Kt2

Majandusajaloo (MJRI.03.052) II kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED 1.

Tehnika saavutused (sisepõlemismootori, kolmerattalise aurusõiduki leiutajad) · · ·

2.

·

·

·

Kartell – rühm sarnaseid iseseisvaid äriühinguid, mis liituvad hindade kontrollimiseks või turgude jagamiseks ja konkurentsi piiramiseks. Sündikaat – kapitalistlikes maades ettevõtjate monopolistliku ühinemise vorm, mille eesmärgiks on piirata konkurentsi, tõsta hindu ja suurendada kasumit. Prantsusmaal ja mitmetes teistes Lääne- Euroopa maades ametiühingute nimetus. Trust – kapitalistlike ettevõtete teatud liiki koondis, milles ettevõtted on kaotanud oma kaubandusliku ja tootmisiseseisvuse ning alluvad ühtsele juhtimisele. Ameerika monopoolsed suurettevõtted. Kontsern – liik kapitalistlikke monopole, kus ettevõtted on vormiliselt iseseisvad, kuid majanduslikult sõltuvad koondises valitsevaist monopolistidest.

Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul · · · ·

4.

Sisepõlemismootor – E. Lenoir Bensiinimootor – Daimler ja Benz Kolmerataline aurusõiduk – N. J. Cugnot

Ettevõtete liidud (kartell, sündikaat, trust, kontsern) ·

3.

bensiinimootori,

Lennukitööstus Autotööstus Keemiatööstus Elektrotehnika

1929-1933. aasta majanduskriisi pikaajalisus

· · · · ·

5.

Euroopa põllumajanduse tööstusega · · ·

6.

aeglasema

arengu

põhjused

võrreldes

Seoses sõja lähenemisega konsentreeruti sõjatööstusele Tööstusharud andsid paremat sissetulekut Kuna eksisteeris palju väiketalusid, siis nende tehnilise arengu tase oli madal, ning seetõttu kannatas ka tootlikkus.

IMF-i peamised ülesanded · · · · ·

7.

Kriisist olid haaratud kõik kapitalistlikud riigid, mistõttu oli võimatu riikide manööverdamine teiste arvel; tööstuskriis põimus läbi agraarkriisiga; agraarkriis hõlmas kõiki põllumajandusharusid, sealhulgas loomakasvatust; tööstuses valitsevad suurettevõtted ei tajunud riigi majanduse kui terviku huve, sest suurettevõtted püüdsid säilitada kaupade kõrgeid hindu; rahvusvaheline turg oli Venemaa väljalangemise tõttu tunduvalt kitsenenud.

korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; anda oma liikmesriikidele nii lühi- kui ka pikaajalist krediiti; formeerida oma valuutareserve vastavalt nende sissemaksu suurusele SDR-i (Special Drawing Rights) määrusega; formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest.

Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi · · ·

tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üldsummast; tavaliste laenude vormis, mis tuli USA-le tagastada (9% üldsummast); lepinguline abi – 10% summast.

8.

Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid · ·

· · ·

9.

teaduse ja tehnika revolutsioon, mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.). muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust.

USA põllumajanduse kiire kasvu faktorid 19. sajandi lõpul · · ·

põllumajanduse kapitalistlik organisatsioon; külvipindade ulatuslik laiendamine läänes; põllutöömasinate laialdane kasutamine.

10. USA tööstuse kiire kasvu põhjused Teise maailmasõja aastatel · · · ·

Teise maailmasõja alguses oli USA-s tootmisvõimsusest kasutatud vaid ligikaudu 50%, mistõttu tööstustoodangu suurendamine ei nõudnud eriti palju täiendavaid investeeringuid. Tööjõurohkus. Suured tooraine tagavarad. Toorainet said Ühendriigid ka teistest riikidest. Riikliku sekkumise tugevdamine majandusse sõja ajal tõi kaasa riiklike summade voolu tööstusse.

