Eesti Kunst 1955-1975.a.

Eesti kunst 1955-1975

Sissejuhatus   



 

Kõige süngem aeg Eestis hakkas otsa saama. Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes pisut. Kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljeheidetuid võeti tagasi Kunstnike Liitu. Nüüd oli aeg, mil kunstnikud hakkasid end vabastama modernismi poole. Seda tehti samm-sammult, sest Lääne kunsti kättesaadavus oli väga katkendlik. Ajutiselt avaldas mõju Ida-Saksa lahjendatud ekspressionism, aga suuremat mõju avaldasid mõned näitused, mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama. Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti. Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust kui samm vabaduse poole.

Maalikunst 







Paljud vanemad kunstnikud leidsid tuge 1930. aastate pärandist. Mõned kunstnikud loobusid tuhmist koloriidist ja kuivalt täpsest joonistusest ning taastasid impressionismilähedase värvierksuse. 1960. aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh. abstraktsionismi suunas. Lepo Mikko kubismist mõjutatud üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi dogmadest.

Maalikunstnikud       

Ilmar Malin Olev Subbi Henn Roode Valdur Ohakas Lembit Saarts Heldur Viires Ülo Sooster

      

Lepo Mikko Elmar Kits Aleksander Vardi Kaja Kärner Valve Janov Olav Maran Lembit Sarapuu

Lepo Mikko   







sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. Pärast Tuhalaane Algkooli lõpetamist õppis 19271930 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali eriala. 1931-32 ja alates 1936 aastast taas õppis Tartus „Pallases” N. Triigi ateljees maalimist. Lõpetas „Pallase” 1939. aastal. Kuulus kunstiühingusse „Pallas” alates 1939. aastast ning Eesti Kunstnike Liitu alates 1944. aastast Viljeles kõiki maaližanre, enim figuurikompositsiooni ja natüürmorti.

“Kollased lilled” (1960)

Ilmar Malin       



Sündis 16.01.1924 a. Tartus kaupmehe perekonnas. Suri 15.03.1994 Tallinnas. Pärast osalemist vabatahtlikuna Soome armees II maailmasõjas naases Eestisse 1944 aastal. Saksa sõjaväes võideldes vangistati ning mees viibis kuni 1948. aastani Siberi vangilaagris. Alates 1948. aastast õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1954. aastal. On töötanud Tartu Kunstikooli, Tallinna Kunstiülikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna.

“Pilk” (1986)

“Laps emaga” (1957)

“Puhkekodus”(1959)

“Hommikuhaigur” (1972)

Ülo Sooster    

 

eesti modernistlik kunstnik. Sündis 17. oktoobril 1924 Hiiumaal. Suri 25. oktoober 1970. 1943 Hilissügisel astus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli "Pallas". 1944 Märtsis mobiliseeriti Saksa sõjaväkke Tuntuks sai ta oma sürrealistlike töödega, kus leitmotiividena korduvad kadakad, muna ja kala.

“Valge muna” (1968-1970)

“Värvilised kadakad” (1966)

Elmar Kits   







Sündis 27. aprill 1913 Tartus. Suri 24. märts 1972 Tartus. Lõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Ado Vabbe õpilasena. Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateedri juhatajana 1947– 1949. Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpnnood, monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni. Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.

“Kompositsioon. Abstraktne” (1967)

“Laps nukuga” (1968)

“Kompositsioon valgega” (1966)

Valve Janov   

   

Sündinud 31. jaanuaril 1921 Tartus. Suri 18. septembril 2003. Kunstihariduse omandas aastatel 19381948, algul Pallases ja seejärel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Alates 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige. Üks Tartu Kunstiühingu asutajaid (1988). Alates 1992 Tartu Kunstnike Liidu liige. Loonud maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, mängulisi fantaasiapilte.

“Punane kuukala” (1963)

“Haapsalu vaade” (1958)

“Lahang” (1960)

“Võhumõõgad”(197 5)

Skulptuur 



Skulptuuris olid muutused aeglasemad. (sõltus see ametlikest tellijatest) Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormikäsitlust.

Skulptorid   

Endel Taniloo Matti Varik Edgar Viies

Endel Taniloo     





Sündinud 5. jaanuaril 1923 Tartus. õppis 1940–1943 Tartu Õpetajate Seminaris. 1943–1944 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastal 1944 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1946–1952. Töötanud on Tartu Kunstikoolis õpetajana alates 1959. aastast. Viljelenud põhiliselt figuuriplastikat.Hilisemais teostes on valdav stiliseeriv dekoratiivne vormikäsitlus.Teinud palju monumente.

