis; osades riikides liigsed kulutused sotsiaalabile). 2) 1980´aastate toimus poliitikas pööre paremale st, et paljudes riikides (Ing, SLV, ka USA) tulid võimule konservatiivid - algas nn neokonservatismi ajajärk. See oli tingitud 1970´majanduskriisist. Parempoolsed rakendasid monetaristlikku majanduspoliitikat: kärbiti sotsiaalprogramme, vähendati riigi rolli majanduses ja naasti vaba konkurentsi juurde. Tulemuseks oli majanduskasv 1980´aastatel. 3) 1990 ´II poolest alates toimus poliitikas taas nihe vasakule ja enamikus riikides said võimule sotsiaaldemokraatlikud e vasakpoolsed parteid (N: Ing, SLV, Rootsi). Samal ajal tugevdasid oma positsioone mitmetes riikides ka paremäärmuslikud jõud, kes rõhutavad rahvuslust, nõuavad immigratsiooni piiramist ja on Euroopa Liidu vastased (N: Austria, Pr, Itaalia). 4) Euroopa ühendamine (eurointegratsioon) ja Euroopa Liidu loomine. Selle põhjused: • riikide ühinemist nõudsid majandushuvid - ühtse majandusruumi loomine tähendas tugevamat majandust, et konkureerida USA-ga; • võimalus ühiselt vastu seista kommunistlikule blokile; • lahendamaks julgeolekuprobleeme ja vältida uue sõja puhkemist Euroopas. Ühinemisel probleemiks erinevate riikide kultuurilised ja ajaloolised eripärad. Ühinemisele etapid: • 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus • 1957 Euroopa Majandusühendus e Euroopa Ühendus, alates 1992 EL. • Suurt majandusedu ei ole siiski saavutatud. Selle põhjuseks:  Eurobürokraatia kasv, mille haldamine nõuab tohutult suuri kulutusi;  erinevate riikide majanduse ühtlustamise nimel on toimunud majanduselu reeglistamine pisiasjadeni  uute majanduslikult nõrgemate riikide liitumine nõuab Liidult suuri kulutusi

Ühendatud Kuningriik (UK) e Suurbritannia

* Üldajalugu lk. 186-193; XX sajandi ajalugu lk. 98-100.

Riigikord: parlamentaarne monarhia

• Parteisüsteem: kaheparteisüsteem  Konservatiivide Partei e toorid. Iseloomulikud jooned: ⇒ majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) ⇒ välispoliitiliselt aktiivsemad  Leiboristide Partei e Tööerakond e viigid. Iseloomulikud jooned: ⇒ majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) ⇒ ametiühingute suur mõju poliitikas; ⇒ välispoliitikas passiivsemad. • Peale II MS-i mõlemad parteid vaheldumisi võimul. • Valitsejad peale II maailmasõda pärinevad Windsori dünastiast:  George VI(1936-1952)  Elisabeth II(1952-) • Parlament on kahekojaline:  Ülemkoda e Lordide Koda (sinna saadakse pärimise teel)  Alamkoda (651 saadikut valitakse) • Valitsusjuht on peaminister (Alamkoja enamuse liider) • Puudub konstitutsioon, selle moodustavad erinevatel aegadel vastu võetud konstitutsioonilised aktid.

Sisepoliitika 1) Majandus ja sotsiaalpoliitika: • Leiboristide põhimõte: riikliku reguleerimise teel tagada elanikkonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks: a) natsionaliseerisid mitmeid ettevõtteid ja tööstusi. (N: Inglise Pank, söetööstus, transpordi- ja energiaettevõtted) b) loodi riiklik tervisekindlustussüsteem c) hakati finantseerima odavate elamute ja korterite ehitamist • Konservatiivid olid üldiselt riigi reguleerimise vastu ja pidurdasid sotsiaalprogramme, kuid leiboristide ümberkorraldusi nad ei tühistanud. Pidurdasid Briti impeeriumi lagunemist. • 1970´ aastatel majanduskriis. Selle põhjused:  Madal majanduse kasvutempo e “Inglise haigus”. (1970´aastatel olid Inglismaast majanduslikult nõrgemad Euroopa riikidest veel vaid Iirimaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal)