11. Muudatused USA tööstuse struktuuris Teise maailmasõja lõpust kuni 1970. aastateni · ·

ekspordi kasv riigipoolsete tellimuste mõju

· ·

autotööstuse osatähtsus, mis mõjutas suuresti teisi tööstusharusid keemaia- ja relavatööstuse kiire areng

12. F.Roosevelti uus kurss (1933.a.) Sisaldas plaani tööstuse taastamiseks. Riik maksis mitmeid sotsiaaltoetusi, et parandada töötute olukorda. Ulatuslikult doteeriti ka põllumajandussektoris töötavaid inimesi. Selle kursiga võttis USA suuna, mille põhisisuks oli riigi sekkumine majandusellu. Selline süsteem kestis kuni 1970. aastateni. 13. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul · · ·

tööstus oli tehniliselt madalamal tasemel kui Saksamaa ja USA tööstus. Viimastes toimus industrialiseerimine hiljem ja seal võeti kasutusel kõige uuemad masinad ja sisseseaded. Uus sisseseade nõudis palju kapitali. Seda oli, kuid ettevõtjad vedasid kapitali välja, sest välismaal andis kapital rohkem kasumit. Raskused tooraine hankimises. Uute tööstusharude arenguga seoses tuli toorainet üha rohkem sisse vedada teistest maadest. Sisse veeti värvilisi metalle, naftat, kautšukit ja palju muud.

14. Agraarkriisi (19. sajandi lõpul) mõju Suurbritannia majandusele Vähenes ka lammaste arv, kuid samal ajal suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Paljud väikefarmerid laostusid. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse. Põllumajanduse langus ahendas siseturgu. 15. Suurbritannia majandus 20. sajandi algul Suurbritannia jäi USA-st ja Saksamaast nii tööstuse arengutempo kui ka tootmise kontseptsioonilt maha. Kõige suurem mahajäämus avaldus vanades tööstusharudes. 1920. aastatel kadus hegemoonia kapitali väljaveos.

16. Suurbritannia kontserni VICKERS WHITWORTI tegevusvaldkonnad VICKERS:

ja

trusti

AMSTRONG-

· ·

Terase kaevandamine Sõjarelvastuse valmistamine

AMSTRONG-WHITWORTI: · Suurtükkide valmistamine · Lennukite tootmine · Sõjalaevade tootmine 17. Nn. sterlingbloki (1931.a. loodud) eesmärk Oma rahvusvahelise finantsseisundi tugevdamine. Sellesse valuutagruppi kuulus 25 riiki eesotsas Suurbritanniaga. Nii püüdis Suurbritannia välja tulla majanduskriisist ja hoida oma valuuta stabiilsena ja konkurentsivõimelisena. 18. Ottawa konverentsi olemus Vastavalt Ottawa konverentsi otsustele (1932) seati Suurbritannia ja tema dominioonide vahel sisse alandatud tollitariifid. Need lõid soodsad tingimused kaubavahetuse laiendamiseks Briti impeeriumi riikide vahel. 19. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused · · · ·

Prantsusmaal olid peaaegu kõik natsionaliseeritud tööstusettevõtted vaid 200 perekonna kontrolli all, natsionaliseerimine puudutas seega väiksema ringi isikute huve kui Suurbritannias, erinevused olid ka jooksvate probleemide lahendamisel. Suurbritannias maksti natsionaliseeritud ettevõtete omanikele hüvitisi, Prantsusmaal seda ei tehtud (rekvireerimine).

20. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel · · · ·

Prantsuse Preisi sõda Välisturu piiratus Loodusressursside vähesus Tootmise vananenud tehniline baas

21. Prantsusmaa pangandus 20. sajandi algul. Olulisemad pangad.

· · · ·

Lyoni Krediitpank; Rahvuslik Diskontokontor; Üldühing; Pariisi ja Madalmaade Pank.