Skulptuurid      

“Puhkus” (1956) “Mehhiklanna” (1957) “Töölise pea” (1958) “Istuv naine” (1971) “Suur lamav akt” “Punane lamav akt”

“Suur lamav akt”

“Punane lamav akt”

Edgar Viies  

 

Eluaeg: 12. jaanuar 1931 - 20. september 2006 Ta õppis 1951–1952 ERKI-s ning seejärel Leningradi Kunstiakadeemia Ilja Repini nimelises instituudis, mille lõpetas aastal 1958. Ta tegutses kogu oma elu vältel vabakunstnikuna. Aastatel 1960–1970 uuendas ta tuntavalt Eesti skulptuuri kujundikeelt, tuues omaaegsesse alalhoidlikku skulptuuriellu abstraktsed motiivid ja uued materjalid, alumiiniumi ja keevitatud raua.

Arhitektuur 





Stalinistlik stiil asendus labastatud funktsionalismiga, mis ujutas Eesti üle masendavate ühetaoliste kastmajadega. Arhitektid pidid töötama Moskvast saadetud normide raames. Loovamad saadi olla maaehituses ja üksikutes eramutes, kus võeti eeskujuks Soome arhitektide orgaaniline stiil.

Arhitektid  

    

Voldemar Herkel Valve Pormeister – Lillepaviljon Tallinnas Ilmar Laas – Kino “Kosmos” Henno Sepmann Toomas Rein – Haldushoone Raplas Alar Kotli Endel Paalmann

Alar Kotli   

 

Sündis köstri Johan Kotli perekonnas. Alghariduse sai kodus. Aastatel 1915-1922 õppis Rakveres Viru maakonna reaalgümnaasiumis (millele 1935. aastal projekteeris uue hoone). Seejärel lühikest aega “Pallases" skulptuuri ja Tartu Ülikoolis matemaatikat. Arhitektikutse omandas õppides aastatel 1923– 1927 Danzigi Tehnikaülikoolis arhitektuuriteaduskonnas, 1927–1928 oli sealsamas assistent.

Suuremad tööd        

 

Mõisaküla puukirik (1933) Rakvere Gümnaasium (1935) Rakvere Pauluse kirik (1935) Toompea lossi juurdeehitused (1935–1936) Kadrioru administratiivhoone (1938) Tartu Kaitseliidu maja (vahepeal EPA) (1938) Pangahoone Pärnus (1939) Tallinna Ülikooli hoone Narva maanteel (1938– 1940) Estonia teatri taastamine (1945–1950) Tallinna laululava (1958)

Kadrioru administratiivhoone (1938)

Tallinna laululava (1959)

Rakvere Pauluse kirik (1935)

Henno Sepmann      

Õppis aastatel 1944–1945 Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 1946 Tallinna 7. Keskkooli ja 1952. aastal TPI. Alates 1952. aastast töötas Henno Sepmann Eesti Projektis. 1950. aastatel projekteeris Sepmann Tallinna ja Narva koolimaju ja elamuid. 1960. ja 1970. aastatel juhtis ta paljude suurte rajatiste projekteerimist. Auhindu sai paljudelt arhitektuurivõistlustelt.

Suuremad tööd         

Tallinna laululava (1960; tiibehitise projekt; Alar Kotli ideekavand) TTÜ peahoone rektoraadi- ja aulaosa (1962–1968; koos Uno Tölpuse ja Olga Kontšajevaga) Pirita velotrekk (1968) Viru hotell (1972; koos Mart Pordiga) Jõhvi pangahoone (1965) "Tallinngaasi" Aegviidu puhkekodu (1967) Narva ja Kuressaare veetornelamud (1969 ja 1970; koos Mart Pordiga) Maarjamäe mälestusansambel (1975; koos Allan Murdmaa ja Valve Pormeistriga) Päri küla üldplaan ja hoonestusprojekt (1968; koos Valve Pormeistriga)

Pirita velotrekk (1968)

Viru hotell (1972)

Kokkuvõte 







1970. aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud. See oli väga pluralistlik. Kümmekonna aastaga oli eesti kunst eemaldunud kaugele Moskva ametlikust kunstist. Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said oma töid näitustel eksponeerida. Varem või hiljem võeti nad ka Kunstnike Liidu liikmeks.

Tänan tähelepanu eest! Rapla 2009