E-zumm Nr12

  • June 2020
  • PDF

This document was uploaded by user and they confirmed that they have the permission to share it. If you are author or own the copyright of this book, please report to us by using this DMCA report form. Report DMCA


Overview

Download & View E-zumm Nr12 as PDF for free.

More details

  • Words: 1,713
  • Pages: 6
REPORTER ZUMM KURESSAARE 1. LASTEAIA AJALEHT NR 12. SEPTEMBER 2009 a.

ILUSAT ÕPPEAASTA ALGUST ! Lasteaia juhataja Riina Saar

SISUKORD:

Kaunis suvi on läbi. Kõik lapsed ja õpetajad on puhkuselt tagasi, et alustada lasteaias uut õppeaastat. Iga uus algus on rõõmustamist väärt, sest lasteaed alustab 63- ndat sügist. Hea, et sel õppeaastal on lasteaias 103 last. Lasteaia kõige nooremad, väikesed mõmmid, on juba kenasti lasteaiaga ära harjunud. Lasteaia vanema rühma Liblikad alles harjutavad eeskujuks olemist nooremate ees. 1. septembri aktusel saadud esimesed töövihikud näitavad, et suur töö on Liblikatel veel ees, et kevadeks lugemine ja kirjutamine selgeks saada. Rõõmu teeb, et õpetajad on kõik lasteaias olemas ja asendajana on juurde tulnud uut abiväge. Logopeedi asendajana asus tööle Jana Hõlpus ja Mesimummi rühma tuli õpetaja abiks Irja Pikkani. Sel suvel lasteaias suuri remonditöid ette võtta ei õnnestunud, saime vaid värskendada kahte esikut. Värvimata jäid Lepatriinu rühma ruumid. Tähelepanu alla võtsime õuevahendid ja likvideerisime ohtlikud kohad- metallist ronila ja katkised autokummid ning parandasime suurt ronilat. Liivakastid ja kiikede alused said uue liiva. Parandamata jäid tuuleveski tiivad ja värvimata õuekiiged ning liumägi. Uuel õppeaastal on uued plaanid, kuid suuri muudatusi ette ei planeeri. Märksõnaks on endiselt kokkuhoid ja sellest lähtuvalt otsustasime lasteaia ajalehe „Reporeter Zummi“ välja anda e-ajalehena, mille esimene number ilmub lasteaia kodulehel. Alates septembrist on võimalik lugeda kodulehelt menüüd ja uued lapsevanemad saavad tutvuda lasteaia kodukorraga ja muu olulise infoga lasteaia kohta. Püüame sel õppeaastal kodulehele panna jooksvaid uudiseid, seega soovitan aktiivselt külastada kodulehte. Sisulises töös on märksõnaks mängulisus ja tegevuste integreerimine. Lapse tunnetus on koolieelses eas terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, seetõttu on vajalik õppe- ja kasvatusprotsessi vahel põimida erinevaid valdkondi ja korraldada huvitavaid tegevusi. Laps õpib aktiivselt praktilistes tegevustes. Seega sel aastal planeerimegi rohkem õppekäike parki, jätkame loodusega tutvumist ja keskkonnahariduslikku suunda. Suures osas Keskkonna Investeeringute Keskuse ( KIK) rahalisele toetusele saime eelmisel õppeaastal alustada õppekäikudega loodusesse, sõites linnast välja. Uus rahaline taotlus KIK-le on tehtud ja lootused on suured, et jätkata alustatud loodusõpet. Nii sügiseks kui kevadeks planeerime erinevaid õppekäike parki ja mere äärde, alustades lasteaia lähimast ümbrusest. Eesmärgiks, et laps tunneb loodust ja teab, kuidas looduses käituda. Et loodust kaitsta, peab teda tundma. Kõik õppeaastad on erinevad ning paljud ideed ja ettevõtmised sünnivad töö käigus. Teeme ühiselt kõik selleks, et lapsed tahavad lasteaeda tulla. Soovin kõigile head koostööd uuel õppeaastal!