22. Kapitali väljaveo iseärasused Prantsusmaal 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul Kapitali väljaveo iseärasuseks oli see, et väljavedu toimus riiklike ja munitsipaallaenude vormis (paigutati välismaistesse väärtpaberitesse). Laenudest saadud raha kasutati enamuses armeele relvastuse ostmiseks, vähesel määral ka ettevõtete ehitamisse. 23. Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul Kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid Prantsusmaa ei olnud huvitatud nende tootlikust kasutamisest. Tulusid saadi võlgnikelt protsentidena. 24. Riigieelarve aastakümnel · ·

tasakaalustamine

Prantsusmaal

20.

sajandi

teisel

Kuni 1924. aastani püüti katta riigilaenudega (riigivõlg kasvas, laenuprotsentide maksmine moodustas ½ riigieelarvest). Alates 1924. aastat – inflatsiooni teel. Hoiuste väärtus langes, valitsus stabiliseeris frangi 1928. aastal 1/5 ulatuses tema 1914. aasta väärtusest.

25. Prantsusmaa natsionaliseerimise I, II ja III etapp. Natsionaliseeritud ettevõtted I etapp · · ·

kivisöe- ja lennukitööstus; tsiviillennuväe kompanii; Renault' ettevõtted (faktiliselt konfiskeeriti). Hüvitust said vaid väikeaktsionärid.

II etapp · Prantsuse Pank; · Lyoni Krediitpank;

· · ·

Peaühing; Rahvuslik Tööstuse ja Kaubanduse Krediteerimise Pank; Rahvuslik Arvestuskontor.

III etapp · suured elektrienergia- ja gaasitootmisettevõtted; · suured kindlustuskompaniid; · viidi lõpule söetööstuse riigistamine. 26. Tänapäeva Prantsusmaa põllumajanduse olukord Prantsusmaa on üks suurimaid põllumajandustoodete tootjaid ja eksportijaid. Tähtsamateks väljaveoartikliteks on: · vili ja viljatooted; · liha ja lihatooted; · piimatooted; · juurviljad; · puuviljad; · joogid; · tubakas. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 27. Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel ·

·

·

Saksamaa poliitiline ühendamine ja tsentraliseeritud riigi loomine. Ühtses riigis kadusid tollipiirid, ühtlustati rahasüsteem (1871-1873) ja seadusandlus. 1875. aastal organiseeriti Preisi Pank Riigipangaks monopoolse õigusega välja lasta pangatähti kogu keisririigis. Prantsuse-Preisi sõda suurendas relvade vajadust, mis omakorda tähendas nõudmise suurendamist teiste tööstusharude toodangu järele. 10. mai 1871.aasta lepinguga läksid Saksamaa valdusesse Elsass ja Lotring oma rikkalike maavaradega. Maavarade baasil loodi võimas metallurgia- ja keemiatööstus. Valitsus kasutas Prantsusmaalt kontributsioonina saadud 5 miljardit franki tööstuse arendamiseks.

· ·

·

Saksamaa tööstuse tehniline tase oli kõrgem kui Inglismaal ja Prantsusmaal. Seega ei olnud tööstusel vaja läbida tehnilise progressi varajasemaid etappe. Saksamaal puudusid märkimisväärsed kolooniad, mis sundis vallutama turge majandusvahenditega, kasutades dumpingut ja tööviljakuse tõusu. Teiselt poolt tähendas kolooniate puudumine odavate toorainete puudumist. Neid oli vaja teha kunstlikult. See tingis keemiatööstuse kiiremat arengut. Tööstuse arendamist soodustas rahvaarvu kasv. Alates 1871.aastast kuni 20. sajandi alguseni kasvas tööliste ja teenistujate arv 3 korda kiiremini kui üldine elanike arv (1914. aastal elas Saksamaal 67 miljonit inimest). Raudteede ehitamine, mis nõudis palju terast, sütt, vedureid, vaguneid ja muud. Kiiresti arendati sõjalaevastikku.

