10 Klassi Geo

Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik – organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused – territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine – kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia – Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia – Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik – Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik – Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad – SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid – Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid – Lõunapoolkeral Põhjused – Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef, SKT – sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid – teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA Väikeriigid – peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu Linnriigid – Piirid ei ulatu linnapiirist kaugele, Monaco, San Marino, Vatikan EL – Euroopa Liit, majanduslik ja politiiline, Eesti, Saksamaa, Soome ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tagada rahu, Eesti, Leedu, Läti NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjalis-poliitiline liit, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon, tollimaksude alandamine, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ASEAN – Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon, Hiina kultuurirevolutsiooni vastased, Malaisia,Singapur,Tai NAFTA – Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, vabakaubanduse piir, Kanada, Mehhiko, USA OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon, naftahinna kujundamine, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia Rahvusvaheline firma Olemus – Firmad, mille tootmine asub mitmes erinevas riigis Tähtsus – Rahvusvahelise tööjaotuse areng Globaliseerumine Olemus – üleilmastumine, kõige vaba liikumine Head küljed – Raha, info ja kaupade kiire liikumine ja nendeks vajalike „teede“ kiire areng Halvad küljed – illegaalsed immigrandid, kaubad, kultuuride segunemine Indeks – Kõige rohkem globaliseerunud riikide välja selgitamiseks, poliitiline, tehniline, personal ja majandus Rahvastik Rahvaarvu kasv Praegu – Põhja riikides peatunud, Lõunas meeletu Minevikus – Kasv oli aeglane ja ühtlane Kiire kasvu algus ja põhjus – 1850, industriaalühiskond Kasv erinevates maailmajagudes – Aasias väga suur, Aafrikas suur, mujal peatunud Rahvarikkamad riigid – India, Hiina Rahvastiku paiknemine Tihedalt asustatud piirkonnad – Põhja poolkera Hõredalt asustatud piirkonnad – Antarktika, Venemaa põhja osa, Aafrika Keskmine tihedus – 42 in/km2 Tiheduse arvutamine – inimeste arv/ruutkilomeetrid Mõjutavad inimtegurid – arstiabi, töökohad, hinnad Mõjutavad loodustegurid – kliima, reljeef, toit, veekogud Iibe – sünnid-surmad/elanike arv x1000 Sündimuskordaja – sünnid/elanike arv x1000 Suremuskordaja – surmad/elanike arv x1000 Madal iive – Eesti, Soome, Läti

Kõrge iive – Hiina, India Põhja ja Lõuna riikide erinevused ja sarnasused – Põhja riikides on iive madal, Lõunas tihti kõrge Rahvastikud sooline ja vanuseline koosseis Eluiga – Tänapäeval 65-70 Vananemine Põhjas – Rahvastik vananeb Vananemine Lõunas – Noori palu rohkem, varsti vananev Perepoliitika Põhjas – Keskmiselt kolmelapselised pered, toetused Perepoliitika Lõunas – Laste arvu piiratakse, Hiinas 1 ja Indias 2, maksud Taastootmine I – Väike sündimus, veel väiksem suremus Taastootmine II – Kõrge sündimus, suremuse vähenemine Genotsiid – mingi kindla rühma inimeste hävitamine Demograafiline siire – Rahvastikuprotsess, kõrge sündimus ja suremus madalduvad Traditsiooniline vaheldumine – Kõik ühtlane Demograafiline plahvatus – Sünnib palju, rahvaarv kasvab Üleminuetapp – sündimus langeb, rahvaarv püsib tõusvana Vananemine – sünnib vähe, sureb vähe Nüüdisaegne vaheldumine – sünnib vähe, sureb veidi rohkem Rahvastiku hõive Primaarne sektor – hankiv, langeb palju Sekundaarne sektor – töötlev, langeb vähe Tertsiaarne sektor – teenindus, kasvab palju Kvaternaarne sektor – infoühiskond, tekkimisjärgus Agraarühiskond – põllumajandus, tehnikat ei tuntud, kui 18.sajand Industriaalühiskond – tööstus, 18-20.sajand Infoühiskond – alates 20.sajand, väärtustab infot Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides – Põhjas on tertsiaarne, Lõunas primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem. Asulastik Teke ja mõjutavad tegurid – veekogud, kliima, reljeef, toit Linnastumine Linnastumisaste – linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast Kõrge linnastumine – Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia Madal linnastumine – Aafrika, Linnastumine arenenud maades – suur, linnaplaneerimine Linnastumine arengumaades – olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata Ränded, näited juurde Rännete põhjused – töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused Rännete suunad – USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon – ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon – väljaränne Immigratsioon – sisseränne Rände saldo – emigrantide ja immigrantide vahe Assimilisatsioon – vähemuse sulandumine suure rahvaga kas vägivaldsel või loomulikul moel Pagulus – sunnitud elukohavahetus, poliitistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Inimarengu indeks – ÜRO arvutatav näitaja mis arvestab haridust, eluiga ja SKT. Kõrge – 0.9 Keskmine – 0.6 Madal – 0.4 Eestil – 0.86