ILUSAT ÕPPEAASTA ALGUST

1

LIBLIKARÜHMA LAPSED ON KOOLIEELIKUD

2

MÕMMID ON LASTEAIAGA HARJUNUD

3

ZUMMI 10 KÜSIMUST

4

OKTOOBRI SÜNNIPÄEVAD

5

ZUMM ÕPETAB

5

ZUMMI TÄNUNURK

5

LASTELEHT

6

AJALEHE TOIMETAJA: Külli Poom [email protected]

Zummid joonistanud Külli Poom

LIBLIKARÜHMA LAPSED ON KOOLIEELIKUD

Algas meie viimane aasta lasteaias. Oleme juba suured- koolieelikud. Alguses oli sõna “ koolieelik” meile harjumatu, ka õpetajad lõid käsi kokku ja ütlesid: “Uskumatu, et Liblikate rühm on juba lasteaeda lõpetamas, küll aeg lendab kiiresti!” Nüüd teame, et koolieelikud on lasteaia kõige vanemad lapsed ja peavad nooremaid aitama ja neile eeskujuks olema. Meile meeldibki väiksemate lastega mängida, sest sel sügisel tulid lasteaeda Kristjani vend ja Ormi, Luise, Meeli ja Maarioni õed. Meie Liblikarühma tuli juurde kolm uut last: Siiri, Jasper ja Siim. Oleme uute lastega juba headeks sõpradeks saanud. Meie viimane lasteaia-aasta algas 1. septembril saalis aktusega. Juhataja Riina Saar andis meile kätte töövihikud, kuhu tuleb hoolikalt tähti ja numbreid kirjutada. Külla olid tulnud ka suured ja väikesed Lepatriinud ja Mesimummid. Suured Lepatriinud, Lepa ja Triinu, uurisid kas me tähti tunneme ja lugeda oskame. Ega me hätta ei jäänud, paljud meist oskavad juba lugeda ja tähed on enamusel selged.

Septembris käisime linnuses seenenäitusel. Tädi Sirje Azarov tutvustas meile põhjalikult söögi –ja mürgiseeni. Nüüd teame, et korjata tohib ainult neid seeni, mida väga hästi tunned. Kui juba linnusest ära tulema hakkasime, küsis üks poiss: “Õpetaja, millal me seenenäitusele läheme?” Huvitav, millest tema küll mõtles kui meie seeni vaatasime ja tädi Sirje juttu kuulasime. Varsti läheme Saaremaa Ühisgümnaasiumisse külla! Nii põnev on päris koolimajas ringi jalutada ja unistada, et varsti võib-olla hakkan siin õppima!!! Kes teab, äkki kohtame ka endisi Mõmmi- või Pokurühma lapsi. Viimasel lasteaia-aastal on meil kindlasti ees veel palju huvitavaid ja põnevaid pidusid, õppe- ja jalutuskäike. Kõige rohkem peame harjutama tähtede ja numbrite kirjutamist, lugemist ja arvutamist, õppima kella tundma, tähelepanelikult kuulama, vaikselt istuma... . Oi kui palju asju peame veel õppima! Aga küll me kevadeks kõik selgeks saame! Ilusat, töökat õppeaasta algust meile kõigile! Liblikarühma õpetaja Ester Õige

MÕMMID ON LASTEAIAGA HARJUNUD Meie Mõmmid oleme lasteaias käinud kõige vähem, sest vanust on meil ainult kaks aastat. Meid on rühmas 16, 9 tüdrukut ja 7 poissi. Osa käis meist juba eelmisel aastal kord nädalas tädi Eveliniga lasteaias laulmas ja mängimas. Seetõttu olime saaliga harjunud ning üksteisega tutvunud. Mõnus oli see, et esimestel päevadel saime lasteaias mängida koos emmedega. Nüüd oleme juba tublid, tuleme üksinda rühmatuppa ning lehvitame koos sõpradega hüvastijätuks emmele-issile. Teame, et igaühel on oma töö ja meie ootame, mängime sõbralikult lasteaias. Hommikutervitusel, kus saalis on terve meie lasteaia pere koos, laulame ja tantsime vapralt ega pelga kedagi. Rühmaruumis meeldib meil nukkude eest hoolitseda, raamatuid vaadata, autodega sõita, ehitada. Vahel, kui meid palju koos on, kipub tuba päris kitsaks jääma, siis on mõnus minna saali õpetaja Eveliniga laulma ja mängima. Kõige raskem töö on praegu see õueriiete selgapanek. Seal tuleb ka kõige sagedamini emme meelde, kuid siis võtab tädi sülle ja lohutab. Pärast riidessepanekut saab aga õue jooksma ja liivakasti mängima.