28. Saksamaa neli nn. D-panka · · · ·

Saksa Pank (Deutsche Bank), Diskontoselts, Dresdeni pank Darmstadti pank.

29. Nn.Dawesi plaani olemus · ·

Saksamaale anti USA ja osaliselt Suurbritannia krediite majanduse taastamiseks, tulud taastatud tööstusest, tollidest ja maksudest pidid minema reparatsioonimakseteks Prantsusmaale ja Suurbritanniale

30. Youngi plaani olemus · · ·

vähendati reparatsioonisummat 20% võrra ja pikendati maksutähtaega 59 aastani, kuni 1986. aastani pidi Saksamaa maksma 2 miljardit marka aastas, viimase 22 aasta jooksul pidi tasuma Suurbritanniale ja Prantsusmaale nende võlasumma Ameerika Ühendriikidele.

31. Saksamaa esimese nelja aasta plaani ülesanded

·

taastada ja laiendada tooraine- ning tootmisbaasi sõjatööstusele metallurgia, söetootmise, energeetika, masinaehituse kiire arendamise kaudu.

32. Saksamaa 1940. aastal vastuvõetud teise nelja aasta plaani eesmärk ·

kõigi ressursside totaalne mobiliseerimine sõjatööstuse kiireks kasvuks.

33. Agraarreformi põllumajandusele

tulemused

(1947-1948)

Lääne-Saksamaa

See ei likvideerinud traditsioonilisi agraarsuhteid. Säilitati ka suurtalud, kuigi domineerima jäid nn. perekonnatalud. 1980. aastate keskpaiku oli talu keskmine suurus 16,8 hektarit põllumaad, mis oli üks väiksemaid Lääne-Euroopas. Niisuguseid talusid, kus tulud laekusid ainult põllumajandustootmisest, oli alla poole ja nende keskmine suurus oli ligikaudu 30 ha põllumajandusmaad. Lääne-Saksamaa põllumajanduses domineeris loomakasvatus, mis andis 68% põllumajandustoodangu maksumusest. Sellega tegeles enne taasühinemist 84% taludest, sealhulgas seakasvatusega ligi 66%. Piima tootvas talus oli keskmiselt 14 lehma. 34. Saksamaa taasühinemine, majanduslikud ümberkorraldused On loodud turumajanduslikud raamtingimused ning on paranenud majanduse infrastruktuur. Suurema osa SKP-st moodustab tööstussektor, kus domineerivad arvukad keskmise suurusega ettevõtted. Saksamaa põllumajandus on väga efektiivne, see suudab katta 75% sisevajadusest. Peale ühinemist sai Saksamaast industriaalagraarmaa. 35. Jaapani 1920-1921. aasta majanduskriis Jaapani hinnaindeks tõusis väga kiiresti, mis tõi kaasa hindade kiire kasvu, mida soodustas väga odav krediidipoliitika. Selle tulemusena peatus tööstuslik areng ning põllumajanduses valitses ka kaos. Paljud ettevõtted suleti. 36. Jaapani (1946-1949.a.) agraarreformid

Selle reformiga kaotati Jaapanis ära senini kehtiniud feodaalkord. Suurem osa maadest riigistati ning hiljem jagati talupoegadele tagasi. Reformi peamiseks eesmärgiks oli välja juurida 1920. ja 1930. aastatel maapiirkondades valitsenud äärmuslikkus. 37. Jaapani majandus pärast Teist maailmasõda Jaapani majandus hakkas kosuma pärast II maailmasõda. Jaapanist kujunes välja võimas ja juhtiv tööstusriik. Kõige kiirem arenguperiood oli 1980. aastatel. Edu põhjusteks on uuendusliku tehnika kasutuselevõtt ning ekspordi kasumlikkus. Sellele vaatamata peab Jaapan suurema osa oma toormaterjalist importima, kuna saar ise on maavarade vaene ning ka põlluharimiseks on maad vähe.