Majandusharud Põllumajanduse osatähtsus SKTs Lõuna riikides – juhtiv majandusaru Põhja riikides – mõni protsent Ületoidetud piirkonnad – USA, Euroopa Alatoidetud piirkonnad – Aafrika, osa Aasiast Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid – vesi, kliima, nõudlus Sobivad kliimavöötmed – lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne, parasvööde Mittesobivad kliimavöötmed – arktiline, lähisarktiline, troopiline Ekstensiivne põllumajandus – Suur maa ala, palju tööjõudu, vähe masinaid ja vähe väetisi Intensiivne põllumajandus – väike maa ala, palju kapitali, vähe tööjõudu, rohkelt väetisi Põllumajanduspoliitika – põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Ekspordimaksud – Et riiki rohkem kodumaist kaupa jääks või siis kohati vastupidi, makstakse peale, et eksporditaks ja maailmaturul läbilöödaks Impordimaksud – aktsiisi, käibe, tollimaks jne. Lisaks veel erinevad tolliteenused. Kaitsetollid – võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu Tootmise vormid Talus – traditsiooniline tootmisüksus Spetsialiseeritud suurtalud – spetsialiseeritud kitsale harule Rantšod – Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne Loomavabrikud – intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus Istandused – taimekasvatusmajand, odav tööjõud, monokultuur Ekstensiivsed teraviljatalud – suured maa alad ja odav tootmine Põllusaaduste suuremad importijad – Hiina, Saksamaa, USA Põllusaaduste suuremad eksportijad – India, Brasiilia, Venemaa Metsandus Metsamajandus- tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsasus – metsamaa osatähtsus piirkonna üldpindalast Maailma metsarikkamad piirkonnad – Venemaa, USA; Kanada Maailma metsavaesemad piirkonnad – Araabia poolsaar Põhja-Aafrika Suurimad puidutootjad – Brasiilia, Venemaa Suurimad eksportijad – Brasiilia, Venemaa Suurimad importijad – Hiina, Jaapan, Eesti Kalandus Akvakultuur – kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees Kalapüügi ja kasvatuse dünaamika – kasvab Territoriaalveed – Rannaäärest kuni 200 km olev meremaa, mille ainuõigused kuuluvad mandril asuvale riigile Majandusveed – territoriaalvetest väljaspool olevad veed kus kõik võivad majandustegevust arendada Kalapüügiõiguste müük – Territoriaalvetes püüdmise õiguste müük Kvoodid – Määrangud, kui palju kala tohib püüda Kalatoodangu maht maailmas – 130 mln tonni Kalarikkamad piirkonnad – Jaapani ümbrus, Põhjameri, Indoneesia saarestiku ümbrus Kalavaesemad piirkonnad – Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad – Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses – muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses – metsade vähenemine,happesademed Kalanduses – kalade hävimine, reostus