Oleme juba käinud pargis spordipäeval, mille eest saime šokolaadist kuldmedalid. Suurematest rühmadest on meil palju sõpru, kes meid kiigutavad ja “küpsetavad” maitsvaid liivakooke. Paviljoni taga on väga-väga vana puu, mille juure all elavad päkapikud. Iga päev enne tuppaminekut jutustame päkapikkudele, mida täna lasteaias teinud oleme ja soovime neile head und. Kõik me oskame ja tahame ise süüa, sest oleme lasteaialapsed. Jõuabki kätte mõnus tuduaeg. Magamistoas on ka mõmmi jaoks oma väike voodi. Mõmmi paneme kõige enne tudule, teeme talle kordamööda õrnalt pai,pai. Nüüd poeme vaikselt koos “kaisuga” ise ka teki alla. Ja siis kui ärkame, tulevad juba üsna varsti emmed- issid. Täname kõiki emmesid-issisid, kes olid lasteaiaga harjutamisel meiega kannatlikud. Väiksed mõmmid Kätlin, Ulla, Olivia, Saara, Aleksandra, Sophia, Mariliis, Eliis, Luise, Cristo, Karli, Karl Jaagup, Kaur-Kristjan, Silver, Silvio, Delary. Suured mõmmid õpetajad Urve, Mari ja Marve.

ZUMMI 10 KÜSIMUST Reporter Zumm esitas oma küsimused seekord juhataja Riinale. Miks just temale, aga seepärast, et möödunud kevadel omandas meie lasteaia juhataja magistrikraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ärijuhtimises. Iseloomusta end lühidalt... Lühidalt iseloomustaksin end värvustegasinine (unistaja), roheline (tasakaalukas), punane ( võitleja), kollane ( optimist). Kuidas sai sinust lasteaiaõpetaja? Keskkoolis tekkis soov minna õppima lasteaiakasvatajaks, sest suvistel koolivaheaegadel töötasin lasteaias söögitädina. Töö lastega meeldis ja seetõttu oli loomulik, et läksin õppima Tallinna Pedagoogilisse Ülikooli, koolieelset kasvatust ja psühholoogiat. Õppisin kaugõppes ja töötasin samal ajal lasteaias sõimekasvatajana. Peale kooli lõpetamist jätkasin tööd aiarühmas. Lasteaiaõpetajana olen töötanud 15 aastat ja sellele perioodile järgnes 9 aastat töötamist juhataja asetäitjana. Kui sa ei oleks õpetaja, kes sa siis oleksid? Kindlasti tegeleksin sellise tööga, kus saaksin aktiivselt suhelda ja organiseerida vajalikke tegevusi. Mida tahaksid oma elus ära teha või oled juba teinud? Üks soov, õppida Tartu Ülikoolis, on selle suvega täitunud. Õppisin 2 aastat majandusteaduskonna magistriõppes, organisatsioonikäitumist ja juhtimist. See oli väga huvitav ja arendav kogemus ning kindlasti tuleb praeguses ametis kasuks. Millised on sinu huvialad väljaspool tööd? Huvialasid on väga palju, kuid on teatud tegevusi, millega tegelen pikki aastaid. Näiteks kuulun Saaremaa Kunstiklubisse, olen harrastuskunstnik, tegelen põhiliselt pastellmaaliga aga olen õppinud ka õli ja akvarellimaali. Olen osalenud näitustel ja kunstiprojektides. Lisaks olen palju aastaid tegelnud joogaga. Väga meeldib jalgrattasõit. Saaremaa on jalgrattaga läbi sõidetud, kuid kindlasti on veel kohti, kuhu minna.