38. Stimuleerimispaketid Jaapani majanduse parandamiseks (1998.a.) Töötati välja palju reforme, millega püüti riigi majandust avatumaks muuta. Jaapan hakkas maksevahendina aksepteerima ka dollarit. Seati sisse uus raamatupidamissüsteem, mis nõudis pankadelt enama info avaldammist. Vähendati ka tulumaksu, millega püüti suurendada tarbimist ning selle kaudu ka turgutada majandust. Soovitud efekti ei saavutatud, hoopiski suurenesid tööpuudus ja majanduslik ebastabiilsus. 1998-1999 läksid paljud kodumaised firmad pankrotti kuna turule tuli palju välismaiseid investoreid. 39. Jaapani majanduse olukord alates1992. aastast, olulisemad muudatused tänapäeval 1992. aastal hakkas Jaapani majanduses kriis, kuna ei suudetud 1980nendatel ületootmisega toodetud kaupa realiseerida. Jaapanis kestab kriis praeguseni, kuid ei ole nii valulik kui 90nendate alguses. 1996. aastal viidi läbi mitmed reformid, mis andsid positiivse tõuke majanduse parandamiseks ning seeläbi ekspordi ja impordi suurendamiseks. 40. Rahvakommuunid Hiinas Olid põllumajanduslikud ühismajandid, kus olid ühistatud kõik tootmisvahendid, inventar, loomad jne, liikmeil ei olnud oma maad.

Hiinas oli liikmeks astumine kohustusik, kõik maa võeti eraomanikelt ära ja riigistati. 1961. aastal said inimesed endale väikesed aiamaad. 41. Kultuurirevolutsioon Hiinas Mao Zedongi pooldajad korraldasid suure hävituskampaania, mille käigus purustati kloostreid, suleti õppeasutusi, põletati suurel hulgal kunstiteoseid ja kirjandust. Teostajateks olid noored fanaatikud ehk punavalvurid. Kehtestati laialdane Mao isikukultus ning metsikud punavalvurid saadeti riigi äärealadele põldu harima. 42. Hiina agraarreform 1950-1952 Toimus ulatuslik natsionaliseerimisprotsess, mille tulemusena maa jagati ühisomandisse ning kõik inimesed pidid end sinna ühinema. See reform viidi läbi vägagi vägivaldselt, need kes ei ühinenud tapeti või küüditati. 43. Tänapäeva Hiina tööstus Hiinast on saanud üks suurimaid tööstusriike. Hiinas on väga rikkalikult maavarasid, mille töötlemise ja ekspordi pealt teenib Hiina majanduse head kasumit. Muidugi mõjutab majandust Hiina kommunistlik režiim, kuid sellele vaatamata õitseb seal tööstus täiel rinnal. 44. India tööstuspoliitika uus resolutsioon (1956.a.), tööstuse kategooriad Selle resulutsiooni kohaselt püüti Indias strateegilised tööstusharud riigi kontrolli alla saada. Eesmärgiks oli paremini teenida rahva huve ja kontrollida eraettevõtlust. Nendeks harudeks olid: · Mäetööstus · Elektritööstus · Rasketööstus 45. India majandus 1990.-2000.aastatel Alates 1991. aastast on India läbi viinud mitmeid reforme ning seeläbi vähendanud riikliku kontrolli väliskaubanduse ja –investeeringute üle. India on üks kiiremini areneva majanduskasvuga maid maailmas. Seal on ikka põhitegevusvaldkonnaks põllumajandus, mis annab tööd ligikaudu 60 % elanikest. Rikkus jaotumine on ka väga ebavõrdne, ligi pool elanikonnast elab allpool vaesuspiiri.