 Briti kaubad olid konkurentsivõimetud avatud Euroopa turul  Ei pööratud tähelepanu tehnoloogia uuendamisele ja tootlikuse suurendamisele  Sotsiaalprogrammide ülepaisutatus ning kahjumiga töötavate riigiettevõtete pidev doteerimine  Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (⇒ Suurbritannia hakkas ise Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima) • 1980´aastatel Margaret Thacheri (KP) monetaristlik (loojaks USA majandusteadlane Milton Friedman1) majanduspoliitika e tätšerism:  vaba turumajanduse rakendamine;  natsionaliseeritud ettevõtete erastamine;  sotsiaalkulutuste vähendamine; 1

Monetarismist ja tätšerismist on lähemalt juttu ⇒ Lähiajalugu lk.185-189.

kahjumiga töötavate ettevõtete sulgemine; ametiühingute õiguste kärpimine tootmistehnoloogia moderniseerimine; Lisaks monetaristlkele majanduspõhimõtetele sisaldas tätšerism ka moraalseid põhimõtteid e nn viktoriaanlikke väärtusi (perekond, religioon, seaduslikkus, kord, töökus, kokkuhoidlikkus) • Poliitika tulemused ilmnesid 1980´ II poolel ⇒ majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon.    

Margaret Thacher oli esimene Briti naispeaminister ja ühtlasi ka kõige kauem võimul olnud peaminister - valimisvõit kolmedel järjestikustel valimistel (1979-1990). Hüüdnimeks “Raudne Leedi”.

2) Põhja-Iirimaa (Ulster - 6 krahvkonda) probleem: • Põhjused: a) enamik Põhja-Iirimaa koosseisus moodusasid inglased ja šotlased kes olid protestandid, iirlased on katoliiklased b) Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu pärast iseseisvumist c) 1968 alustas IRA (Iiri Vabariiklik Armee) d) Suurbritannia sotsiaalmajandusliku olukorra üldine halvenemine 1960 ´aastatel. Põhja-Iirimaa riigi üks mahajäänum osa. e) Iirlaste poliitiline diskrimineerimine - Põhja-Iirimaal kuulusid omavalitsusse ainult protestandid. • IRA (Iiri Vabariiklik Armee) jaguneb: 1) IRA poliitiline tiib 2) nn tõeline IRA, mis pole nõus kompromissidega ja nõuab ühinemist Iirimaaga. • IRA võitlusmeetodid:  pommiplahvatused;  atentaadid;  näljastreigid (1981.a. hukkus selle tagajärhel 10 inimest);  tänavalahingud 1970-1973; 1988. • Iga-aastased rahutused on seotud Oranje ordu paraadiga- Ordu sai oma nime kuningas William II (Oranje Willem) auks, kuna tema saavutatud võit katoliiklaste üle 1961. aastal sümboliseeris Iirimaa lõplikku allutamist inglastele. Selle võidu aastapäeva tähistatakse iga-aastaste pidulike rongkäikudega mööda katoliiklaste linnakvartaleid.

Välispoliitika 1) Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas:  NATO asutajaliige;  Tuumarelva omamine 1952;  Ebaõnnestunud osalemine Suessi kriisis 1956. Tulemuseks: Inglismaa mõju vähenemine Lähis-Idas.  Tihe koostöö USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999) 2) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus • 1940´ iseseisvusid kolooniad Aasias ja 1950´-1960´ Aafrikas ja Kriibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957-1962). • 1960´aastatest üritas UK säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle.

• 25 aastaga kaotas Suurbritannia kontrolli ¼ maailma üle. 1970. aastal haaras UK 0,18% maailmast (75. kohal), seal elas 2% maailma rahvastikust ja ta andis 4% maailma tööstustoodangust. 50% toidust ja 80% toorainest toodi sisse ja selle eest tasuti tööstustoodanguga.

• Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate/suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi:  Endised dominioonid nn valged kolooniad (Kanada, Austraalia, UusMeremaa) ja mõned peale II ms-i vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi riigipeana.  ¾ riikidest tunnustavad kuningannat vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. • Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. 3) Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: • Mida vähem asumaid UK omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. • 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest UK suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. • Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969). • 1963 takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle. • 1972 sõlmitakse liitumisleping ja ühinetakse 1973. 1975 korraldati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. • EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. 4) 1982 Falklandi sõda Argentiinaga • Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad asustamata Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeanis 1981. • Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia võiduga ⇒ suurenes Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme).

Saksamaa Liitvabariik (SLV) * Üldajalugu lk 163-172; XX sajandi ajalugu lk 103-107.

Riigikord - parlamentaarne vabariik. • SLV asutati 24.mail 1949; pealinn Bonn, alates 1991 Berlin • SLV on föderatiivne riik, mis koosneb liidumaadest. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament e Landestag ja valitsus (analoogne USA-ga), millel on õigus lahendada liidumaa siseküsimusi. • Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi e liidukantsleri. Silmapaistvamad kantslerid on olnud:  Konrad Adenauer (KDL) 1949-1963 (14 aastat)  Helmuth Kohl (KDL) 1982-2000 (18 aastat) • Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid. • SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957) ainult kuni 4 parteid. Sõjajärgsel perioodil on domineerinud kaks parteid:  Kristlik Demokraatlik Liit/Kristlik Sotiaalne Liit (kristlikud demokraadid) esindavad konservatiivset maailmavaadet  Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (sotsiaaldemokraadid) Sisepoliitika I Majandus ja sotsiaalpoliitika 1) 1950-1965 pidev majanduskasv keskmiselt 6,7% aastas - Saksa majandusime. Maailmas II-l kohal USA järel. Pandi alus sotsiaalsele turumajandusele (Ludwig Erhard). Sel ajal valitsesid Saksamaad kristlikud demokraadid. Majandusime põhjused: a) väikesed sõjalised kulutused, taasrelvastumine 1955, ei osalenud Külma sõja sõjalistes konfliktides ja jäänud ka praegu kõrvale sõjalistest ühisaktsioonidest (N: Afganistani ja Iraagi sõda) b) toetumine eraomandile ja vabale turumajandusele; c) vaba tööjõud - peale sõda 7 miljoni ümberasujat; d) USA laenud ja investeeringud; e) SLV-le jäi endise Sxm peamine tööstuspiirkond Ruhr (61% Sxm endisest tööstusvõimsusest). f) sakslaste töötahe ja -oskused 2) Sotsiaalne turumajandus e “heaolu kõigile”(lk. 97) - majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel; riigieelarvest jagatakse vaestematele ja vähem kindlustatutele sotsiaalabi e “rikas maksab vaese eest, terve aga haige eest”. Loodi mitmeid tervisekindlustuse- ja pensionifonde. 3) 1970´ II poolel majanduslangus nagu teisteski tööstusriikides. Põhjuseks:  nafta hinna tõus maailmaturul (Araabiamaade naftaembargo);  riigi suurem sekkumine majandusse (võimul sotsiaaldemokraadid) 4) 1980´ majanduskasv jätkus. Kasvuprotsent väike, kuid see normaalne. Abinõuks maksude vähendamine. Väliskaubanduses alates 1986.aastast esikohal maailmas. II Ühiskondlikud liikumised • Noorsooliikumine aktiviseerus 1960´aasatel nagu teisteski arenenud demokraatlikes riikides; • loodi vasakäärmuslik organisatsioon Punaarmee frakstioon, mis üritas terroriga õõnestada kehtivat korda (41 hukkunut). 1980´ likvideeriti (arreteeriti või põgenesid SDV-sse). • roheliste liikumine on tugevaim Euroopas. Nende tegevuse eesmärgiks keskkonnakaitse. Võitluses eesmärkide eest kasutatakse objektide blokeerimist (N: tuumajaamad, raudteed), meeleavaldusi, muusikaüritusi.