Tubastest tegevustest meeldib käsitöö tikkimine, heegeldamine, õmblemine jm. Olulisel kohal on lugemine. Püüan kaasaegse kirjandusega kursis olla aga meeldivad ka ajaloolised romaanid ja kunstiajalugu. Milleks sul aega ei jätku? Aega ei jätku laisklemiseks, sest pidevalt tuleb midagi huvitavat vahele. Mida mäletad oma lapsepõlvest? Suvised koolivaheajad veetsin vanaema juures maal, kus oli palju erinevaid koduloomi ja kaunis loodus. Vasikate, lammaste ja sigadega olid mul nii head suhted, et unistasin saada tsirkuse direktoriks. Üldiselt oli mu lapsepõlv õnnelik ja muretu. Mul oli tugev kokkuhoidev pere ja head vanemad ning tegusad vanavanemad. Vanaemalt olen palju vajalikku õppinud. Kas sul on oma eeskuju või keegi kellelt oled palju õppinud? Õpetaja töös on mul eeskujuks olnud minu kasvataja Annika Iin, kellest ma mäletan, et ta oli lastega väga hea, tegeles palju, õpetas tantsu ja luges raamatuid ette ning kui vaja oli ka range. Hiljem koolis kirjandustunnis Mary Poppinsit lugedes, tundus, et just niisugune õpetaja on huvitav ja salapärane. Lasteaiatöö algusaastatel olid minule kui noorele õpetajale eeskujuks vanemad kolleegid – Siiri Leis, Luule Küla , Leida Kers, Niina Šatilova, Luise Jarovaja jpt., kellelt oli õppida suhtlemisoskust ja laste kasvatamisega seotud tarkusi, mida koolis ei õpetatud. Kas sa oled ebausklik? Ebausklik ei ole aga usun määratusse, et kõik läheb nii nagu minema peab. Millise loomaga end kõige enam samastaksid? Miks? Lasteaiaõpetajal on üheks vajalikuks oskuseks näitlejameisterlikkus. Näitemängudes on võimalik esitada erinevaid rolle, mis kujunevad ka aja jooksul välja. Lasteaiaõpetajana olen küllalt staažikas jänes, rebane ja karu. Ja praeguses ametis on vahel vaja olla „ lõvi“ , „koer“ või „ kass“. Seega arenguruumi veel on.

OKTOOBRI SÜNNIPÄEVAD Pokurühma õpetaja KAIRE NELIS 05. oktoober Kokk HILJA PÜÜDING 06. oktoober Majandusjuhataja KÜLLI PAHAPILL 19. oktoober

PALJU ÕNNE ZÜNNIPÄEVAKS!

ZUMM ÕPETAB: Kas tead, miks lasteaia logol on liblikas? Krunt, millel asub meie lasteaed, kuulus kunagi balti – saksa aadlikule Richard Maagile (1825 – 1886.a.). Ta oli maailmakuulus vene maadeuurija. Sellest ajast hakati seda aeda kutsuma Maagi aiaks. Mööda maailma ringi liikudes avastas ta mitmeid uusi taime-, puu- ja putukaliike. Üheks avastuseks oli lillakas-sinine liblikas, mis nimetati tema nime järgi ladinakeelse nimetusegapapilio maackii. Kahjuks ei leidu teda Eestimaal, vaid hoopis Jaapanis, Koreas ja Hiinas. Seda liblikat ongi kujutatud meie lasteaia logol. LASTEAIA LOGO

ZUMMI TÄNUNURK MÕMMIRÜHM TÄNAB: Kõiki oma vanemaid hoolitseva suhtumise eest laste tervisesse- nohu ja köhaga lapsed jäetakse koju paranema! MESIMUMMIRÜHM TÄNAB: Mihkli ema joonistamispaberite eest; Jan Erichi vanemaid raamatute ja meisterdamisvahendite eest;Hanna Liisi peret värvimislehtede eest; Maria Heleeni isa õppesõidu auto ja -mootorratta näitamise ja õpetajate helkurvestide eest; Lisette ema näpunukkude eest; Mihkli ja Arturi emasid kostüümide eest; kõiki peresid, kes on puuvilju toonud! LIBLIKARÜHM TÄNAB: Markus-Aaroni ema meisterdamisvahendite eest!

POKURÜHM TÄNAB: lapsevanemaid puuviljade toomise eest! LEPATRIINURÜHM TÄNAB: Kerttu ema kardinate ja Eesti kaardi eest!

LASTEAED TÄNAB: Hoolekogu esimeest Jaanis Sarapuud meisterdamise raamatu eest!

LASTELEHT ÜLESANNE: PRINDI PILT VÄLJA, SIIS SAAD SIILI ÄRA VÄRVIDA.

ÜLESANNE: MILLISEL ZUMMIL EI OLE PAARILIST?

Related Documents

E-zumm Nr12
June 2020 5