46. Venemaa tööstuse kontsentratsioon 19. sajandi lõpul 19. sajandi lõpul hakkas tööstus kiiresti arenema, seoses raudtee ehitamisega. See andi suuri tellimusi nii mäe- kui ka metallurgiatööstusele. Alguse sai masinaehitus. Seda perioodi võib pidada kapitalistliku venemaa ajaloos suurima tööstusliku tõusu perioodiks. Eriti kiire areng toimus rasketööstuses, paranes kõvasti ka põllumajanduslik tootmine. Sellele vaatamata jäi ta ikka LääneEuroopast ja USA-st oma arengus maha. 47. Pärisorjuse kaotamine Venemaal Vaatamata pärisorjuse kaotamisele jäid maalapid ikkagi mõisniku kätte, mille tulemusena olid talupojad maad rentima. Alles 9 aasta möödumisel oli talupoegadel õigus maast loobuda ning niiviisi ka vabaneda koormistest(teoorjus, obrok). 48. Uus majanduspoliitika (NEP) Venemaal Põhieesmärgiks oli laostunud majanduse taastamine, mis teataval määral ka õnnestus, kuid see lõppes 1930nendatel kolektiviseerimisega. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks, soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (1922– 1924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks. 49. Venemaa talupoegade väljaostumaks Talupoegadel ei olnud nii palju raha, et kohe tasuda mõisnikule maa väljaostu summa. Selle tasus tema eest valitsus nn. väljaostulaenuga 80% ulatuses, mille talupojad olid kohustatud 49 aasta jooksul tasuma iga-aastase väljaostumaksuga (6% väljaostulaenust). Väljaostusumma ja väljaostulaenu vahe (20%) pidid talupojad tasuma mõisnikule tehingu sõlmimisel.

50. Venemaa külakogukonna osatähtsus

Külavanem pidi valvama, et talupojad tasuksid korralikult makse ja täidaksid kohustusi kroonu, semstvo, kogukonna ja mõisniku suhtes, pidi valvama teede ja sildade korrashoidu, korraldama erakorralistel juhtudel abiandmist. Kõik küla- ja vallavalitsuse ametiisikud pidid täitma kohtu-uurijate, maapolitsei korraldusi ja nõudmisi. Kogukonnavalitsuse ülesandeks oli kindlustada riigimaksude laekumine. Alludes valitsusvõimu organitele, kuulus talurahva kogukonnavalitsus valitsusaparaadi süsteemi, olles selle madalaimaks rakukeseks. 51. Venemaa kubermangude jaotus piirkonniti ·

mittemustmullapiirkond;

·

mustmullapiirkond;

====> [ei ole päris

kindel] ·

stepipiirkond.

52. Sõjakommunismipoliitika Venemaal Sõjakommunism - kodusõja ajal kaasnenud sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks (kehtestati toiduainete tasuta riigile andmise kohustus, keelati viljamüük turgudel, hakati jagama tasuta maad kehvikutele), tööstus - riigistati väike ja keskmised ettevõtted, toodang armee jaoks, võrdne töötasu, tööstus- ja toiduainete tasuta jagamine, teenuste tasuta jagamine, kommuunid, kolhoosid. 53. Venemaa finantskriisi olulisemad põhjused Sai alguse seoses Aasias 1997 aastal alanud finantskriisiga. Nafatahinna järsk alanemine, sest Venemaa suurim tulu tuligi just maavarade ja puidu ekspordist. Vähenes märgatavalt toornafta ja mittemetallide eksport. Peamiseks kriisi põhjuseks oli enargia- ja töötleva tööstuse maksude mitte õigeaegne tasumine. 54. Kingstoni valuutasüsteemi laenamise eriõiguste süsteemi ja valuutade ujumise olemus 55. Põllumajanduse osatähtsuse suurendamine Suurbritannias Teise maailmasõja järgsel perioodil 56. Tänapäeva Suurbritannia põllumajanduse probleemid 57. Jaapani 1927. aasta ületootmiskriisi tunnused

58. Nn. abielu ettevõtjatega Hiinas 59. Agraarreform Indias (19. sajandi 60-80. aastatel) 60. Äralõiked Venemaa põllumajanduses