• paremäärmusluse kasv alates 1990´-st; eelkõige neonatsid, kelle liikmeskond on suurem just endisel Ida-Saksamaal. Nende tegevus suunatud eelkõige immigrantide vastu (türklased, volgasakslased)

Välispoliitika I SLV rahvusvaheline seisund 1950´ • Kuni 1951 Oli SLV-s liitlaste (Ing, Pr, USA) okupatsioon; • 1955 võeti SLV NATO-sse ja ta sai õiguse luua sõjavägi ⇒ SLV-d tunnustati seega suveräänse riigina (põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees) • 1957 EÜ (praegune EL) asutajaliige ja seal liidripositsioonil; • Ei kuulunud ÜRO-sse, sest II maailmasõja rahuleping sõlmimata II Revanšismi vältimine Saksamaal • Saksa rahva süüdi tunnistamine sõjakuritegudes ⇒ sakslastel lasub kollektiivne vastutus natsikuritegude eest; • tsensuur (keelatud kasutada sõnu Reich, Großdeutschland jm fašistlikku terminoloogiat) • keelatud on organisatsioonid ja parteid, mis kasutavad fašistlikke loosungeid ja põhimõtteid (denatsifitseerimine oli Potsdami konverentsi nõue). • kahjutasude maksmine fašismiohvritele (N: juudid) • leppimine Prantsusmaaga (1870-1945 peetud Pr-ga 3 sõda) ⇒ 1963 Saksa-Prantsuse koostööleping. III Idapoliitika e suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga 1) 1949-1970´ mittetunnustamise poliitika:  SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NL-i poolt okupeerituks)  ei tunnustatud SDV idapiire e Preisimaa, Sileesia ja Pommeri ära võtmist Saksamaalt  Hallsteini doktriin rakendamine - SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõike riike, kes loovad diplomaatilised suhted SDV-da käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted.  Peale Berliini müüri püstitamist 1961 läbikäimine Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel praktiliselt lakkas. 2) 1970´ SDV tunnustamine. Sotsiaaldemokraatide (Willy Brandt, kes sai SLV uue idapoliitika ja Saksamaade leppimise eest 1971 Nobeli rahupreemia) võimule tulemisega muutus idapoliitika, sest vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid suutsid paremini saavutada kontakti kommunistliku maailmaga: a) Idalepingud:  1970 leping Poola RV ja SLV vahel, millega loobutakse vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistatakse tingimusteta II MS-i järgseid piire Euroopas.  1972 sama leping SLV ja NLi vahel (sõlmiti 1970 ja ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972 klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta).  1971 USA, Pr, Ing, NL leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas - Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaa ühendus SLV ja Lääne-Berliini vahel. b) Suhted SLV ja SDV vahel:  1972 leping erineva sotsiaalse süsteemiga riikide rahulikust kooseksisteerimisest SDV ja SLV vahel (see võimaldas luua kahe omavahelised majandussuhted ja suurendada kummagi riigi kodanike vastastikust läbikäimist.  1973 võeti mõlemad Saksamaad ÜRO liikmeks  1974 sõlmiti kahe Saksamaa vahel diplomaatilised suhted. 3) Saksa-Saksa ajastu 1980´aastatel

 võimul taas kristlikud demokraadid, kes jätkasid heade suhete ja koostöö poliitikat SDV-ga (Bonnis nimetati seda ajastut Saksa-Saksa ajastuks);  lepiti põhimõttega “ kaks riiki ühe rahvuse piires”;  1984 lõdvendati SDV-s emigreerimisseadusi ja SLV andis kohe SDV-le suuri laene majanduse arendamiseks (Osa Lääne ajakirjanikke võrdles seda inimeste ostmise ja müümisega)  1987 SDV diktaatori Erich Honeckeri visiit Bonni.