Energiamajandus Taastuvad varad – tuul, biomass, vesi, lained, päike Taastumatud varad – nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Traditsioonilised varad – nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro Alternatiivsed varad – päike, tuul, tõus-mõõn Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused Kivisüsi – Ameerika, USA, Venemaa; ohutu transportida Nafta – Saudi-Araabia, Venemaa, USA; mitmekülgne, plastikuid jne saab toota Maagaas – Venemaa, USA, Kanada; kättesaadavam, vajab vähem töötlemist, puhtam Paiknemise põhimõtted, osatähtsus, plussid ja miinused Soojuselektrijaam – 2/3, odav, saastab palju, küüta saab peaaegu kõigega Hüdroelektrijaam – 1/5, ehitamine kallis, edaspidi odav, vee elustiku hävitab Tuumaelektrijaam – 1/5, ehitamine kallis, tootmine odav, jääkidega suured probleemid Alternatiivenergiad Päikeseenergia – kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, keeruline Tuuleenergia – kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, väike võimsus Tõusu-mõõna energia – keeruline ja seadmed hävinevad soolases vees Geotermaalenergia – väga piiratud kasutamine Metallurgia tehnoloogilised etapid ja nende paigutuse põhimõtted Kaevandamine – tooraine leiukohad Rikastamine – kaevandamisega samas kohas Sulatamine – odav energia Tootmine – sulatamise samas Lõpptöötlus – tarbija lähedus Must metallurgia Toorained – raud Suuremad rauamaagi tootjad – Hiina, Venemaa, Austraalia Suuremad terasetootjad – Hiina, Jaapan, Venemaa Värviline metallurgia Vase tootmine – Hiina, USA, Austraalia Alumiiniumi tootmine – Hiina, USA, Venemaa Väärismetallide tootmine – Venemaa, Austraalia, Kongo Masina ja keemiatööstus Koopereerumine – ettevõttete koostöö ühise toote valmistamiseks Spetsialiseerumine – ettevõtte keskendumine ainult ühele tootekomponendile või lihtsale tootele Kõrgtehnoloogia – teadusmahukas ja keerukas tehnoloogia Vanad harud – väga tooraine mahukas, paikneb tooraine lähedal, laevatööstus Uued harud – jaguneb ülemaailma ja kaasab väga mitmeid erinevaid harusid, autotööstus Uusimad harud – teadusmahukas ja nõuab riikide vahelist koostööd, elektroonikatööstus

Teenuste liigid Argiteenused – toit Perioodilised teenused – juuksur, vähemal mõni tuhat elanikku Episoodilised teenused – teater, kino, vähemalt paarkümmend tuhat elanikku Harva kasutatavad – autokauplus, sada tuhat elanikku Eriteenused – kirurg, mõni sada tuhat Veondus Veonduse liikide tähtsus, plussid ja miinused Autotransport – mugav ja kiire, kaubakogused väiksed ja kallis Raudteetransport – odav ja suure mahutavusega, aeglane ja rööbaste panek kallis Veetransport – odav ja liikumisel pole piire, hooajaline ja aeglane Õhu ja torutransport – kiire, kallis ja piiratud liikumisega Logistika – veoste võimalikult odav ja täpne transport Sidevahendite muutumine ja tähtsus kaasaaegses majanduses Turism Soodustavad tegurid – Takistavad tegurid – Positiivne mõju – Negatiivne mõju – Tuntud turismipiirkonnad – Dumping – kunstlik hinna langetamine konkurentsis püsimise eesmärgil Rahvatulu – inimeste poolt teenitud tulu, kust on maksud jne maha arvestatud Legeerime – metallidele lisandite lisamine vastupidavuse jm eesmärgil